sülearvutis ja helistamisi ja sõnumeerimisi tuleb harva ette. Telefoni arvedki on mu vanemate arvates liiga väikesed!" Mõtlesime, et küsime ka mõne väikese koolijütsi arvamust. Leidsimegi ühe väikese poisikluti ja küsisime temaltki sama küsimuse. Ta oli küll alguses väga arg, kuid lõpuks rääkis meile tükk aega, kui lahedaid mänge ta telefonis on ja kuidas ta õhtuti enne magamaminekut paar mängu mängib. Ta vastaski meile lõpuks, et kõige tähtsamad omadused on emale helistamine ja mängude olemasolu. Vastuseid tuli erinevaid, sest kõik inimesed on erinevad ja hindavad erinevaid asju. Nii on ka mobiiltelefoni omadustega.
Kiirabi viis Kerli Tallinnasse haiglasse. Peale seda ei kuulnud keegi enam Kerlist midagi. Ühel päeval sai Ann Arturi peale väga vihaseks ja jooksis metsa. Kaugemal metsas jäi ta magama. Kui ta tunni aja pärast välja ei ilmunud, hakkasid Villem ja teised teda otsima. Kui Ann kolme tunni pärast ärkas, kuulis ta ema häält hüüdmas: “Ann, kus sa oled! Annu!”. Ann arvas, et ta kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka Villemi häält hüüdmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle lähemale ja hõikas: “Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!”. Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud. Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid
Reena ja Kätlin. Kiirabi viis Kerli Tallinnasse haiglasse. Peale seda ei kuulnud keegi enam Kerlist midagi. Ühel päeval sai Ann Arturi peale väga vihaseks ja jooksis metsa. Kaugemal metsas jäi ta magama. Kui ta tunni aja pärast välja ei ilmunud, hakkasid Villem ja teised teda otsima. Kui Ann kolme tunni pärast ärkas, kuulis ta ema häält hüüdmas: "Ann, kus sa oled! Annu!". Ann arvas, et ta kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka Villemi häält hüüdmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle lähemale ja hõikas: "Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!". Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud. Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid
Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel aega kümme minutit. Küsimustiku koostasin juhendaja soovitustele tuginedes. TEATER
Kiirabi viis Kerli Tallinnasse haiglasse. Peale seda ei kuulnud keegi enam Kerlist midagi. �hel p�eval sai Ann Arturi peale v�ga vihaseks ja jooksis metsa. Kaugemal metsas j�i ta magama. Kui ta tunni aja p�rast v�lja ei ilmunud, hakkasid Villem ja teised teda otsima. Kui Ann kolme tunni p�rast �rkas, kuulis ta ema h��lt h��dmas: �Ann, kus sa oled! Annu!�. Ann arvas, et ta kuuleb viirastusi, kui �kki kuulis ta ka Villemi h��lt h��dmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle l�hemale ja h�ikas: �Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!�. Villem k�skis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi k�est peksa saanud. �htupoolikul l�ksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei l�inud. Teised olid �le nelja tunni �ra ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. M�ne tunni p�rast otsustas Villem, et l�heb koos Anniga mere ��rde vaatama. �kki n�gid nad maas olevaid riideid
