Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l aseesimees-Jüri Ratas; ll aseesimees-Seeder Fraktsioonid-Riigikogusse valitud erakonna liikmed ühinevad fraktsioonidesse. Fraktsioonide kaudu viivad erakonnad ellu oma poliitilist programmi. Komisjon- koosneb Riigikogus registreeritud fraktsioonide esindajatest. Komisjon valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Opositsioon-poliitiline vastasrinne (Keskerakord, EKRE, Vabaerakond) Koalitsioon-võimuliit(Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, IRL) 5.Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid Valitsuse moodustamine- Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel;
Kordamisküsimused ja -teemad (23-33) arvestustööks 1. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga? Koalitsioon on ühendus või liit, mille põhjal moodustatakse demokraatlikus riigis valitsus, mis tegutseb koalitsioonileppe alusel. Opositsioon on koalitsiooni vastasrinne. Opositsiooni partei ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suurest erinevatel seidukohtadel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti. Vähemusvalitsusel on alla poole valitsuse kohtadest. Vähemisvalitsus saab toimida, kui opositsioonipartei pole üksmeelel. Vähemusvalitsuse eluiga on enamusvalitsuse omast lühem. Parlamendi enamuse toetus on valitsusele oluline, sest parlament võib
Temast sai varumängija, keda õigel momendil jälle poliitilisele väljale saata. Seda võtet kasutavad riigid tänapäevani. Kust ilmusid Afganistani Babrak Karmal ja Karzai? Rahumeelsed vahendid alati ei aidanud. Barbarid nõudsid järjest rohkem raha ja ähvardasid üle minna vaenlaste leeri. Olukorra päästmiseks kasutati tänapäevalgi tuntud diplomaatilisi võtteid. Vaenlased oli vaja omavahel tülli ajada. Kõige olulisem oli luua vastasrinne kõige ohtlikuma vaenlase vastu. See ,,Jaga ja valitse" põhimõte iseloomustas Inglismaa diplomaatiat sajandite jooksul Justinianus oskas naabritega käituda nagu malenditega. Ta mõtles süsteemselt. Kui bulgaarlased said liiga tugevaks, siis ässitas ta nende vastu hunnid. Hunnide juht Attila sai palka kui impeeriumi väejuht. Kui hunnid muutusid ohtlikuks, siis ässitas ta nende vastu avaarid. Vandaalidest jagu saamiseks meelitas ta enda poole idagootid. Idagootidest sai ta
likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse: Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev. Parlament valiti proportsionaalsetel alustel. Riigipäev pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks. Tugev pahempoolne vastasrinne K. Liebknecht Saksamaa Kommunistlik Partei 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord, ei suudetud tasuda reparatsioone majanduselu seiskus, sissetulekud lakkasid, kulud kasvasid Äärmusparteid üritasid ära kasutada: majanduslangust (Põhjused: sõda; reparatsioonid; 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflatsioon). Saksamaa välispoliitilist isolatsiooni (Põhjus: kaotajariik I maailmasõjas) ja välispoliitilisi
· 9. nov läks võim Rahvavolinike Nõukogu kätte. · Detsembris tuli kokku I ülesaksamaaline nõukogude kongress võim Rahvuskogule. · Rahvuskogu pidas istungid Weimari linnas (siit ka nimi) · 1919 konstitutsioon kehtestati parlamentaarne riigikord · Saksamaast sai vabariik kõrgeim seadusandlik organ Riigipäev. · 1919-1933 Weimari vabariik president Fr. Ebert · Vabariigi vastu eksisteeris tugev pahempoolne vastasrinne Saksamaa Kommunistlik Partei · 1919 jaanuar SKP üritab võimu haarata Berliinis · 1919 aprill haarati võim Münchenis Baieri Nõukogude Vabariik punane terror · Saksamaa Kommunistlik Partei oli tugevaim kommunistlik partei läänemaailmas. · 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhri sakslaste passiivne vastupanu lõpetasid söe tootmise. · Majanduselu seiskus, valitsuse sissetulekud lakkasid, kulud suurenesid, inflatsioon. · Kom
