Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 04.04.2010 Detaili joonis 2. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrreldes vasaratega on pressi eelisteks paremad automatiseerimisvõimalused ja kuni kahekordselt suurem tootlikkus, koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem, mis võimaldab kasutada suurema kulumiskindlusega kuid hapramaid stantsimaterjale. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Samuti deformeerimisjõudu
5) Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1) Detaili joonis 2) Stantsimisviis. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrreldes vasaratega on pressi eelisteks paremad automatiseerimisvõimalused ja kuni kahekordselt suurem tootlikkus, koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem, mis võimaldab kasutada suurema kulumiskindlusega kuid hapramaid stantsimaterjale. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes.
kasutatakse plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalise lukksepa vasarast oma “keerulisema” kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindadel töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Terasvasaratega õgvendatakse plastseid deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. Muudest materjalidest plekksepa vasarad Nende löök on pehmem kui terasvasaratel ning kuna nende materjal on terasest pehmem, siis ei venita nad plekki välja. Selliste vasaratega antakse tavaliselt deformeerunud detailidele, enne pindmistööde juurde asumist, tagasi nende esialgne kuju. “Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga.” A. H. Maslow.
Vasaraheide Nimi "vasaraheide" tuleb sellest, et kunagi ammu visatigi vasaraid ja haamreid. Varasemate vasaratega võisteldakse siiani Scottish Highland mängudel. Mida see endast kujutab? Vasaraheidet sooritatakse ringis, mille diameeter on 2,135 meetrit. Vasar ise koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Vasaraheitel võetakse ringjooneliselt liikudes hoogu, samal ajal hoides vasara käepidemest kahe käega kinni, et saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal
sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kahjulikud gaasid ja aurud Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke
(detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Joonestada deformeerimisskeemi eskiis. 5. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 6. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. 1. Detaili eskiis: 2. Stantsimisviis: Minu detaili valmistamiseks sobib kõige parem väntspress, sest selle pressiga saadud toorikute täpsus on kõrge ja, võrreldes vasaratega, on tal suurem tootlikkus ja paremad töötingimused. Väntspressil väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsimiskallakuid ja sellega säästa metalli. Väntpresside valmistavate stantsiste tüüpkujud on sellised: 3. Survetöötlusseadme põhimõtteskeem: Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism
Stantsimisseadmeks valin väntpressi ning stantsi tüübiks on kinnine stants. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Täpsete lähtetoorikute kasutamise tõttu on saadavad stantsised kallimad lahtise stantsimise teel valmistatuist. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid
5. Tuua stantsi lõppvao eskiis koos stantsisega stantsi kinnises olekus. 1. Detaili joonis Joonis 1 2. Stantsimisviisi ja stantsimisseadme valik Stantsi tüübiks valin lahtise ehk kraadisoonega stantsi. Kraadisoone abil ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see tagab ka stantsisüvendi hea täitumise. Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel. Võrreldes vasaratega on pressi eelisteks ka paremad automatiseerimisvõimalused, kuni kahekordselt suurem tootlikkus ning koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja kirjeldus Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel (Joonis 2). Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1,
erinevate vasarate seast. Erinevast materjalist vasaratel on ka veidi Terasest plekksepa vasarad erinevad omadused ja kasutusotstarve. VASARAD (HAAMRID) Näiteks puu-, alumiinium- ja kõva kummivasaraga saab plekki õgvendada nii, et see ei veni löökide all. Nende löök on pehmem kui terasvasaratel ning kuna nende materjal on terasest pehmem, siis ei venita nad plekki välja. Selliste vasaratega antakse tavaliselt deformeerunud detailidele, enne pinnimistööde juurde asumist, tagasi nende esialgne kuju. Kapron- ja kummivasaraga õgvendatakse ja pinnitakse elastse deformatsiooniga kohti, nt sujuvad mõlgid, „mängiv“ ukse- või tiivaplekk. Terasvasaratega õgvendatakse seevastu plastseid Muudest materjalidest plekksepa vasarad deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. ALASID JA LUSIKAD
Hoiduda tuleks mitme keevitusseadme ühislülitusest ühe ja sama detaili keevitamiseks, sest kahe keevitusseadme vahel olev pinge on nende vooluallikate tühijooksu pingete summa. Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kuna õpilased viibisid tööruumis lühikest aega, ei saa ohtu mürast pidada suureks. Asend
kahjutud. Kõrglegeerterase ja roostevaba terase keevitamisel on kahjulikeks kroomi ja nikli ühendid, mis võivad olla vähitekitajateks. Alumiiniumi keevitamisel tekkivad metalliaurud ja aerosoolid on mürgised ja võivad põhjustada Alzheimeri tõbe. MAG keevitusel moodustub vähesel määral vingugaasi, mistõttu kinnistes ruumides ja mahutites keevitades on vaja tugevat töökoha ventileerimist. Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kõrvatropid Kõrvaklapid
Tsn mudel on eelkõige mõeldud suurepinnaliste karjamaade · põllu pinnale - pindlaotus, hooldusniitmiseks, söötis põllumaade puhastamiseks, · põllu pinnale koos samaaegse sõbastamisega mulda - peenvõsa niitmiseks (2- 4 cm), kartulipealsete purustamiseks tavaliselt ketastega, ja muudeks töödeks. Suure tootlikusega! Niidukeid on · mulda või rohukamarasse sisseviimisega. võimalik varustada Y teradega või vasaratega. Varustuses on Vedelsõnniku laotamiseks põllu pinnale on levinud põhiliselt ka kanderattad mis asetsevad taga ja tänu sellele järgitakse kaks moodust: täpselt maapinna kontuuri. Teisaldamine toimub suurmate mudelite puhul masina otsast. Masinaga töötamisel kasutatav 1. vedelsõnnik paisatakse õhu kaudu laiali (paisklaotur) töökiirus on 10 - 20 km/h. 2
· Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. · Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) · Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. b. Viikingite usund: · Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. · Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. · Thor vasaratega relvastatud piksejumal. · Frej viljakusejumal. · Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). · Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). · Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. · Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus.
Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale. Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor vasaratega relvastatud piksejumal. Frej viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur:
Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale. Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor vasaratega relvastatud piksejumal. Frej viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur:
pärandas talu vanemale pojale. Jõukamate ülikute esilekerkimine – sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin – jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor – vasaratega relvastatud piksejumal. Frej – viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine – surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla – lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine – kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur:
annaabi.ee 
