· tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite · kohupiimatoite, sõira · sülti · sinki ja marineeritud räime · urvaputru Karjalaskepäev · tööle minejale anti kaasa keedetud muna
....6 4.4Ettevõte soovib klientidele pakkuda parimaid ja kvaliteetsemaid tooteid, mis vastavad hinnale. Ettevõte teeb kõik selleks, et toodete hind ja kvaliteet oleks tasakaalus, mis sobiks nii tarbijatele kui tootjale................................................6 4.5Ettevõte plaanib pakkuda erinevaid kampaaniaid ning soodustusi. Talveperioodidel plaanitakse toota uusi tooteid: näiteks piparkoogid, jõulusaiad, jõulukringlid. Vastlapäeva eel plaanib ettevõte tegema hakata vastlakukleid. Ettevõte saadab oma töötajad erinevatele üritusele uuemaid toodanguid tutvustama ning müüma: näiteks laadad, pidustused, messid. Ning uute toodete arendamisel plaanitakse suunduta suurematesse kaubanduskeskustesse ning anda võimalus tavakodanikel maitsta ja hinnata ettevõtte plaanitavaid uusi tooteid.....................................................................6 5Turunduse eelarve.........................................................................................
Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja kanalihaotite ( urvaputru). Karjalastepäeval 14
Seajalakondid tuli kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Kontidest valmistati ka vurri. Vurri valmistamiseks puuriti seakonti kaks auku, pisteti neist nöör läbi ning mänguasi oligi valmis. See pakkus lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele. Vurritamisel oli ka maagiline tähendus, mis seotud sigade jõudsama kasvuga. Söödi ka seapead ja -saba. Uuemal ajal on tehtud vastlaputru ja vastlakukleid, küpsetatud leiba. Siin on üks variant kuidas teha vastlakukleid: Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid,
kunagi oma sõrmi ära. Ükskord nägi Väike Nõid rõõmsaid lapsi,kes olid endale lumememme ehitanud ja nüüd tantsisid ümber selle.Siis jooksid kohale suuremad poisid ja lõhkusid memme ära.Nõid palus lastel uus memm ehitada.Selle nõidus ta niimoodi ära,et kui poisid teda jälle lõhkuma tulid,klohmis lumememm nad lihtsalt läbi ja poisid panid jooksu.Lastel oli hea meel.Vastlapäeval nõidus Väike Nõid lastele suure hulga vastlakukleid ja pannkooke,nii,et kõik said kõhud täis.Siis korraldas ta ka metsloomadele vastlaõhtu.Et nalja saaks,nõidus ta kitsedele jänesekõrvad ja jänestele sarved,hiired nõidus jäneste suurusteks ja jänesed nii väikesteks kui hiired.Pärast nõidus ta jälle kõik tagasi,nagu olema peab.Ka loomadele nõidus ta süüa nii palju,et kõik said kõhud täis. Kord kohtas ta ühte naist,kellel oli mure mehega.Mees oli kõva töötegija,aga raha mängis kõik keeglimängus maha ja perel ei olnud
Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks. Vastlapäeva põhiroogadeks, mida tehti, olid: läätsesupp, hernesupp seajalgadega, oasupp seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid. Tänapäevaga ei ole see traditsioon väga muutunud, tehakse vastlakukleid ja kõige enam ka hernesuppi seajalgadega. Lähemalt uurides sain palju teada, et on veel väga mitmeid erinevaid toite, mida sel päeval söödi. Tuhkapäev- (liikuv püha, 40 päeva enne ülestõusmispüha) tuhkapäeval pidi ahjule ikka labidat näitama, s.t pidi midagi küpsetama. Siis ei läinud leib suvel hallitama. Küpsetati mitmesuguseid kakukesi: odrakaraskit, odrajahust kukleid. Küpsetati ka sepikut pärmiga. Tehti odrapulli tuhkapulli, mis küpsetati koldes tuha sees,
jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast), tangu ja verivorstid, rukkileib, odrajahustleib, Tõnisepäeval 17 jaanuaril söödi seapea või kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval 2 veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi küünlapuna ( kõrvetatud suhkruga värvitud viina). Mõnel pool söödi ka tanguputru võiga või rasvasilmaga. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi, vastlakukleid, vastlaputru ( tangupuder liha tükkidega), söödi ka seasaba või pead, lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval söödi odrakaraskit, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24 veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune. Söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira), sülti, sinki ja marineeritud räime, vasika ja kanaliha toite, urvaputru. Karjalastepäeval 14 aprillil anti välja tööle
juurde ja koos keeduveega suurde savikaussi. Keeduvesi tarretas ära; sealt siis võeti ja söödi. Tolle aja pulmad ei olnud teab mis uhked, kindlasti oli jõukamat ja nõukamat rahvast, kuid kindel on see, et need olid teguderohked ja lõbusad hetked maaperedes. Peale perekondlike tähtpäevade tähistati ka rahvakalendris tuntud jaanipäeva ja vastlapäeva. Lisaks muule toidule valmistati jaanipäevaks munavõid ja ei tohtinud puududa ka õlu. Vastlapäeval valmistas pereema vastlakukleid vahukoorega. Ning söögiks oli oa-või hernesupp koos seajalgadega. Küpsetati karaskit ja kooke. Seda võis lugeda tollel ajal lausa luksuseks. Suurimad pühad ja nendega kaasnevad toidud Sel ajal peeti Eestimaal pühi tagasihoidlikumalt kui praegu. Heaks pühadetoiduks peeti näiteks kartuliputru ja jõhvikakisselli, ahjus küpsetatud kartuli- lihapraadi. Kui oli võimalik, tehti ka vahukoort. Suurte pühade puhul lisandusid mitmesugused maiustused marjadest.
Kantsleriks sai ,,Kübarate" esindaja Karl Gyllenborg; 17411743 RootsiVene sõda Venemaa vallutas Soome; 1743 Turu rahuRootsi sai Soome tagasi, kuid pidi leppima Venemaa soosikuga Rootsi troonil; Suur Dalarna tants 1743; Viimane suur talurahvaülestõus; Talupojad soovisid kuningaks kroonprintsi; Ülestõusnud aeti Stockholmist välja. Juhid hukati; Adolf Fredrik (17511771) Talle meeldis väga süüa ja suri vastlakukleid süües.(17vastlakuklit); Tema naine Louisa Ulrika ( Friedrich II, Preisi kuninga õde ); Kuningas oli pehmeloomuline. Sobis hästi parlamentaarseks valitsejaks(pronksist tempel kuninga allkirjaga); 1756 1763 seitsmeaastane sõda; Rootsi astus sõtta Prantsusmaa pealekäimisel; Sõda oli edutu; 1792 väljus Rootsi sõjast kuna riigikassa oli tühi; Rootsi riigikassa oli tühjenenud; Riigivõlg oli sama suur kui Põhjasõja lõppedes;
Foto lk. 151 – 10.8. Seapraad Foto 10.5. Seapraad Tõnisepäeval (17. jaan.) söödi seapead või -kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval (02. veebr.) keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi küünlapuna, so kõrvetatud suhkruga värvitud viin. Mõnel pool söödi ka tanguputru rasva- või võisilmaga. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi, vastlakukleid Tehti ka vastlaputru, see oli lihatükkidega tangupuder. Vastlapäeval söödi ka seapead, -saba, lamba- ja veiseliha. Vastlapäevale järgnev päev oli tuhkapäev. Siis tehti odrakaraskit ja odrajahu- või pannkooke. Foto lk. 151 – 10.6. Odrakarask Foto 10.6. Odrakarask Madisepäeval (24.veebr.) küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune, söödi muna ja piimatoite,
annaabi.ee 