Nii juhtuski, et kui juba kümmekond aastat pärast itaallase Marconi ja venelase Popovi esimesi katsetusi 1895. aastal kasutati raadiosidet ulatuslikuks kommerts- ja sõjaväesideks, leidus ka küllaltki palju asjahuvilisi, kes oma kodus vastuvõtu- ja saateaparaadigi valmis meisterdasid. Näiteks sai soomlasest koolipoiss Eric M.C. Tigerstedt 1905. aastal valmis sädesaatja ning, et seda katsetada, kutsus ta Helsingi reidil seisva Vene sõjalaeva raadiojaama. See vastaski! Eric viidi ülekuulamisele ja saatja konfiskeeriti... Lisaks pidi ta andma lubaduse, et enam kunagi ei tegele selliste asjadega. Muidugi tegeles, nagu paljud teisedki. Seega kerkis ametivõimude ette ülesanne kuidagi lahti saada tüütutest asjaarmastajatest. Kuna tollal peeti sidet praeguses mõistes pikkadel ja kesklainetel, otsustati asjahuvilistele katsetamiseks jätta kasutuina peetavad lühilained. Üllatuslikult leidsid nad, et lühilained võimaldavad saada sidet palju kaugemale ning
küll ära tasuda, kuid järgmisel aastal tasumisele tuleva summa katteks polnud enam kusagilt raha loota, seda enam, et eelmise suve lõikuski põua tõttu äpardus. Köler pöördus palvega Aleksandrikooli peakomitee poole, et see kooli heaks kogutud summadest Köleri isiklikul vastutusel laenaks 20 000 rubla. Võlg lubati lühikese aja jooksul tasuda, kuni mõis on omanike nimele kinnistatud ja on võimalik sellele pangalaenu teha. Aleksandrikooli pea- ja abikomiteede üldkoosolek vastaski laenupalvele jaatavalt, kuid peakomitee esimees J. Hurt keeldus otsust tunnustamast ja keelas laekuril seda summat välja maksta, mis tekitas arusaadavalt suurt segadust ja pahameelt. Hurt tagandati veel samal aastal peakomitee esimehe kohalt. [ 1 lk.31-32] Kuigi Köler selles loos lõpuks moraalselt võitjaks tuli, jäi raha ometi saamata. Tal ei õnnestunud raha saada ka mujalt, ei kodumaalt ega ka keisrilt. Nii läks mõis oksjonil
küll ära tasuda, kuid järgmisel aastal tasumisele tuleva summa katteks polnud enam kusagilt raha loota, seda enam, et eelmise suve lõikuski põua tõttu äpardus. Köler pöördus palvega Aleksandrikooli peakomitee poole, et see kooli heaks kogutud summadest Köleri isiklikul vastutusel laenaks 20 000 rubla. Võlg lubati lühikese aja jooksul tasuda, kuni mõis on omanike nimele kinnistatud ja on võimalik sellele pangalaenu teha. Aleksandrikooli pea- ja abikomiteede üldkoosolek vastaski laenupalvele jaatavalt, kuid peakomitee esimees J. Hurt keeldus otsust tunnustamast ja keelas laekuril seda summat välja maksta, mis tekitas arusaadavalt suurt segadust ja pahameelt. Hurt tagandati veel samal aastal peakomitee esimehe kohalt. [ 1 lk.31-32] Kuigi Köler selles loos lõpuks moraalselt võitjaks tuli, jäi raha ometi saamata. Tal ei õnnestunud raha saada ka mujalt, ei kodumaalt ega ka keisrilt. Nii läks mõis oksjonil
Riks ei saanud jätta mainimata, et poleks pidanud Plebsi kohta niiviisi valetama. Jaak mõistis rivaalitsemist ning pahvatas näkku, et mismoodi ta oleks siis pidanud ütlema . Korraga astus kohviku uksest sisse Virve, kes kutsus poisse enda poole kohvile Aino kodusoleku puhul. Jaak oli kohe nõus, ka Riks oli päri (eriti veel Virve kiire vastuse peale, et jah, Juhan on ka kodus). Jaagule tundus, et Virve tahtis, et Riks tuleks seepärast vastaski nii kiirelt, et Juhan on kodus. Virve tahtis, et temal oleks kohvilauas 2 austajat . Härra Toodri juures said poisid samuti oma andekspalumise-märgi üle antud. Tooder soovis teada, miks poisid olid magneesiumiga jännanud. Jaak oli selle üle enne mõelnud, sest arvas, et Tooder võib midagi taolist küsida. Ta vastas, et asi sündis teadmatusest. Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks
