Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vastused vene keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2600, 1450, 2900, 2800, 2700, 2200, caso4, 3400, 3002Fe 2O3 - (III) SnO - (II) MnO2 - (IV) SnO2 - (IV) ZnO - (II) Be(OH)2- Al(OH)3- AlO(OH)- TiO(OH)2- Fe(OH)2- (II) FeO(OH)- SnO2 . nH2O- (IV) Au2O3 . nH2O- (I) Au2O3 . nH2O- (III) OF2 K2O2 HgCl2 (II) Na2S Hg2Cl2 Mg3N2 SBr2O - NH4Br N2O Pb(N3)2 (II) NO2 CaC2 Mg (OH) 2+CO2 MgCO3+ H2O Fe+CuSO4 Fe SO4 + Cu H2SO4+Mg(OH) 2 MgSO4+2 H2O Ca(OH)2+2HClCaCl2+2 H2O Ba(OH)2+H2SO4 Ba SO4+ 2H2O SO3+H2O H2SO4 SO3+ H2O = H2SO4 CaO + H2O = Ca (OH) 2 CaO + CO3 = CaSO4 Ca+SCaS CaO+SO3CaSO4 Ca (OH) 2+H2SO4CaSO4+2H2O CaO+H2SO4CaSO4+H2O Ca (OH) 2+SO3CaSO4+H2O Ca+H2SO4CaSO4+H2 Ca(HSO4)2 + Ca(OH) = CaSO4 + 2H2O Ca2SO4(OH)2 + H2SO4 = Ca2SO4 + 2H2O N2O5 + 2NaOH = 2NaNO3 + H2O 3CaO + 2H3PO4 = Ca3(PO4)2 + 3H2O La 2O3 + 3SO3 = La 2(SO4)3 2Al(OH)3 + 3SO3 = Al2(SO4)3 + 3H2O Al2O3 + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2O 2Al(OH)3 + Na2O = 2NaAlO 2 + 3H2O Al2O3 + 2NaOH = 2NaAlO2 + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = [Al(H2O)6]2(SO4)3 Al(OH)3 + NaOH = Na[Al(OH) 4] Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O
. , () - (1/12 12) , . , 0 , (Zn, Al, ). E 0 ( Al 3+ / Al ) = -1,66V E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . 1 . = M / 22,4 , / . -- / . . - , , ( ). ( S > 0 ) .( , , ). ( S < 0 ) ( ). - , , , , . , (> 20 .) . - ( , , ). . - - ( ; l s); ( ; g s). . - , , , . . - . , - . - v1() = v2() . . , . 2SO2 + O2 2SO3 ; VSO2:VO2=2:1; VO2:VSO3=1:2; SO2 = 12; - : . V1 / T1 =V2 / T2 T2 373 V / T = const . V2 = V1 = 2,5 = 3,13 N . : , 2 T1 298 , . -: , , .
1., , 2.4.1 . , ( ): . , , ( ). 2.4.2 , , . . , . . . ( Si) 40 1 . 2.4.3 . . , . . . . . . 2.4.4 , . ( ). , . , . (SiO2). () (). . () () . . . . (). 2. . , , . , ( ), . , , . : N ; * - ; . : 1) ; 2) . . 4.2.1 . . , . ( ). 4.2.2 . ( H, C, O, N) .
väävelhappe toimel fosfaadimaaki või kontidesse. lämmastikhapet, et väetisesse N sisse viia. KCl CaCO3 CaO + CO2(g) Põhiline reaktsioon on H2SO4 toime fosfaadimaaki: lisatakse mehaanilise segamise teel. Lubjakivi hakkab lagunema 650°C juures. 900°C juures CaF2 · 3 Ca3(PO4)2 + 10 H 2SO4 + 20 H 2O = 10 CaSO4 · 2 15. Kaltsineeritud sooda tootmine. Jääkproduktide saab CO2 partsiaalrõhk võrdseks õhurõhuga (1 at) ning H2O + 2 HF + 6H3PO4 ärakasutamine. Naatriumkarbonaadi tootmine. lubjakivi tükid hakkavad "keema".
Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600 d) 650 Ülesanne 4.5
SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3 CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2O + CO2 CaSO4 3) sool + sool uus sool + uus sool NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! Mg3(PO4)2
1., , (2.4) . , . , , , , . . , . . . . , . ( ). , . , . . () () . . . . (). 2. . , , . , ( ), . , , . : n=N*C*exp(-E*/kT) N ; * - ; . : 1) ; 2) . . . . , . . ( H, C, O, N) . , , . . 3. . . (J) , : J=m/s*t J=1/S*dm/dt m ; S ; t . J , . dC/dX=C/X=Ca-Cb/Xa-Xb=const . . : J=-D*dC/dX D , . J : dm = J·S·dt J : dm=- D*S*dC/dX*dt D = const; S = const; dC/dX = const, m=- D*S*dC/dX*t S = 1; dC/dX = -1; t = 1, m = D. D , , . 2/. 4. . . (5.1, 5.2) . , , . : (l = l l0) F. 0 l0, , . 0 l l0. ( ) : =F/A0 ; =l/l0 , .
Kõik kindla sisestruktuuri ja keemilise koostisega tahkised maakoores kannavad mineraali nime Kivimid koosnevad mineraalidest ~2500 teadaolevast mineraalist 150 esineb kivimites ja põhilised neist on 40 MINERAALE... ....võib jagada 3 gruppi: 1) silikaatsed (90 %): kvarts SiO2, oliviin(Mg,Fe)2SiO4 K-maapagu KAlSi3O8 2) mittesilikaatsed (oksiidid, karbonaadid, sulfiidid, sulfaadid, halogeenid, fosfaadid - Al2O3, CaCO3, FeS2, CaSO4.2H2O, NaCl, CaF2, Ca3(PO4)2 3) ehedad elemendid (vask, väävel, kuld, hõbe, pallaadium). Ränihape(orto) on H4SiO4, ja silikaadid sisaldavad reeglina SiO44- aniooni. Meta-ränihape on H2SiO3. KEEMILISED ELEMENDID GEOKEEMIAS (Goldschmidti järgi) 1) siderofiilid, mis esinevad koos rauaga Fe, Co, Ni, Ru, Rh, Pd, Os, Ir, Pt, Mo, W, Re, Au, Ge, Sn, C, P, (Pb, As, S) 2) kalkofiilid, mis moodustavad sulfiidseid mineraale, esinevad koos
plastik nitro 4 9 Pindala ja ümbermõõt, ruumala ja täispindala T a 1 d 0,2 h 9 hk 9 e 0,1 Sp 8,08 P 37,92 V 0,81 St 59,97 Materjal: Pla19 Materjali hind: 2600 Värv: NV11 Värvikulu ühiku kohta: 0,3 Materjali maksumus: Err:508 Värvi maksumus: 823,97 Värvi kulu: 17,99 Kokku: Err:508 Muud kulud: 5% d indala h hk d a
6 heksa 7 hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 okta 9 nona 10 deka Struktuurvalemid SO3 Cl2O7 3 Keemilised omadused a) happeline oksiid + vesi = HAPE (mitte kõik) SO3 + H2O = H2SO4 NB! SiO2 + H2O (liiv) b) happeline oksiid + aluseline oksiid = SOOL SO3 + CaO = CaSO4 c) happeline oksiid + alus = SOOL + VESI CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O [lubja kivistumise reaktsioon] P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O NB! Kui happeline oksiid reageerib alustega, tekib selle happe sool, mida see oksiid tekitab: SO3 H2SO4 SO2 H2SO3 d) happeline oksiid + happelisne oksiid hape sool metall 3. Amfoteersed oksiidid
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee elektrolüüs (lagundamine elekt
SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3 CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2O + CO2 CaSO4 3) sool + sool uus sool + uus sool NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4
SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Na2CO3 CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2O + CO2 CaSO4 3) sool + sool uus sool + uus sool NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4
75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990 120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250
b Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number0702013 Variant 13 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750
Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number0702013 Variant 13 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082710 Variant 10 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
d kulud Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 083280 Variant 30 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (jä
Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082774 Variant 24 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
b y V=ShL a h b S T =2S+ r r Materjal Värv M_Hind V_Kulu V_Hind_kr_l M_Kogus LP12 V204 3400 0,65 55 Err:509 Materjal Värv liimpuit õli 2 1 r 2 ah S=(xy)+ - 2 2 L 10 P=x+ y+r+( y-a+2b) x 8 y 10 V=ShL a 5
9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 072186 Variant 36 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Harjutus 1 Varu kogus Ülesanne Pakkuda oma objekti tootuskihindi piirtingimused Pakkuda oma objekti ranged ja lõdvad piirtingimused mäeeraldisel varu arvele võtmiseks Koostada maavaravaru arvutus, lähtuvalt rangetest ja lõtvades nõuetest. Kui suur on varu Vastavalt kaevandamisviisile näidata ära, kui palju varust jääb kaevandamata Kui palju varu jääb tänu töötlemisele kasutamata? Varu muutumise aegrida Lähtuvalt hetke turuhinnast prognoosida plaanitavat tulu maavara müügist Määra varu valiku kriteeriumid Kriteeriumid saavad olla ranged ja lõdvad Maavara varu arvele võtmise kriteeriumid on toodud Riigiteatajas Näide kriteeriumitest Tabel 1. Tootsa kihindi piirtingimused Komponent Valem Tingimus Piirväärtus Ühik Kasulik aine P2O5 > 6 % Kahjulik aine MgO
esineb vääriskividena (smaragd, akvamariin, heliotroop jt.) Mineraale (liikidelt) palju – 54 mineraali (kus Be on põhielement), kuid tegelikult on Be üsna haruldane maakoores (massi-%) 6 . 10-4 ookeanides 6 . 10-7 mg/l looduses vaid üks stab. isotoop 9Be Li järel kõige kergem metall looduses 2. rühma elementidest levinuim Ca Levikult 5. kohal: maakoores 3,38% Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400: CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra - üliharuldane element, maakoores 1 . 10-10% Stabiilseim isotoop 226Ra, T1/2 1600 a. U - maakides (rikkaim raadiumi toore) sisaldub max 0,34 g Ra/t Väga levinud element Mg: maakoores 2,35% üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit), KCl.MgCl2.6H2O (karnalliit) jpt. Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII-peaalarühma
Nimetus Kogus Maksta Muud kulud Materjal Al11 10 123 kr 6 kr Värv LA02 7 21.5 kr 1 kr Kokku 1,386 kr V b h1 Mark Hind Kr/m3 Al02 2700 Al04 2300 Al05 3600 Al07 4200 Al08 4500 Al09 3800 Al11 4200 Al12 5300
Müügikäive 9200 Kas. põhimat. 3500 Põhitüüliste palk 2100 Tootmise lisakulude muutuvosa 1000 Tootmise lisakulude püsivosa 500 Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa 6600 Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas 7100 Müügi ja halduskulude püsiosa 800 Brutokasum 2100 Piirkasum 2600 Esmaskulud 5600 Konverteerimiskulud 3600 Ärikasum 1300 Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. müügikogus Variant Q TR TVC cm TFC 1 5000 90000 40000 10 1500 48500 2 3000 13000 4000 3 7000 2000
· · (, , , , ..) ( ) · ) g, b, a · , , a ( ) 2600 2) · 2000 b , : g ( , ) 880
75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990 120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250
Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40 naine Neitsi 173 65 41 naine Kaksikud 170 64 40 mees Kaalud 178
annaabi.ee 
