alati küsin üle, et kas mu jutt oli arusaadav. Valesti arusaades üritan alati selgitada paremini. Iga inimene peaks rääkima selgelt ja piisavalt kõva häälega. Samuti on tähtis ka inimese hääletoon, kuna sellest võib väga hästi aru saada, mis tujus inimene on. Kindlasti tuleks olla ka kursis teemaga, millest räägitakse, kuna kui teine inimene ei tea asjast midagi ning hakkab küsimusi esitama, siis hätta jäämine vastamises võib näidata, et ka rääkija ei tea täpselt antud teema kohta midagi. Kui mina olen seltskonnas, kus räägitakse mõnest teemast, mis mulle võõras on, siis üritan alati kuulata väga hoolikalt ning ka küsimusi esitada, kui midagi arusaamatuks jäi. Taoline tegevus aitab mind kurssi viia teatud valdkonnaga ning teadmisi juurde saada, mis kindlasti on vajalik tulevikus. Kui toimub inimeste vaheline suhtlus, siis on oluline, et neil oleks kindlasti silmside.
mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest: iseendasse, teistesse inimestesse, oma töösse või õpingutesse, loodusesse. Essee teemaks on analüüsida ennast suhtlejana, kuna minu töö üheks osaks on klienditeenindus, ja kuigi see seisneb ainult telefonikõnedele ja e-mailidele vastamises, siis teen ma seda teenindaja pilgu läbi. Head kliendisuhted algavad teabe vahetamisest, kus olulisteks suhtlemisoskusteks on: täpne eneseväljendusoskus, oskus klienti kuulata ja anda adekvaatset tagasisidet, oskus infot anda, oskus luua ja lõpetada kontakti, vestluse juhtimise oskus ja konfliktiga toimetuleku oskus. Olulised on ka minu kui teenindaja professionaalsed teadmised ja oskused kliendisuhete loojana, säilitajana ja parandajana
jääks ilma veenva jõuta. Kõnelus teistega tähendab, nende vastuväiteid või nende nõustumisi, nende arusaamisi või arusaamatusi, üht meie üksilduse laienemise laadi ja võimaliku ühtekuuluvuse proovimist, milleks mõistus meid julgustab. Tõe tee on kõnelus. Mis toimub kõneluses ja mille poolest sarnanaeb kõnelus inimestevahelise sõprusega? Dialoogi pidades kohtuvad kahe erineva inimese maailmavaated ning nad need inimesed seisavad üksteisega vastamises. Nende maailmapildid kohtuvad ning neid on kaks, st see pole üks vaade ühele maailmale. Kõneluse käigus kohtub inimene teises inimeses millegagi, millega ta varem kokku puutunud pole. Ning kui kõnelus on õnnestunud, muudab see kõnelejas midagi. See on ka kõnelemise sarnasus sõprusega. Kaks inimest leiavad üksteist, nad täiustavad teineteist ning õpivad üksteiselt midagi uut, mida nad varem ei teadnud. Ning lõpuks
Üldjuhul eesti keeles, vahel harva ka vene- ja inglise keeles. Põhiliselt küsiti kus miski asub ja kui toodet riiulis ei olnud, sooviti teada kas seda üldse on. Seda sai kontrollida laoprogrammis. Laos on kasutusel AXAPTA programm. Saalitöötajad tavaliselt pöördusid selliste küsimustega infosse või kassasse. Tutvusin järgmiste erinevate töödega: Infoleti töö seisneb krediitarvete väljastamises, kliendikaartide tegemises, klientide küsimustele vastamises jms. Müügiassistendi tööks on arvete sisestamine komplekteerimislehe alusel, kreeditarvete koostamine, klientide pretensioonide ära kuulamine ja lahendamine. Müügiassistendi abilise tööülesannete hulka kuuluvad komplekteerimislehete välja trükkimine ja komplekteerijatele jaotamine, veoringide paikapanek, tagastuste vastuvõtmine ning koormalehtede koostamine. Käisin vaatamas ka müügisekretäride tööd. Neil on eraldi ruum ja nad võtavad tellimusi
vanem osa oli maailmasõja ajal evakueeritud ja Venemaale jäänud. Seevastu oli andmestik tertsiast (kolmandast klassist) alates täielik. Tertsiasse pääses ta 1879. aasta jaanuaris, ja oli lihavõtteks klassis 8. kohal. Ladina ja vene keeles, samuti ajaloos sai Reiman üldhinnangus tunnustust, seevastu matemaatikas jäi Reiman nende õpilaste kilda, kellest üldiselt öeldakse, et nad ,,osutasid silmapaistvat aeglust mõtlemises ja vastamises". 1879. aasta jaanipäevaks oli V. Riman tertsias 17 õpilase seas kuues ja sai ladina keele eest kiita. Hinnanguks oli neljas aines ,,väga hea" ja kuues ,,hea". Sügissemestril tõusis Reiman 2. kohale ja viidi uuest aastast sekundasse (teise klassi). Sekundas oli ainult 9- 10 õpilast ja V. Reiman oli nende seas I semestril neljas, II semestril esimene. I poolaasta tunnistusel oli seitse ainet ,,head" ja kolm ,,väga head". Tähelepanu ja koduse usinuse