Riks ei saanud jätta mainimata, et poleks pidanud Plebsi kohta niiviisi valetama. Jaak mõistis rivaalitsemist ning pahvatas näkku, et mismoodi ta oleks siis pidanud ütlema . Korraga astus kohviku uksest sisse Virve, kes kutsus poisse enda poole kohvile Aino kodusoleku puhul. Jaak oli kohe nõus, ka Riks oli päri (eriti veel Virve kiire vastuse peale, et jah, Juhan on ka kodus). Jaagule tundus, et Virve tahtis, et Riks tuleks seepärast vastaski nii kiirelt, et Juhan on kodus. Virve tahtis, et temal oleks kohvilauas 2 austajat . Härra Toodri juures said poisid samuti oma andekspalumise-märgi üle antud. Tooder soovis teada, miks poisid olid magneesiumiga jännanud. Jaak oli selle üle enne mõelnud, sest arvas, et Tooder võib midagi taolist küsida. Ta vastas, et asi sündis teadmatusest. Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks
Riks ei saanud jätta mainimata, et poleks pidanud Plebsi kohta niiviisi valetama. Jaak mõistis rivaalitsemist ning pahvatas näkku, et mismoodi ta oleks siis pidanud ütlema . Korraga astus kohviku uksest sisse Virve, kes kutsus poisse enda poole kohvile Aino kodusoleku puhul. Jaak oli kohe nõus, ka Riks oli päri (eriti veel Virve kiire vastuse peale, et jah, Juhan on ka kodus). Jaagule tundus, et Virve tahtis, et Riks tuleks seepärast vastaski nii kiirelt, et Juhan on kodus. Virve tahtis, et temal oleks kohvilauas 2 austajat . Härra Toodri juures said poisid samuti oma andekspalumise-märgi üle antud. Tooder soovis teada, miks poisid olid magneesiumiga jännanud. Jaak oli selle üle enne mõelnud, sest arvas, et Tooder võib midagi taolist küsida. Ta vastas, et asi sündis teadmatusest. Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks. Tooder oli
kõikide nähes ära; daamil lõigati pea otsast, nöör kinnitati jalgade külge ja tema keha lohistati Temple'i vangla akende alla; kuninganna, tundes ära vaia otsa pistetud sõbratari pea, minestas nähtust 25 Saint-Just [sä(n)´züst], Louis Antoine Léon, de (1767-1794) noorim Konvendi saadik; sai kuulsaks oma ägeda kõnega hetkel, kui arutati Louis XVI saatust; nõudis kuningale surmanuhtlust; tema hüüdnimi "Surmaingel" vastaski tema osalusele Üldise Julgeolekukomitee töös; tema liialt lähedane sõprus Robespierre'iga sai viimasele hukatuslikuks, sest nüüdsest oli välistatud kõik teised sõbrad "suure juhi" kõrval; propageeris spartalikku kasinust, mis oli vastuolus tema hoolitsetud välimuse ning dändiliku käitumisega; kui Camille Desmoulins talle kord istungi vaheajal naljaviluks ütles, et ta hoiab oma ilusat pead nagu püha sakramenti, räuskas noormees vastu: "Sa kannad seda varsti nagu Saint-Denis
Daidalos Daidalos oli Minosele ehitatud labürindi arhitekt ning ta abistas Ariadnet lõngakeraga, et Theseus sealt välja saaks. Minos sai sellest aru ja karistas Daidalost ning pani mehe koos pojaga labürinti. Daidalos ehitas tiivad ja nad lendasid minema. Poeg Ikaros lendas päikesele liiga lähedale ning tiibade kinnitusvaha sulas üles, poiss kukkus merre. Daidalos läks elama Sitsiiliasse, Minos esitas ülesande, et teda leida. Daidalos vastaski kutsele ja lahendas merikarbi ning niidi ülesande. Minos leidis ta, kuid Sitsiilia kuningas astus talle vastu ja Minos suri. Adonis Aphrodite märkas Adonist juba siis, kui too sündis, ning viis ta Persephone juurde hoiule. Kui Adonis oli vanemaks saanud, läks Aphrodite talle allmaailma järele, kui Persephone ei tahtnud teda tagasi anda. Zeus otsustas, et kevadel ja suvel on Adonis Aphroditega ning sügisel ja talvel Persephonega.
