Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vedukile" - 12 õppematerjali

AUTO KÄITLUSE ALUSED
14
doc

AUTO KÄITLUSE ALUSED

Leian teljekoormuse tagasillale tejekoormuse arvutamise valemiga: L*H=F*A F(haagise tagasildadele) 35 635(koorma tegelik mass) * 4305 (raskuskeskme kaugus sadulast) / 5800(tagatelje keskpunkti kaugus saulast) = 26 450 kg Leian igale haagise teljele langeva koormuse 26 450 / 3 = 8817 kg lubatud (tehase poolt lubatud 9000 kg) Haagise koormus vedukile 35 635(haagise tegelik mass) - 26 450(haagise tegelik mass tagasildadele) = 9186 kg Vedukile langev koormus kokku 8365(veduki tühimass) + 9186 = 17 551 kg (veduki lubatud täismass 26 500 kg) Esisillale 1/3 17 551 / 3 = 5850 kg (esisillale lubatud 7500 kg)

Auto → Auto õpetus
8 allalaadimist
AUTO KÄITLUSE ALUSED-PUISTEAINETE VEDU
14
doc

AUTO KÄITLUSE ALUSED, PUISTEAINETE VEDU

Lubatud täismass: 39 000kg Leian teljekoormuse tagasillale, teljekoormuse arvutamise valemiga: LxH=FxA F(haagise tagasildadele) 35 635(koorma tegelik mass) x 4172,5 (raskuskeskme kaugus sadulast) / 5800(tagatelje keskpunkti kaugus sadulast) = 25 635 kg Leian igale haagise teljele langeva koormuse25 635 / 3 = 8545 kg lubatud Tehase poolt on lubatud: 9000kg Kood 1109. Autorongi lubatud suurim tegelik mass(Määrus nr 42) [4] Haagise koormus vedukile 35 635(haagise tegelik mass) ­ 25 635(haagise tegelik mass tagasildadele) = 10 000 kg Vedukile langev koormus kokku 8365(veduki tühimass) + 10 000(haagise koormus vedukile) = 18 365 kg Veduki lubatud täismass on 26 500 kg Esisillale 1/3 18 365 / 3 = 6121 kg (lubatud 7500kg) Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass(Määrus nr 42) [4] Tagasillale 2/3 6121 x 2= 12 242 kg (lubatud 19000kg) Kood 1111

Auto → Autoõpetus
3 allalaadimist
Sissejuhatus erialasse
37
odt

Sissejuhatus erialasse

· Esivedu · Nelikvedu 4. Mootori tüüp · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 5. Kandejõud · 4t · 5t 27 · 8t · 16t · 20t 6. Litraaz · 9 · 12 · 13 · 16 7. Kasutusotstarve · Pikamaavedu · Vedelike vedu · Ehitusvedu · Raskekaubavedu 8. Käigukast · Automaat · Poolautomaat · Manuaal 9. Piduriajam · Hüdrauliline 28 · Pneumaatiline 10. Autohaagised Haagis on vedukile järele- või külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline. See tähendab, et haagisel puudub edasiliikumiseks jõuallikas. Haagiseid on jalgratastele, mootorratastele, sõidu- ja veoautodele. Haagised on nii üldotstarbelisi, millega veetakse kõikvõimalikke kaupu, kui ka spetsiaalseid, nagu näiteks autode, paatide, vedelike, puistmaterjalide jne veoks ettenähtud haagised. Haagised jagunevad mitmetesse kategooriatesse, näiteks: täishaagised,

Muu → Sissejuatus õpingutesse
62 allalaadimist
Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni
8
rtf

Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni.

liikuvalt ja kogu haagise ja tema koorma raskus kandub teepinnale haagise rataste kaudu. Kesktelghaagis on ühe või rohkem teljega, mille teljed paiknevad haagise keskel. Veotiisel on haagise kerega jäigalt ühendatud ja kuni 10% haagise ja tema koorma kaalust kandub veotiisli kaudu vedavale sõidukile. Poolhaagis on haagis mille koorma ja haagise kaalust suur osa kandub sadultüüpi haakeseadme abil vedukile. Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised: · Madelautod ­ lahtise veokastiga auto · Kallurauto ­ kallutatava veokastiga auto · Furgoonauto ­ kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on : · Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse. Jaotusveod on :

Auto → Autojuhi ametikoolitus
62 allalaadimist
Ärilogistika eksami kordamisküsimused
7
docx

Ärilogistika eksami kordamisküsimused

Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong ­ täishaage on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28. Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 29. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel

Logistika → Ärilogistika
231 allalaadimist
Baaslogistika eksam 2018
9
doc

Baaslogistika eksam 2018

Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28.Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 29.Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja

Logistika → Baaslogistika
36 allalaadimist
Logistiline kaubavedu
17
doc

Logistiline kaubavedu

2 VEDAJAD 2.1 Mis ülesanne on vedajatel? Vedajad on transpordiettevõtted, kes omavad autosid ja kes konkreetselt kauba punktist A, punkti B toimetavad. Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA 3 liikmed, kus veofirma 2 Poolhaagis- on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust. Ehk lihtsamalt öeldes, see on haagis, mis toetub osaliselt vedukile Sergei Kulakov 5 TTK TLI-11 3.12.2012 saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid, nagu TIR4 Carnet vihikud, teeload, CEMT5 load. Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises

Informaatika → Informaatika
113 allalaadimist
Teedemasinate juhtimine ja hooldus
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

• Hooldevälpasid • Masina tööaega, sealhulgas eraldi töötamist tühikäigul, reaalset tööaega ja lisaseadmete kasutamise aega • Masina koormatust (sobivust antud tööle) • Kütuse taset paagis ja kütusekulu • Jahutusvedeliku temperatuuri • Masina rikke hoiatusi • Kuu ja aasta aruandeid masina kasutuse kohta Buldooserid Buldooser on liikuv mullatöömasin, mis kujutab endast roomik- või ratasttraktorile, vedukile või mingile teisele liikurmasinale raami või taladega riputatud tööseadet- kõverjoonelise profiiliga hõlma (metallplaati). Hõlm on paigutatud liikurmasina baasist väljapoole. Enamasti paigutatakse hõlm baasmasina ette, kumer külg baasmasina poole, mille gabariitlaiust hõlm täielikult katab. Buldooserit kasutatakse suurte koguste pinnase lükkamiseks. Buldooseri põhi seadmed on hõlm ja masina taha kinnitatav ripper. 1

Ehitus → Teedeehitus
134 allalaadimist
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

sõiduki paigalhoidmine(seisupidur). Juhi lihasjõul töötav pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile üksnes juhi lihasjõul Pidurivõimendiga pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile juhi lihasjõul ja ühe või mitme energiavarustusseadme energia abil Pealejooksu-pidurisüsteem · haagise pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile haagise vedukile pealejooksu energiaga Gravitatsiooni pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile haagise mõne osa (nt. tiisli) allaliikumisel raskusjõu mõjul 83. Sõidukite kategooriad M1 ­ reisijateveo sõiduk kuni 9 istekohta M2 ­ reisijateveo sõiduk (buss) üle 9 istekohta kuni 5 t M3 ­ reisijateveo sõiduk (buss) üle 5 t N1 ­ veosteveo sõiduk kuni 3,5 t N2 ­ veosteveo sõiduk 3,5 t < m 12,0 t N3 ­ veosteveo sõiduk 12 t m

Auto → Autod-traktorid i
63 allalaadimist
ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 60. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 61. Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 62. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja

Logistika → Baaslogistika
135 allalaadimist
Sõda ja Saaremaa
28
doc

Sõda ja Saaremaa

Sealt edasi hõivati omaalgatuslikult Orissaare, kus vastupanu ei kohatud. Sama päeva hommikul pataljoniülemaks saanud kapten Pankow ei jõudnud oma vastsete alluvate tegevusega sammu pidada ja oli kaotanud ülevaate nende tegevusest. Väikese väina eduka ületamise eest sai Raudristi Rüütliristi siiski kapten Pankow (Brossok 1999, 135 jj.). Pilt 21 88 mm raske õhutõrjekahur koos meeskonnaga teel Kuninguste küla poole. Kahur on paigutatud vedukile, et vajaduse korral kohe tulistada saaks. 17. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 24 Pärast Väikese väina kiiret ületamist Saksa üksuste poolt Punaarmee kaitse lagunes ning algas kiire taganemine. Kohapealt mobiliseeritud mehed hakkasid lahingusse saatmisel järk-järgult võimaluse korral Nõukogude üksustest lahkuma ning andsid end sakslastele vangi. Osal õnnestus kohalike elanike käest endale erariided hankida ning märkamatult rindest läbi imbuda

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
E-kursuse-Eripuhastustööd-materjalid
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

Töövõtted Kristalliseerimine 1 etapp Pihustada kristalliseerimiskemikaali ühtlaselt ca 0,5 m2 suurusele alale Ainet pihustada 2-3 pihustamiskorda. Levitada aine viivitamatult põrandal laiali põrandahooldusmasina ja pronksvärvilise kettaga. Töödelda masinaga 2-4 korda, kuni pind on kuiv. Korrata toimingut 1-3 korda kuni olete saavutanud soovitud läike. Teine etapp – kõrgläike saavutamiseks Eemaldada kuiva mopiga kristalliseerimisel tekkinud kuiv tolm. Asetada põrandahooldusmasina vedukile hõbedane ketas. Korrata toimingut 1-4 korda. Kemikaali kulu väiksem kui põhikristalliseerimisel. Kõige lõpuks eemaldada kuiva mopiga kristalliseerimisel tekkinud kuiv tolm. Hooldamine Protsess: 1.Peske põrand puhtaks – NB! kasutage neutraalset pesuainet 2.Märglihvige 3M teemantketastega (väikestel aladel lihvimisvõrguga), peske põrand ja kuivatage 3.Kuivale põrandale pritsige 3M kristalliseerimisainet 0,5m² kaupa, töödelge pronkskettaga kuni põrand on kuiv 4

Muu → Puhastusõpetus
120 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun