Fotoaparaat Pildistamine fotoaparaadiga on eseme kujutise jäädvustamine valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi osad Fotoaparaat on valguskindel kamber,selle esiosas on üks või mitu läätse,mis moodustavad objektiivi
uudiste väljaanded raporteeriti. Lugedes artiklit ei pruukind inimesed sõja halastamatut reaalsust täielikult mõista , kuid tihti suudavad nad kohe haarata artiklis olevaid sõjapilte. Nimetus "kaamera" pärineb fotograafia eelkäijaks olnud ca,era obsucarst ehk pimekambrist, mis oli kasutusel 11-13 sajandini. Läätse asemel on selles kaameras üksnes väike auk, mida läbinud valguskiired proijtseerivad kambri vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest esemetest. 16-17 sajand oli läätse taasavastamine, millega loodi heledamaid ja teravamaid kujutisi. Tänaseni on säilinud esimene väidetavalt foto, mis on aastast 1826, seega võib oletada, et sellest aastast hakkasid tekkima fotod. Tänapäeval kasutame me fotode tegemiseks digitaalfotoaparaati, mida on palju mugavam kasutada, võrreldes vanemate fotoaparaadi liikidega
Nüüd vaatlesin valgustatud eset, milleks oli laelamp. Selleks asetasin auguga poole lambi poole ning kaugust korrigeerides tekkis küpsetuspaberiga kaetud pinnale objekti tagurpidi kujutis. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija. Camera obscura aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus kasvab. Paar sajandit hiljem keerati kujutis peegli abil õigeks. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscurat Basras sündinud teadlane Al- Hasan( 965-1039)
Värviline riba tekib selle pärast, et prismast väljuvad eri värvi valguslained erinevate nurkade all. See on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Sellise katse prismaga tegi ka Newton 1666. a. Ta suunas aknakardinas olevast august tulnud päikesekiired läbi klaasprisma toa vastasseinale. Sinna tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Vikerkaart on iidsetest aegadest loetud koosnevat seitsmest värvusest. Ka Newton eristas sellest ribast seitset värvust, mida kasutatakse tänapäevalgi: violetset, sinist, helesinist, rohelist, kollast, oranzi ja punast. Seda värvilist riba hakkas Newton nimetama spektriks. Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb.
"Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon järgmise võrdluse abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" (Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Tõelised esemed on ideed
teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpildi abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemises kinni
Näoilme ja kuulus naeratus on tabamatud ja üürikesed, nagu tolmavate kivide, mis peegelduvad rohekassinisest veest, tunnetamatu olemus. Firenzes, kus ta lõputult paitas oma pintsliga Mona Lisa nägu, määras vabariik ta maalima Anghiari lahingut, osa Firenze-Visconti sõjast. See maaliti Sala del Gran Consiglio seinale Palazzo Vecchios, nüüd 15. Sajandi Salong, koostisosana Michelangelo episoodist sõjast Pisaga, Cascina lahing, määratud maalitama vastasseinale. Nende ebaõnnestund eksperimentide tulemusena, Anghiari lahing, ,,kirev mikstuur värvidest", mis polnud kiiresti seina imbunud, riknes kiiresti ja tuhmus täielikult vaid peale mõne aasta möödumist. Vastasseinal, kus pidi olema Michelangelo fresko Cascina lahingust, ei valminud kunagi. Suur sarz, lõigatud tükkideks, kadus segaduses, mis kaasnes Miedici tagasitulekuga Firenzesse aastal 1512. Leonardo kuulsat tööd saab rekonstrueerida vaid mitmete koopiate
võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest
Elektri abil tekstide edastamise leiutas mees nimega Morse, leööe järgi on saanud nime ka teatud sümbolitest koosnev Morse kood. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme. Telefoni leiutas Graham Bell aastal 1876. Philadelphia maailmanäitusel sai selle telefoniga kõnelda 100m kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas Thomas Alva Edison, kes nimetas selle fonograafiks. Fonograaf oli grammofoni eelkäija. Fotograafia eelkäijaks oli pimekamber. Seda kambrit kasutati vastasseinale kujutise saamiseks. Hiljem kasutati selleks kumerläätsa abi. Fotograafia algust tähistab Daguerre 1839. aasta leiutis, millega õnnestus kinnitada kujutis hõbetatud vastkplaadile. Esimese kõlbuliku kinematograafi (seade, mis võimaldas näidata liikuvaid pilte) leiutasid vennad lendurid Lumiere`d.1895 avasid nad Pariisis oma kino. Kasutatud kirjandus · Maailma ajalugu 1600-1918. 1. osa 1600-1815
suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga.3 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia - 9.11.2013 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 9.11.2013 2. FOTOGRAAFIA ALGUS 2.1. Fotograafia eellugu Esimese pildini jõudmine polnud üldsegi lihtne. Kogu areng algas tegelikult juba 5. saj e.Kr. Vana- Hiinas, kui kirjeldati kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude. Nimelt läbi avause paistev valgus tekitas vastasseinale väljaspool ruumi oleva kujutise. Seda seadet nimetati Camera obscura. Antud seadet saab juba vabalt kutsuda fotoaparaadiks. Hiljem täiendati seda lisaks objektiividega, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 4 ,5 2.2. Fotograafia sünd Fotograafia ajaloo algust ei saa eriti täpselt määratleda. 17. sajandil tehti fotograafia leiutamist soodustavaid avastusi juba ridamisi
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja
Kuna fotokaameratele saab juurde paigaldada igasuguseid lisaseadmeid, siis on lühidalt ka neid kirjeldatud. Põhiliselt üritatakse selgeks teha, kuidas kasutada kaamerat vastavates olukordades, mida tähendavad mingid kindlad numbrid ja miks nende suurust muuta. 3 1. Kaamera obskura Kaamera obskura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija Antud seadet saab juba fotoaparaadiks kutsuda. Hiljem täiendus see, mil sinna lisati objektiiv, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 2. Valgus Meie silm tajub elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega ligikaudses vahemikus 400 kuni 780 nanomeetrit
Popov äikesemärkijana kasutas. Popov leiutas ka antenni eelkäija, Marconi aga maaühenduse. 1896. aastal demonstreeris Popov traadita telegraafi, andes 250 meetri kaugusele edasi sõnad Heinrich Hertz. Marconi variant aga andis signaali 5 km taha. 1909. aastal sai ta selle eest ka Nobeli preemia. Fotograafia eelkäijaks oli keskajast tuntud pimekaamera. Algul nimetati nii pimedat ruumi, mille seinas oleva väikese ava kaudu saadi selle ees olevast valgustatud esemest vastasseinale kujutis. Hiljem asendas pimeda ruumi kumerläätsega varustatud kast. Fotograafia algust tähistab prantsuse kunstlik Louis Jacques Daguerre 1839. aasta leiutis, mille abil õnnestus kinnistada kujutis hõbetatud vaskplaadile. Samal aastal võttis Daguerre kasutusele läätsega fotoaparaadi ja esitas meetodi piltide tekitamiseks hõbejodiid paberile. Esimese kasutuskõlbliku kinematograafi ehitasid prantsuse leidurid vennad Auguste ja Louis 9
Guglielmo Marconi. 1894. aastal esitlesid mõlemad oma elektromagnetsignaalide vastuvõtjat, mida Popov kasutas algul äikesemärkijana.Popov leiutas ka antenni eelkäija, Marconi aga maaühenduse.1896. aastal esitles Popov traadita telegraafi aga Marconi esitas samal aasta mais morsesignaali 5km kaugusele.Traadita telegraaf oli radio eelkäija.Marconi sai 1909. aastal Nobeli preemie Fotograafia eelkäijaks on aga pimekamber.Algul nimetati pimedat ruumi, mille sees oleva augu abil saadi vastasseinale selle ees oleva eseme kujutis.Esime püsiv foto saadi aga 1822. aastal. Fotograafia algust tähistab prantslase Jacques Daguerre´i 1839. aasta leiutis, mis võimaldas kinnistada kujutis hõbetatud vaskplaadile. Samal aastal võttis ta ka kasutusele läätsega fotoaparaadi ja esitas meetodi fodotde ilmutamiseks hõbejodiidpaberile. Esimese kasutuskõlbliku kinematograafi aparaadi, mis võimaldas näidata liikuvaid pilte, võtsid kasutusele vennad Lumiéred, kes 1895. aastal
annaabi.ee 