kõikide nähes ära; daamil lõigati pea otsast, nöör kinnitati jalgade külge ja tema keha lohistati Temple’i vangla akende alla; kuninganna, tundes ära vaia otsa pistetud sõbratari pea, minestas nähtust 25 Saint-Just [sä(n)´žüst], Louis Antoine Léon, de (1767-1794) – noorim Konvendi saadik; sai kuulsaks oma ägeda kõnega hetkel, kui arutati Louis XVI saatust; nõudis kuningale surmanuhtlust; tema hüüdnimi “Surmaingel” vastaski tema osalusele Üldise Julgeolekukomitee töös; tema liialt lähedane sõprus Robespierre’iga sai viimasele hukatuslikuks, sest nüüdsest oli välistatud kõik teised sõbrad “suure juhi” kõrval; propageeris spartalikku kasinust, mis oli vastuolus tema hoolitsetud välimuse ning dändiliku käitumisega; kui Camille Desmoulins talle kord istungi vaheajal naljaviluks ütles, et ta hoiab oma
teadlaste (kuni National Geographic välja) sõnavaras stampnäideteks. Kogu emotsionaalne taust tuli kaasa. 1993. või 1994. aastal tuli suure New Yorki kirjastuse fotograaf tegema ettevalmistusi uue baltikumi reisikirja välja andmiseks, siis Pärnu kohta oli tal ajaliselt graafikus paar tundi, sest siin pidavat kõik saastatud olema ja kaua ei lähe, et see üles pildistada. Mina võtsin teda siin vastu ja küsisin, et miks Pärnusse nii lühikest aega, siis ta vastaski, et teil pole ju siin midagi. Seepeale tegin ettepaneku vaatama minna lahe vett. Peale 34-tunnist ringi palus ta aja maha võtta ja püüdis 82 Lisa 2 järg suures segaduses Victoria hotellist helistada kuskile. Peale telefonikõnet palus ta luba veel ringi käia ja võimalust Victoria hotellis ööbida, sooviga jääda kauemaks. Kui fotograaf oli ühe öö ära olnud ja järgmisel päeval ka tiirutasime ringi, siis ütles ta, et tal
kättemaksul pole piire.» «Kuid, paraku, kelle pärast ma riskin kõige sellega?» ohkas Ketty. «Minu pärast, ma tean seda hästi, mu kaunitar,» ütles 373 noormees. «Selle eest olen ma sulle väga tänulik, vannun sulle.» «Kuid lõpuks -- mida sisaldab teie kiri?» «Mileedi ütleb sulle.» «Oh! Te ei armasta mind!» hüüatas Ketty. «Ma olen nii õnnetu!» Sellele etteheitele on olemas vastus, mis alati eksitab naisi; d'Artagnan vastaski sel viisil, et Ketty jäi kõige suuremasse eksitusse. Siiski nuttis ta palju, enne kui otsustas kirja anda mileedile. Ent lõpuks ta siiski otsustas -- aga seda d'Ar-tagnan just sooviski. Liiatigi lubas ta Kettyle, et ta lahkub õhtul varakult perenaise juurest ja tuleb tema tuppa. See lubadus lohutas vaest Kettyt lõplikult. IV KUS KÕNELDAKSE ARAMISE JA PORTHOSE VARUSTUSEST. Sellest ajast peale, kui neli sõpra olid igaüks oma varustuse jahil, ei olnud nende
ja ka söögilauas istus väikese Lolli kõrval. Et aga viimane kandis oma nime ükskõikse rahuga, siis Indrek talitas tema eeskujul ja laskis end suureks Lolliks hüüda veel siiski, kui ta oli klassis teadmuste poolest üks esimesi. Oli kordi, kus ükski ei osanud õpetaja küsimust vastata; siis hüüdis Lible oma piiksuva häälega: ,,Härra õpetaja, suur Loll teab!" Ja naerdes vastas õpetaja: ,,Ah väike Loll teab, et suur Loll teab? Noh, palun vastake siis." Ning Indrek tõusis ja vastaski, nagu oleks tema nimi kirikuraamatuski juba suur Loll. Härra Slopasew aga, vene keele õpetaja, naljatas purjus peaga: ,,Õpetaja ise teab viie miinuse, suur Loll aga viie plussi peale." Niisugused imelikud tagajärjed olid sel asjaolul, et Indrek ostis Lible käest kaks vana raamatut. Aga teist ostu pidi ta hiljem ometi kahetsema, nimelt seda, mis sündis sõna ,,paavsti" pärast. Nende klassis oli usuõpetaja, keda hüüti Paavstiks, ja see muutis oma isikuga Indreku
annaabi.ee 
