A 1J ümberpaigutavate laetud osakeste laengu suhtega. U = q SI : 1C = 1V SI-s on pinge ühikuks võetud sellise kahe ruumipunkti vaheline pinge, mille korral elektriväli teeb vabade laetud osakeste ümberpaigutamisel ühest ruumi osast teise töö 1J juhul, kui ümberpaigutatavate laetud osakeste laeng on 1C ja seda ühikut nimetatakse üheks vatiks (1V). Pinge määramise mõõteriista nimetatakse vattmeetriks, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati paralleelselt. l R= TAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist, mõõtmetest, kujust ja temperatuurist S ning on homogeense ja ühtlase ristlõikega juhi korral võrdne eritakistuse ja juhi pikkuse korrutise suhtega juhi U ristlõikepindalasse
lugenud. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab öelda, et ta on budist. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nim safraniks. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad. Sageli müüakse lillekimpe ja lõhnarohtusid
jõu mõjul nihkub keha jõu mõjumise suunas edasi 1 meetri võrra ja seda ühikuks nim 1 dzauliks. · Võimsuseks nim füüsikalist suurust mis isel töö tegemise kiirust ning ta on võrdne tehtud töö ja töö tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. · SI-s on võimsuse ühikuks võetud selline võimsus mille korral 1 sekundi jooksul tehakse tööd 1 dzaul ja seda ühikut nim üheks vatiks. · Energiaks nim füüsikalist suurust, mis isel keha töö tegemise võimet ning ta on võrdne sellise tööga mida keha oleks võimeline tegema antud olukorras ning valitud taustsüsteemi suhtes . · Kineetiliseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu liikumisele ning ta on võrdne keha massi ja kiiruse absoluutväärtuse ruudu poole korrutisega. · Keha potentsiaalseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu sellele et keha on
küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist. Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks. Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Perekonnaelu
Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks. Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. 4
teeb jõud 1N sekundi vältel 1W=10^7 erg/S Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse kraanasid.Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatt-tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus -mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur.
vältel 1W=10^7 erg/S Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse kraanasid.Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatttund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatttundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur.
keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks
Dzaul on töö, mida teeb jõud 1 N, kui selle rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1 m võrra: 1 J = 1 N m . 13. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub töö A ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega: A N = t 18 Võimsusühikut nimetatakse vatiks W. See on võimsus, mille korral tehakse 1 sekundit 1 J tööd: J 1W=1 . s Tööd, mida tehakse ühe tunni jooksul võimsusel 1 kW nimetatakse kilovatt-tunniks ( kW h ). 1 kW h = 10 3 W 3600s = 3,6 10 6 J. 14. Energia Energia on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse keha või kehade süsteemi võimaliku tööga antud olekus. KINEETILINE ENERGIA
Jäikus() sõltub deformeeritava varda ristlõike pindalast S ja esialgsest Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast suhe keskmise võimsusega.Võimsuse elastsusmoodulist E järgmiselt: definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul k=ES/L(väike täht) sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. Deformeeriva jõu töö annab vardale kW*h(kilovatt- täiendava potensiaalse tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 energiadeformatsiooni potentsiaalse energia MJ(megadzauli) on dU kui deformatsiooni suurus on x energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 võimsust aga kilovattides(kW) .
206 2. Kuidas jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale kasutamise otstarbe järgi? 3. Kuidas jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale kasutamise väliskuju järgi? 4. Mis on fibroliit? 5. Kus kasutatakse isoleer-puitkiudplaate? 6. Mis on ehitusvilt? 7. Mis on tselluvill? 15.5. Mineraalvillad Mineraalvill või vatt. Mõni firma nimetab seda materjali villaks, mõni vatiks. Mineraalvill: ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega, on suure soojapidavusega. Mineraalvillast toodetakse: rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate, kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse matid või plaadid mingi kattekihiga. Kõige enam kasutatakse selleks klaaskiudriiet, alumiiniumpaberit jne. Klaasvill. Klaasvilla tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi.
annaabi.ee 