teises on see emotsionaalne kaasahaaratus totaalne. Reaalne emotsionaalne kaasatus hooldamises asetseb ilmselt kusagil nende kahe äärmuse vahel. Hooldus põhineb kannatuste (sh valu) teadvustamisel ja empaatiavõimel. Hooldusega seotud ametid on suunatud taoliste kannatuste leevendamisele. Selles seisneb ka erinevus elutute asjade ja elusolendite eest hoolitsemisel – ühed ei koge kannatusi, teised kogevad. Õenduse moraalne sisu kajastub taolistele kannatustele vastamises. Ka siin tasub meenutada, et haigus ei ähvarda üksnes inimese ihu, vaid ka tema elunarratiivi. Patsiendi olukorda tuleks näha fenomenoloogilises prismas. Ontoloogiline hooldamine/hoolimine Hoolimine käib inimese olemuse juurde ja on inimesele olemuslikult omane. Narratiivse lähenemise juures koosnes inimese enesekavand tema väärtustest ja sihtidest. Võiks öelda, et need väljendavad seda, millest inimene hoolib ja mis talle korda läheb
teguritest. Kvaliteet on kliendi ootuste ettenägemine, nende täitmine ja ületamine, see on ettevõtte avatus vastu võtta kliendi tähelepanekuid ja soove. TQM- (tugev kliendikesksus, seotud pideva parandamisega, kvaliteet kõiges, täpne mõõtmine, töötajate osalus) tervikliku kvaliteedijuhtimise programm eeldab kliendikesksust, keskendumine pidevale parendamisele, rahulolule; kvaliteet kõiges, ka telefonikõnedele vastamises; täpne hindamine( standardid, statistika); alluvate volitamine, kaasamine otsustamisse. TQM tagatakse kahe programme abil= QAP(kvaliteeditõenduse programm) + QIP (kvaliteediparanduse programm). Kvaliteedi mõjutamine on org strateegia,see on konkurentsiedu saavutamise tee. Kuni suudetakse rahuldada klientide vajadusi, erinetakse konkurentidest ja hoitakse kliente lojaalsetena, pidev parandaminetagab tavalisel edu.TQM rakendamise käik lk 81. 12
3.2 Küsitlus Koostatud uurimuses osales täpselt 100 inimest vanuses 18 kuni 60 ja enam eluaastat. Eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, kuidas inimesed Riigikogu valimistesse suhtuvad , kas see on kohustus või ei, miks kõik inimesed valimas ei käi, selle põhjused, kas e- hääletamine on valimist mõjutanud paremue suunas. Algul tehti selgeks üldisemad näitajad, ehk osalejate protsentuaalne sooline osavõtt ning vanuseline aktiivsus küsitlusele vastamises. Teise punktina uuriti, milline oli küsitluses osalenute vanus ning mis eas inimesed olid kõige aktiivsemad vastajad. Ankeetküsitlusel said osaleda kõik kodanikud, kes olid täisealised ehk siis vähemalt 18 aastased. Järgmisena võeti vaatluse alla analüüsivad küsimused. Esimeseks küsimuseks oli, kas arvate, et Riigikogu valimistest osavõtt on pigem iga kodaniku kohustus kui õigus? Selle küsimuse
• INIMFAKTOR (HOIAKUD JA KÄITUMINE) Juhtimisprobleemid on põhjustatud vastuolust osa ja terviku vahel. Valed eeldused juhtimises on: Terviku paranemine on osade paranemiste summa Otsuseid tuleb vastu võtta vastavalt osade lokaalsele efektile Strateegiline juhtimine. KUI süsteemi võime oma eesmärki saavutada on igal ajahetkel määratud süsteemi piirangu(te) poolt SIIS strateegiline juhtimine tähendab SÜSTEEMI PIIRANGUTE JUHTIMIST Pidev areng seisneb vastamises kolmele küsimusele Mida muuta? o Mis on paljusid teisi probleeme põhjustav põhiprobleem? o Milline vastuolu takistab edasist arengut? o Mis on süsteemi piirang? Milliseks muuta? o Milline on soovitud süsteemi tulevik, kui praegune piirang on kaotatud? o Milline on lahendus põhiprobleemile? o Kuidas vastuolu kaotada? Kuidas muutust läbi viia?
Ja isiku eripära uuriks ka konkreetsemalt: Mida ta teeb, mis on tema agressiivsuse osad? Kui sageli ta seda elus teeb? Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee? jne. Sama üksikasjalikuks läheks biheiviorist ka introvertsuse uurimisel, et saada kirjeldatavaid keskkonna ja käitumise ühikuid, neid loendada ja mõõta. Radikaalbiheiviorism. Psühholoogia tähtküsimusele - kumb determineerib inimese psüühika, kas sisemised jõud või väliskeskkond - vastamises esindavad klassikaline psühhoanalüüs ja radikaalne biheiviorism kaht äärmust. Freudistlik teooria seletab inimese hingeelu ja käitumise ära kaasasündinud tungidega. Biheiviorism aga tuletab need keskkonna stiimulitest. Ajaloolise tähtsusega on kaks teooriat: Pavlovi klassikalise (e. reaktsiooni) tingimise ja Skinneri operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni)
Ärevatel on vaja ka usku, et nad suudavad muutusi teha · Heade toimetulekuoskustega inimesed on paljude uuringute andmetel palju vähem ärevad kui halbade toimetulekuoskus-tega inimesed · Lisaks sellele peavad ärevad inimesed omaks võtma, et tippsoorituseks on vajalik kõrge aktivatsioon ja et seda saab kogeda kui positiivset emotsiooni · Kas kogeme kõrget aktivatsiooni negatiivse või positiivsena, sõltub sageli sellest, kas näeme olusid ohu või väljakutsena. Tippsooritus seisneb vastamises väljakutse suurusele · Seega aitab olude positiivsemaks hindamine ka ärevatel inimestel oma kõrge aktivatsiooniga toime tulla · Lõppude lõpuks peavad inimesed õppima puhkamist ja lõdvestumist. Kui meie aktivatsioon on liiga kauakestev või liiga kõrge, kujuneb meil tõenäoliselt stressireaktsioon 7. AGRESSIIVSUS, SUNNIVÕIM JA VIHA Agressiivsuse tüübid
annaabi.ee 
