Nii peab ka Euroopa Liitu vaatama kui ühtset tervikut, millel on kindlad ning paika pandud funktsioonid. Iga ülesanne teenib kindlat eesmärki, mille poole organisatsioon püüdleb. Samas ei tohiks EL hakata riikide funktsioone üle võtma, liikmesriik on eraldiseisev ja toimiv üksus ning seda ei tohi muuta. Väga paljud sealhulgas ka mina olen seisukohal, et Euroopa Liit peab teenima liikmesriikide huve, mitte vastupidi. Ajaleht Postimees korraldatud lugejagallup uuris vastajatelt hiljuti, kas Euroopa Liit peaks finantsstabiilsuse tagamiseks riikide mõned funktsioonid üle võtma ning 1167 vastajast suurem osa ehk 71,6 protsenti leidis, et seda ei peaks tegema. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. [http://ec.europa.eu/eesti/pdf/el_viktoriin/el_sinu_jaoks_lk_44-65.pdf] 2. [http://europa.eu/pol/cfsp/index_et.htm] 3. [http://www.e24.ee/635134/lugejad-el-ei-peaks-riikide-funktsioone-ule-votma/]
Müün 4 Annetan 7 Viin kaltsukasse 10 Joonis 6. Vanade rõivaste taaskasutus 9 6. KALTSUKATE KÜLASTUSE TIHEDUS Küsisin vastajatelt, kui mitu korda külastavad kaltuskaid ja ajavahemik oli kolm kuud ehk kolme kuu lõikes. Enamus vastajatest siiski ei külasta kaltsukaid, neid oli 6 (31,6%). Paljud vastajad külastavad kaltsukaid kolme kuu lõikes 1-2 korda, neid oli 9 (47,4%). Ning oli ka neid, kes külastavad kaltsukaid rohkem, kui 1-2 korda. (vt. joonist 7) Kaltsukate külastuse tihedus 1-2 korda
Suitsiidilikud mõtted Pidev süütunne Tähelepanuvõime langus Hirm välismaailma ees Tervise halvenemine Söögiisu langus Muu 0 12,5 25 37,5 50 Joonis 5 Depressiooni tunnused 14 Uurimistööküsitluse lõpus soovisin ma kõikidelt vastajatelt saada tagasisidet selle kohta, kui teadlikud nad on sellisest meeleoluhäirest nagu depressioon. Esialgu esitasin küsimuse: "Kas te oskate öelda mis on depressioon? Mida teate selle kohta?" Vastuseid tuli väga palju erinevaid. Mõned õpilased ei teadnud üldse midagi depressioonist, kuid paljud, minu üllatuseks, olid väga teadlikud sellest ning oskasid vastata väga spetsiifiliselt. Paar vastust jäid mulle väga silma, ning kirjeldasid päris täpselt depressiooni ning selle haiguse
tasakaalukad ja arukad, aga ka vihapidavad, egoistlikud, üleolevad ja iroonilised (need on omadused, mida enam kui 50% vastajatest pidasid iseloomulikeks). Venelasi seevastu peetakse rõõmsameelseteks, sõbralikeks, abivalmiteks ja osavõtlikeks. Ehk siis see, mis on iseloomulik tüüpilisele eestlasele, pole iseloomulik tüüpilisele venelasele ja vastupidi. Võrreldes kõigi teiste uuritud rahvustega, kelle kohta vastajatelt arvamust küsiti, on eestlased endi suhtes kõige kriitilisemad. Nii võib ka enesekriitilisust lugeda eestlastele iseloomulikuks jooneks. 3.3 Eestlased teiste pilgu läbi Küsides, mida teised eestlastest arvavad, tuleb tunnistada, et enamik maailma inimesi ei arva eestlastest mitte midagi. Nad lihtsalt ei tunne eestlasi või tegelikult pole isegi kuulnud nende olemasolust. Heal (või pigem halval) juhul seostatakse eestlasi endise
liikmega, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Täiendavalt rakendatakse vastaja valikul vanuselisi kvoote (igas valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kahte 60-74-aastast ning ühte üle 74-aastast inimest). Uuringu andmed kogutakse vastajate koduses silmast-silma personaalintervjuude teel paberankeetidele. Intervjuud viiakse läbi eesti ja vene keeles sõltuvalt vastaja eelistusest. Seejärel küsitakse ajafiltri läbinud vastajatelt iga loetava väljaande kohta, mitut viimasest 4-st või 6-st (sõltuvalt väljaande ilmumise sagedusest ja ajaperioodist) väljaande numbrist on vastaja lugenud või sirvinud. Kes on ajafiltri läbinud ongi püsilugeja. (Piret Vaargas, AS Ajakirjade Kirjastus) 11 8. Ajakirjad temaatiliselt jaotatuna: ● Naisteajakirjad 1. Kroonika + Nädal 2. Käsitöö 3. Eesti Naine 4. Naised 5. Anne ja Stiil 6
laiendada info spektrit vastavalt sotsiaaltöötaja vajadustest. Viis vastanutest kuuest olid rahul ette antud info kogusest ja kirjeldusest. Ühel vastanutest aga tekkis vastuolu antud küsimusega ning vastas järgnevalt: ,,Oleks hea, kui oleks ka iseloomustus (aus), kuna kui nad meile jõuavad erineb see tore info (mida nad kõik on läbinud) nende käitumisest täielikult. Nõutakse, ülbitsetakse, jne aga milleks siis selline info, mida ta kõik on läbinud?". Juhindudes vastajatelt saadud infost võib järeldada, et hetkel olemasolev KOV teatiste saatmise vajadus on olemas ja täiendamist ei vaja. 12 KOKKUVÕTE Praktika aruandes kirjeldasin lühidalt Harku ja Murru, Tartu, Tallinna ning Viru vanglat. Vastavalt sellele esitasin ka vanglate käsuliini (Joonis 1.). Olles teenistuses Viru vanglas tõin välja selle asutuse üldtutvustuse, struktuuriüksused ja ülesanded. Lähemalt
