Tööleht Takistus. Eritakistus. Johanna Raamat 1.Millest on tingitud juhi takistus? Vastus: Juhi takistus on tingitud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 2.Tõmba joon alla õigele vastusele. Vase eritakistus 0,017 mm2 .See tähendab ,et: a)1m pikkuse vasktraadi takistus on 0,017 ; m b)1mm2 ristlõikepindala ja 1 takistusega vasktraadi pikkus on 0,017 m; c) 1m pikkuse vasktraadi ja 1mm2 ristlõikepindalaga vasktraadi takistus on 0,017; d) 1m pikkuse ja 1 takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 . 3.Tõmba joon alla õigele vastustele(4p). Juhi takistus sõltub-1)pingest juhi otstel 2)juhi ristlõikepindalast
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest. a)1m pikkuse vasktraadi takistus on 0,017 ; m b)1mm2 ristlõikepindala ja 1 takistusega vasktraadi pikkus on 0,017 m; c) 1m pikkuse vasktraadi ja 1mm2 ristlõikepindalaga vasktraadi takistus on 0,017; d) 1m pikkuse ja 1 takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 . 9. Kirjelda elekrtijuhte. Too näiteid. (3p) Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab vabalt liikuda võivaid elektrilaenguga osakesi ehk laengukandjaid ning mille elektritakistus on seetõttu väike
lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. ZnCl2 3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine Asetasin tsingikraanuli tsentrifuugiklaasi ja valasin peale soolhappelahust. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ + H2 Redutseerija Zn Oksüdeerija H+ Zn - 2e⁻ → Zn²⁺ 2H⁺ + 2e⁻ → H2 3.1.1 Järgnevalt asetasin samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappelahusesse) vasktraadi nii, et see ei puutuks kokku tsingiga. Jälgisin, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Vasktraadi asetamisel soolhappesse ei eraldu vesinikku, sest vase redokspotensiaal on liiga suur (vesinikust suurem). Seejärel viisin vasktraadi kontakti tsingigraanuliga ja jälgisin, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Nägin, et vasktraadi pinnalt eraldus vesinikku, sest viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt Galvaanipaar, milles vask on
Töökäik: 1) Pipeteerisime tiiglisse 10 tilka 0,5M Pb(CH3COO)2 lahust. 2) Panime lahusesse tsingi tüki. Tsingi tükile tekib must ja läikiv kiht. Järeldus: Pb on Zn-ist vähem aktiivsem ja ning Zn-iga tõrjus Pb. Seetõttu tekib Zn-i tükile must ja läikiv Pb kiht. Katse c Töövahendid: TAP, pipet, 0,1M hõbenitraadi lahus, vasktraat. Töökäik: 1) Pipeteerisime TAP pessa 5 tilka 0,1M AgNO3 lahust. 2) Puhastasin vasktraadi liivapaberiga eelnevast koroosiast. 3) Asetasin vasktraadi tüki lahusesse. -Vase tükk muutus tumehalliks. Järeldus: Cu on Ag-st palju aktiivsem, ning reageerib Ag-ga, selle tagajärjel tekib vasktraadi tükile tumehallikas hõbedane kiht. Katse d Töövahendid: tiigel, pipet, 6M HCl lahus, tsink, vasktraat. Töökäik: 1) Pipeteerisime kahte tiiglisse 5 tilka 6M HCl lahust. 2) Asetasime ühte tiiglisse tsinki tüki. -Tsingi reageeris alusega ning eraldus vesinik
Luulekogu pealkiri ,,Emapuhkus’’ on minu arvates valitud sümboolsuse tõttu, kuna kirjutamise ajal viibis luuletaja ka ise lapsega kodus ehk oli emapuhkusel. Sellest tulenevalt aga seostuvad ka peamised teemad eelkõige emadusega ja naiseks olemisega. Luuletuses ,,Ootan sind seiklejat rännuhullu’’ kirjeldab Ehin enda lapse ootust näiteks nii ,,Ootan sind seiklejat rännuhullu/ keeran krepppaberist kollaseid roose/ ümber vasktraadi/ kütan kaminat/ selle armutult külma/ veebruaripäeva auks/ Tunnen su liigutusi/ tasast tugevat tulemist/ minu poole/ minu maailma poole/ läbi tuisu’’. Selles luulekogus on otsustanud autor mitte nii väga otsida vastuseid küsimustele, kui lihtsalt kirjeldada oma tundeid, ootusi, soove ja igapäeva toimetusi. Näiteks luuletuses ,,Laps turnib aknalaual’’ alustab luuletaja enda hommiku kirjeldamisega ,,Laps turnib aknalaual/ Ühe käega hoian teda kukkumast/ Hommik on käima
ei kondenseeru, jääb see osa kütuse põlemise soojust, mis kulutati vee aurustamiseks, vabanemata ja tulemusena määratava kütteväärtus osutub madalamaks sellest, mis saadakse siis, kui katse lõpptemperatuuril veeaur täielikult kondenseerub. Töö sooritamine: 1) Valmistada pressi all kütusebrikett. Briketi mass peab olema piirides 1,001 kuni 1,010g 2) Määrata süütejuhtme mass. Selleks kaaluda 10...15 vasktraadi lõiku pikkusega 65...70mm ja leida ühe lõigu keskmine. 3) Asteada brikett tiiglisse ning tiigel kaane külge kinnitatud hoiderõngale. Pommi kaas paigutada spetsiaalsele alusele 4) Süütetraadi üks ots ühendada elektroodiga ja kinnitada elektroodil oleva torukesega. Traadi teine ots viia läbi briketi august ning kinnistada torukese abil teise elektroodi külge. 5) Valada pipeti abil 1ml destilleeritud vett pommi kaane soonde
Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Oksüdeerijaks on H: Redutseerijaks on Zn: Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Vasktraadi lisamisel ei eraldu vase pinnalt vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda sealt välja tõrjuda vesinikku. Vase pinnalt hakkab eralduma vesiniku alles siis, kui vasktraat viia kontakti tsingiga. Korrodeerub tsink, sest ta on reaktsioonis aktiivsem metall. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi
Oksüdeerijaks on H: +¿+2 e ¿ 2 H¿ 2+ ¿ ¿ Redutseerijaks on Zn: -¿ Zn Zn 2 e ¿ Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Vasktraadi lisamisel ei eraldu vase pinnalt vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda sealt välja tõrjuda vesinikku. Vase pinnalt hakkab eralduma vesiniku alles siis, kui vasktraat viia kontakti tsingiga. Korrodeerub tsink, sest ta on reaktsioonis aktiivsem metall. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga
Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? V: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Oksüdeerujuaks on H. 2H+ + 2e- = H2 Redutseerujaks on Zn. Zn 2e- =Zn2+ Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. V: Vasktraadi lisamisel vase pinnalt ei eraldu vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks
Teha järeldus, kas inhibiitor aeglustas puhta raua korrosiooni. 4. Katseandmed. CuSO4 = 0,25M HCl = 0,1M FeSO4 = 0,2M Universaalne gaasi konstant: R = 8,314 J/K*mol Faraday konstant: F = 96485 C/mol 5. Katseandmete töötlus. 1) 1.1 Reaktsioonivõrrand: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2> Oksüdeerujuaks on H. 2H+ + 2e = H2> Redutseerujaks on Zn. Zn 2e =Zn2+ Vasktraadi lisamisel vase pinnalt ei eraldu vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku. Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e = H2
oleks 42? Nikeliini eritakistus on 0,42 ·m. oleks 42? Nikeliini eritakistus on 0,42 ·m. 14. Millise läbimõõduga 15 km pikkuse alumiiniumtraadi takistus on 15,86? Alumiiniumi 14. Millise läbimõõduga 15 km pikkuse alumiiniumtraadi takistus on 15,86? Alumiiniumi eritakistus on 28 n·m. eritakistus on 28 n·m. 15. Temperatuuril 0°C on vasktraadi takistus 1. Mitme oomi võrra suureneb/väheneb tema 15. Temperatuuril 0°C on vasktraadi takistus 1. Mitme oomi võrra suureneb/väheneb tema takistus, kui traadi temperatuur tõuseb 10°C võrra? kahaneb 20°C võrra? Vase takistuse takistus, kui traadi temperatuur tõuseb 10°C võrra? kahaneb 20°C võrra? Vase takistuse temperatuuritegur on 0,004 °C-1. temperatuuritegur on 0,004 °C-1. 16
CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu Raudnael roostetas CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu Zn tükike oksüdeerus b) Porstselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5 M pliietanaadi lahust ja asetada sellesse tükike tsinki. Mis toimub ? Pb(CH3COO)2 + Zn Zn(CH3COO)2 + Pb Zn tükike oksüdeerub ( läheb mustaks, aga ennem läks mustemaks) c) TAP pessa pipeteerida 4-5 tilka 0,1 M hõbenitraadi lahust ja asetada sellesse hästi puhastatud vasktraadi tükike. Mis toimub ? AgNO3 + Cu CuNO3 + Ag Vasktükk tõrjub hõbeda välja, aga aeglaselt. d) Kahte portselantiiglisse pipeteerida 5 tilka 6 M HCl lahust ja asetada ühte tükike Zn, teise tükike Cu. Mis toimub ? 2 Zn + 2 HCl 2 ZnCl + H2 Cu + HCl Reaktsioon ei toimu Järeldused : Katses a) tõrjub tõrjuvad raud ja tsink Cu välja, kuna on elektronegatiivsemad. Täpselt sama on ka katsetes b) ja c), ehk Zn on elektronegatiivsem, kui Pb ja Cu on elektronegatiivsem, kui Ag
