Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid, testosteroon- lihasmass; mineraalained Eesmärk energia, Progesteroon- naistel. aatomid organismi Valgu ehit: 1)peptiidsid, amh ülesehitamiseks, vaj piisav järjestus 2)Amh ahel keerdub vedelikutarbimine. spiraal v volditakse kokku Süsivesikud- apaatia, kõhu ja 3)seotud vesiniksideme, tekib jalalabade paistetamine. kerakujuline gloobul v Lipiidid- rasvlahustuvate pulgakujuline fiibrill, vitamiinide puudus, hormoonid. Ei kokkukeerdumine 4)vesiniksidem saa enam niipalju energiat, ühendatud mitu polüpeptiidi. väsimus nõrkus. Hakatakse Valgustruk ühaenam teisi aineid vajamaa.
4 Naatriumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks, · happe-tasakaalu säilitamisel organismis, · närviimpulsside edasikandmisel. Liigne naatriumi sisaldus toidus on tervisele ohtlik. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: · naha ja limaskestade kuivamist, · vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga, · janu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, · kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, · ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi,
· Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju Keskaju · Automaatsete liigutuste keskus · Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral · Info liikumine aju eri osade vahel vahel Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest · Taalamus Info edastus ajukoorde · Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp. Seksuaalne käitumine Vedelikutarbimine Hormonaalne regulats Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga · Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi Limbiline süsteem- töötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA
Kodusel söögivalmistamisel ja vahetult enne sööma hakkamist lisatakse ise soolana veel 11% naatriumi. Naatriumi on aga vaja: 1) vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks 2) happe-tasakaalu säilitamisel organismis, 3) närviimpulsside edasikandmisel. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: 1) naha ja limaskestade kuivamist, 2) vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga, 3) anu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, 4) kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, sest Naatrium on luudele kahjulik ja see mitte ainult ei tekita turseid, vaid uute uuringute kohaselt ka sööb ja lagundab sinu luid.
Tõsiasi, et kogu organismis moodustab vesi ligi kaks kolmandikku, näitab vedeliku suurt tähtsust. See tähtsus on veelgi suurem regulaarsel spordiga tegelemisel, sest tugeva treeninguga võib organism kaotada kaks kuni kolm kilogrammi, mis alates kaalukaotusest 2% kehakaalust hakkab oluliselt pärssima kehalist töövõimet. Suurem kaalukaotus võib aga esile kutsuda juba tervisehäireid. Seepärast peabki spordiga tegeleja oma vedelikukaotuse kiiresti likvideerima, vedelikutarbimine peab tagama kaotatud vedelikuhulga taaastamise, täiendavate energeetiliste ainete saamise, vajalikud elektrolüüd ja mikroelemendid. Spordijoogid Igaüks meist on tundnud kehalise pingutuse järgselt suuremat voi väiksemat väsimust, mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Väsimuse aste oleneb nii treeningkoormuse raskusest kui meie organismi võimest seda taluda ehk treenituse astmest. Taastumine toimub nii organismi enda jõududega kui
Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub Soost ja vanusest · Noores eas on vedeliku sisaldus suurem · Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema · Vett saab organism joogiga, toidust ja oksüdeerimisel · Vett annab ära uriiniga, hingamisel, süljega · Vee ainevahetust reguleerivad neerud Vesi erinevates kudedes ja organites Veesisaldus organismis AJU 75% MAKS 71% LIHASED 70% NAHK 58%
Anoreksia esimesed märgid võib tunda ära sellest ,et inimene ei söö enam paljusid toite ja on muutunud valivamaks, suhted lähedastega kannatavad ja kaasneb märgatav kaalulangus koos teiste kehaliste probleemidega, mis on tingitud toitainete- ja vitamiinipuudustest. Anoreksia on tahtlikult esile kutsutud nälgimisseisund. Iseloomulik on väikeste koguste söömine, aeglane söömine, kalorite lugemine, suurenenud vedelikutarbimine ja toidu peitmine ning äraviskamine. Eelistatakse süüa üksi ning madala kalorsusega toite. Tavaliselt kaasneb ülemäärane kehaline aktiivsus. Anoreksiat on raske tuvastada ja veelgi raskem on seda ravida. Selleks läheb vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide abi.viii 3.2.Buliimia Buliimia algab söömise piiramisest ja sellele võib tõuke anda anoreksia. Kuni neljandik buliimiapatsientidest on varem kannatanud anoreksia all. See seisneb söömise piiramisele