paariga, ehk nelja inimesega. Pilootintervjuu annab võimaluse saada olulist tagasisidet ja täiendavat infot küsimuste parendamiseks. Prooviintervjuu järgselt vaadatakse küsimustik üle ja sõltuvalt tagasisidest tehakse parendused. 3. Intervjuude läbiviimine - Intervjueeritavatega viiakse individuaalselt läbi mittesuunatud poolstruktureeritud intervjuu, kus esitatakse standardsed küsimused kõigile vastajatele samas järjekorras. Iga intervjuu küsimustiku lõpus küsitakse vastajatelt 2 standardset avatud küsimust, millele vastamisel vastajat ei mõjutata, suunata ega kiirustata. Eesmärk on koguda võimalikult autentseid hinnangute kirjeldusi. 4. Transkribeerimine - Andmete transkribeerimine on oktoobris 2018. Intervjuude transkribeerimine on võimalikult täpne, silmas pidades uuringu eesmärki. Kuna meil on plaan analüüsida mitte ainult verbaalselt väljendatut, vaid ka mitteverbaalselt väljendatut,
- postiküsitluse korral on tavaline, et vastamise tase kipub olema alla 50 %, sest isegi makstud vastuse puhul nõuab ankeedi täitmine vastajalt teatavat lisapingutust ( kirja viimine postkasti ) - enamasti ei õnnestu ka kõiki vastajatele antud ankeete kätte saada. Ankeedi vormis küsimuste esitamine omab rida eeliseid võrreldes usutlusega, need on järgmised : - võimaldab ühekorraga saada kergesti vastuseid paljudelt vastajatelt; - vastuste kirjalik esitamine loob aluse nende edasisele objektiivsele töötlemisele; - ankeedi andmestikku saab kergesti statistiliste meetoditega töödelda; - anketeerimine tagab vastaja anonüümsuse. Samal ajal on anketeerimisel ka rida puudusi, need on allajärgnevad : - kuna kõik küsimused on ankeedis algselt kirjas, siis võib vastaja neid läbi lugedes mõtestada vastused loogilisse süsteemi ja seega muuta kontrollivad küsimused kasutuks, mõttetuks
Neljal vastajal puuduvad mälestused korrast, kui nad esimest korda suitsu proovisid, kahel käis pea ringi ning viiel kipitas kurgus. Kaheksa vastajat ei suitseta, kaks vastajat vahetevahel, ning üks vastaja regulaarselt, kes tõmbab päevas rohkem kui kolm suitsu. Kaheksal vastajal suitsetavad umbes pooled sõpradest, kolmel mõni üksik ja ühel vastajal enamus sõpradest. Peres suitsetab kolmel vastajal isa ning ühel vastajal ema. Järgnevas küsimuses küsisin ma vastajatelt kui paljud on neist proovinud narkootikume. Kuus neist ei ole proovinud narkootikume, viis neist aga kanepit. Narkootikumide, alkoholi ja suitsu kõrvale on tekkinud ka sellised tooted nagu vesipiip, nuusktubakas ja mokatubakas. Vesipiipu on proovinud kõik vastajad peale ühe, viis neist tõmbavad seda kord kuus, viis vähem kui kord kuus, kaks neist on loobunud vesipiibust. Mokatubakat kui ka nuusktubakat on proovinud 3 inimest.Enamus
ruumi jooksmiseks, mugav vankritega liikumine jne. (vt lisa 4). Neid arvamusi ja ideid saab disainiprotsessis arvesse võtta. Arendajatel tuleb kaardistada kogu klienditeekond, erinevatel etappidel kliendi vajadused ja võimalused täita soove, mida klient ise ei ole välja öelnud. Lapsevanemate poolt väljaöeldud nägemus peresõbralikkusest aitab leida klienditeekonnal kitsaskohti ja arendusideid. Intervjuude käigus küsiti kõigilt vastajatelt, mida nad sooviksid teemapargis teha ja näha. Kõik intervjueeritavad kinnitasid, et seal peaks olema ronimise võimalus. Üks lapsevanem ütles nii: ,,Ronimine meeldib absoluutselt kõigile lastele." Lastele meeldivatest tegevustest toodi välja veel veeatraktsioonid. Kolme eelkooliealise lapse ema ütles, et midagi veega seonduvat peaks kindlasti teemapargis olema. Lõunakeskuse AHHAA eksponaatidest oli tema laste lemmik suur mullitaja silikoniga täidetud toru,
organisatsioonilistele probleemidele: o vaatluse eesmärgi kindlaksmääramine ja täpne piiritlemine (millisele küsimusele või probleemile lahendust otsitakse ning missugust objektide gruppi selleks on vaja uurida); o vaadeldavate tunnuste loetelu määratlemine (nende tunnuste põhjal peaks olema võimalik leida vastus eelmises punktis seatud eesmärgile ning nende tunnuste abil saame moodustada vajalikud küsimused, mida vastajatelt küsida); o vaatlusviisi kindlaksmääramine (ankeetküsitlus, intervjuu jms); o vaatlusdokumentide (ankeet) ja nende täitmise juhendi (vajalikud kommentaarid ja juhised) väljatöötamine; o vaatlusandmete õigsuse kontrollimise süsteemi väljatöötamine; o vaatlusdokumentide proovitäitmise korraldamine; o vaatlejate (intervjueerijad, loendajad jms) komplekteerimine ja väljaõpetamine;
annaabi.ee 