MJ k(kask) = 13 - 1 kg kasepuidu täielikul ära põlemisel eraldub 13 MJ soojust kg kJ L(vesi)= 2300 - 1 kg 100ºC-se (keeva) puhta vee aurustamiseks normaalrõhul kulub 2300 kJ soojust. kg - 1 kg 100ºC-se puhta veeauru kondenseerumisel normaalrõhul eraldub 2300 kJ soojust. ῺῺ mm² ρ(Cu)=0,017 - 1 meetri pikkuse ja 1 mm-se ristlõikega vasktraadi takistus on 0,017ῺῺ m N g= 9,8 - Maa tõmbab 1 kg keha enda poole jõuga 9,8 N. kg Puhta vee keemistemperatuur normaalrõhu juures on 100ºC (p=760 mmHg) aine 3 olekut: 1. tahke olek: 2. vedel olek: 3. gaasiline olek: kindel kuju ja ruumala kindel ruumala kuju ja ruumala puuduvad
Seetõttu on kõikide faaside võimsused võrdsed ja piisab ainult ühe faasi aktiivvõimsuse mõõtmisest. Skeemil mõõdab vattmeeter A-faasi võimsust A P , sest vattmeetri voolumähist läbib faasivool A I ja pingemähisele langeb faasipinge A U . Neutraaljuhi olemasolu ei oma tähtsust. Kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus P = 3Pf . 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon. 32. Pooljuhttakistid. Termotakistid: Seadis, mis põhineb metalli (peamiselt peenikese plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi: 1) Termistorid valmistatakse metallioksiididest ja nende takistus väheneb temperatuuri tõustes ning seega nende takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Termistore kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks ja elektrilülituste temperatuurisõltuvuse kompenseerimiseks. 2) Posistorid on positiivse takistuse temperatuuriteguriga pooljuhttermotakistid. Need muudavad väga
Jällegi P = 3Pf kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon - Pooljuhtideks loetakse aineid eritakistusega 10 -6 kuni 106 m, mis on suurem kui elektrijuhtidel ja väiksem kui dielektrikutel. Tähtsamad pooljuhid on germaanium ja räni, seleen ja ühenditest galliumarseniidja indiumantimoniid. 32. Pooljuhttakistid - termotakisti on seade, mis põhineb metalli (peamiselt peenike plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi : a) Termistorid - valmistatakse metallioksiididest ja nende takistus väheneb temperatuuri tõustes ning seega nende takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Tüüpilised negatiivse takistuse temperatuuriteguriga termistorid muudavad oma takistust temperatuurivahemikus 25 kuni 100 °C mõnesajast (või mõnest tuhandest) kuni
soolhappelahust. Kirjutada vastavad poolreaktsioonide võrrandid ning summaarse reaktsiooni võrrand. Zn 2 2e Zn -0,76V – redutseerija 2 H 2e H 2 0,00V – oksüdeerija 2 H 2e Zn H 2 Zn 2 2e 2 H Zn H 2 Zn 2 2 HCl Zn H 2 ZnCl 2 Samasse keeduklaasi pista vasktraadi ots nii, et ta ei puutu kokku tsingiga, ning jälgida, kas vase pinnalt soolhappelahuses vesinikku eraldub. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Metallide pingereas Cu asub H2 paremale, see tähendab, et see ei ole piisavalt aktiivne, et H- iooni soolhappest välja tõrjuda. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt lühistatud
etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Mõõtevahend on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. (vasktraadi kaudu mõõdetakse takistusmõõtjaga temperatuuri) Mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul, nimetatakse mõõteriistaks. (joonlaud, ampermeeter, sekundkell, termomeeter) 18. Mis on SI ja milles on selle olulisus? SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati
..) : - wifi võrk võib olla nõrga signaaliga, aga ründaja võib kasutada tugevamat suundantenni ja saab isegi pika maa tagant võrgule ligi. Lahendusena nt varjestus (Faraday puur) ei ole hea lahendus - mobiilid ei tööta, aknad on ruumil ikkagi, sobib ainult eriotstarbeks. - Raadiovõrgud on sageli militaarotstarbel, nende mastide vahelist infot püütakse kinni; - DSL on vasktraadi peal, kiirus kuni 30-40Mbps, hakatud asendama fiibriga; kaabelvõrgud on need, millega teenusepakkujad edastavad telekanaleid ja muud seonduvat; - Modemi, DSL ja kaabelvõrgu pealtkuulamine on veidi kõrgem pilotaaz (eeldab rohkem teadmisi, oskuseid, vahendeid), aga siiski tehtav; - Kaugemad võrgud - ründaja võib ruutimisinfo abil suunata andmed oma seadmete kaudu (loob näiteks andmetest koopia); ruuteris saab 5min konfiga
annaabi.ee 