üle kogu Saksamaa. Tekkisid nõukogud ning keiser põgenes Hollandisse. Võim läks üle valitsusele. I ülesaksamaalisel nõukogude kongressil otsustati võim üle anda Rahvuskogule, kes pidas oma istungeid Weimari linnas. Seal võeti vastu otsus, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik. Weimari Vabariigiks nimetatakse ajalõiku 1919-1933. Weimari Vabariigi vastu oli pahempoolne vastasrinne. Juba varem oli püütud välja kuulutada Sotsialistlikku vabariiki ning ka 1919. püüdis Saksamaa Kommunistlik Partei Berliinis võimu haarata. Katse suruti maha, juhid tapeti, kuid kommunistlik mõju jäi tugevaks. 1919. aprillis haarasid nad võimu Münchenis, kus kuulutati välja Baieri Nõukogu Vabariik ja rakendati punast terrorit, kuni valitsusväed ,,vabariigi" likvideerisid. 1923. aastal ei suutnud Saksamaa reparatsioone enam tasuda,
Sisepoliitiline telg Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, kuna nende vahekord jäi täpselt määratlemata. Riia peapiiskop väitis, et ordu peab piiskoppidele alluma või olema lausa läänisõltuvuses. Ordut see ei huvitanud, sest nemad allusid otse paavstile. Tülide vahekohtunik paavst > manipuleeris. 15.saj lõpul õnnestus ordul saavutada endale meelepärase kandidaadi määramine nii Riia kui ka SaareLääne piiskopitoolile. Kuna ordu tugevnes, hakkas tööle vastasrinne, mille juhiks tõusis Tartu piiskop Damerow. Ta asus välistoetust otsima, sõlmiti liit Saksa kuninga, Mecklenburgi ning PommeriStettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga. Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid appi ka mereröövlid, suutis ordu vägi 1396. Tartu vallutada. 1397. Danzigi kongress, kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu.
Püha Paulus: kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Aastast 313 kuulutas imperaator Constantinus kristluse Rooma impeeriumi ametlikuks religiooniks, millele järgnes debatt teemal, mida teha ülejäänud seltskonna ehk mittekristlastega. Üks väitlevatest pooltest (St. Jerome) leidis, et noid tuleks taunida kui paganaid ja ketsereid; vastasrinne (St. Ambrose) aga leidis, et neid teiste filosoofiate elemente, mis ühilduvad kristlike vaadetega, peaks kirik aktsepteerima. Viimati mainitud liini esikõnelejaks sai Püha Augustinus (354-430). See oli Augustinus, kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks, mis domineeris Õhtumaade elus ja mõtteviisis kuni 13. sajandini ehk siis 1000 aastat. Autoriteetsed teoloogilised teosed Augustinuse sulest tähistasid keskaja algust ajaloos.
Mandaati määramine: kasutatakse lihtkvoodi meetotid (häältearv jagatakse mandaadi arvuga). Kõik, kes said sama või rohkem saab Riigikokku.Ülejäävad hääled jagatakse erakonna teistele liikmetele. Valimiskümnis – Riigikogu struktuur RK juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille moodustab esimees I ja II aseesimees Fraktsioonid – erakondade saadikute rühmad (koalitsioon – võimuliit; opositsioon – poliitiline vastasrinne) Komisjonid – alatised(valmistavad ette seaduseelnõusid, teostavad kontrolli täidesaatva riigivõimu üle) ja eri(avalikuhuvi pakkuva sündmuse uurimiseks või olulise probleemi läbitöötamiseks). Parlamendirühm – kahepoolne suhtlus teiste riikide parlamentidega Delegatsioon – parlamendiliikmete lähetatud esindused Ühendus – väljendab parlamendi liikme seisukohta kindlas valdkonnas RK kantselei – ametnikud, kelle ülesanne on RK põhiseaduslike
sajandi (mh maksuvaidlus) Aadliseisus olematu, parlament keelustas Norras päriliku aadli olemasolu 1821. Norra ajaloo periodiseerimine 19.sajandil I Ametnike riik /õigusriik 1814-84: Avalikus elus domineeriv bürokraatlik eliit=konservatiivsed patrioodid (kohalik päritolu ja Oslo ülikool). Oluline sisepoliitiline küsimus Rootsi kuninga võimupüüete väljatõrjumine. I Ametnike riik (1814-1884) Jäik sisepoliitiline konservatism takistas demokraatia laiendamist. Sisepoliitikas vastasrinne kujunes 1830-40ndatel aastatel=liberaalne põhiseaduslik suund. Parlamenti jõukad talurahvasaadikud, kes taotlesid progressiivset riiki. Linnade keskklass ja akadeemilised haritlased taotlesid valimisõiguse laiendamis ja parlamentalismi. Tööliste, renditalupoegade, maata maaelanike eesmärgiks poliitilise süsteemi ja ühiskonna demokratiseerimine. Norra ajaloo periodiseerimine: Pöördelised 1840. ja 1880ndad aastad. 1840. aastatel käivitus jõuline uuenduspoliitika majanduse
annaabi.ee 