Sportlane kaotab 1000 ml higiga 2 – 3 g naatriumkloriidi, ca 300 mg kaaliumi, kuni 40 mg magneesiumi, 20 – 30 g vitamiini C, samuti tsinki, rauda, mangaani ja vaske. Dehüdratatsiooni negatiivset mõju kehalisele töövõimele on võimalik vähendada, kui juua vedelikke enne koormust, koormuse ajal ja selle järel. (portaal K&M Pharma) Dehüdratsioon on tekkinud, kui vedeliku kadu on 2-3% kehamassist. Dehüdratsioon vähendab saavutusvõimet. Piisav vedelikutarbimine enne, koormuse ajal ja pärast koormust on oluline tervise ja optimaalse saavutusvõime seisukohalt. Joomise eesmärk on dehüdratsiooni vältimine või vähendamine. Vedelikku ei tohiks juua rohkem kui higiga eritatakse. Treeningu järgselt on soovitatav tarbida umbes 450-675 ml vedelikku iga treeningul kaotatud 0,5 kilogrammi kohta. (portaal Treeningplaan. Toitumine ja sportlik saavutusvõime) 8 2. Süsivesikud 2
Südamepuudulikkusega patsientidele soovitatakse vähendatud soolasisaldusega dieeti. Naatriumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks, · happetasakaalu säilitamisel organismis, · närviimpulsside edasikandmisel. Liigne naatriumi sisaldus toidus on tervisele ohtlik. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: · naha ja limaskestade kuivamist, · vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga, · janu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, · kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, · ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi,
Südamepuudulikkusega patsientidele soovitatakse vähendatud soolasisaldusega dieeti. Naatriumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu mõjutajamiseks, · happe-tasakaalu säilitamisel organismis, · närviimpulsside edasikandmisel. Liigne naatriumi sisaldus toidus on tervisele ohtlik. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: · naha ja limaskestade kuivamist, · vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga, · janu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, · kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, · ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi,
Tuleb alati kahtlustada muude kolorektaalsete haiguste esinemist (sh vähk). Pärasoolt tuleb uurida vähemalt 15 cm ulatuses enne invasiivset ravi (sigmoidoskoopia). Sõltuvalt haige vanusest ja riskifaktoritest, tuleb alati kaaluda koloskoopia vajalikkust. Ravi: Nii seesmiste kui välimiste hemorroidide puhul on tähtis konservatiivne ravi anaalhügieen, defekatsiooniõpetus (põlved kõrgendatud asendis), kiudained toidus, piisav vedelikutarbimine, leiged vannid, kreemid ja küünlad. I ja II staadiumi seesmiste hemorroidide puhul üldiselt kirurgiliselt ei läheneta, kasutatakse skleroteraapiat (näiteks alkoholiga), paigaldatakse kummiligatuurid hemorroidi kaela, et vähendada verevarustust, või koaguleeritakse elektri, infrapunalainete, krüoteraapiaga. III ja IV staadiumi seesmiste hemorroidide puhul on näidustatud operatsioon (efektiivsed, aga valusad ja pika taastumisega).
H Teadaolevad kroonilised haigused, nagu diabetes mellitus, krooniline neerupuudulikkus, krooniline südame- või kopsuhaigus, kasvaja, immuunsuse supressioon, alkoholism, uimastite kuritarvitamine? Rasedus? A Allergiad? R Pidevalt tarvitatavad ravimid, antibiootikumid, palavikku alandavad ja valu vaigistavad ravimid? E Vahetu kokkupuude sarnaste sümptomitega haigetega, välised tegurid, reisimine? V Viimane söömine/vedelikutarbimine? 363 Süsteemsel kehalisel läbivaatusel on olulised punktid: teadvuse seisund, vereringe toimimine; nahk (soe/punetav, külm/tsüanootiline, allergiad, veritsus); lümfisõlmede paistetus (lokaalne, üldine); hingamisega kaasnevad helid (kõlav rägin, urin, striidor, häiritud kõne (vt peatükki „Hingamishäired“)); südame kuulamisel kostvad kahinad (kas varem esinenud või esmakordne);
annaabi.ee 
