Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega
1.(Kel, kell) on joonistusvahendid kaasas? 2. Grupp mehi läks (kauppa, kaupa) maha laadima. 3. Ma ei tea, mil (mill) ta tuleb. 4. Kas sul on (kel, kell) käe peal? 5. Küll (sell, sel) mehel on alles parukas! 6. Vaatasime teatris (baletti, balletti) "Tuhkatriinu". 7. Uue koolimaja müürid kerkivad (jõutsasti, jõudsasti). 8. Mööblivabrikus on neli (tsehhi, tsehi). 9. Kääri (varrukad, varukad) üles ja asu tööle! 10. Iga töö on hea, iga (ammet, amet) aus. 11. Maiele osteti (sammetist, sametist) mantel. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri 12. (Siine, siinne) loodus on kaunis. 13
13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse.
sajandi algul. 3.Kihelkonna rahvariided Naiste rõivaste põhiosad: Särk, seelik, vöö, liistik, põll, kaelarätik, tanu, sukad ja kingad. 3.1 Särk Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Värvlil oli tikand ja särk ulatus põlvedeni.Särk õmmeldi valgest linasest riidest ja tikiti valge niidiga. Õlalapid kinnitati tikkpistes. Kaelaava äär kurrutati ja selle külge õmmeldi tavaliselt väike püstkrae. Särkidel olid pikad varukad ja need kurrutati. Kaelus kinnitati eest vitssõlega, värvlid kinnitati nööbi ja aasaga. 3.2 Seelik Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku variandid ühtemoodi populaarsed. Vanemat tüüpi must seelik oli erinevalt Sõrvest, (kus see oli leinariideks), Kihelkonnal eriti pidulike sündmuste puhul kantud kostüümi osa. Seelik valmistati mustast villasest kootud riidest. Seeliku alla äärde õmmeldi kaunistuseks ribad. Kõige kõrgemale kollane, selle alla must. Kõige alla
hõbeniidist. Sellised pitsid pole hooldatavad. 2. Ajalugu 1 suurem ja võimsam kogukond tekkis Karolingide dünastiaga 8 sajandil. Karl Suur lasi end nimelt Roomas keisriks kroonida. Riik hõlmas Sakasamaad, osa Prantsusast ja põhja Itaalia. Rõivaid tehti endiselt kodustes tingimustes. Jäigad paksud kangad mida kombineeriti nahaga siis. Rõivastus oli lai ja avar ning figuuri ei näidanud. Naistel endiselt rõivaks 2 tuunikat, millest ühel kitsad ja teisel laiav varukad. Peal aga mantel ühelt õlalt kinni. 11 sajandil on rahvas enam vähem oma rändamised lõpetanud. Selleks ajaks on rahva arva ka kõvasti kasvanud, lapsi oli peres palju ja tekib vajadus kehtestada pärimises vanema poja õigus. Maad pole ju mõtet jagada väikesteks tükkideks. Ülejäänud lapsed, kes maad valitsema ei
Sageli tehti kuuel u ks ka is sinine, teine roheline, pu ksisa ared vastavalt punased ja kollased. Kangaid va rviti taimeva rvidega. Ko ige hinnatumad olid punased ja sinised toonid. Punane ta hendas kirglikkust, aga ka vo itlusvalmidust ning sinine truudust. Ko ikidel va rvidel oli keskajal oma ta hendus Meeste püksid valmistati kahest eraldiseisvast püksisäärest, mis sõlmiti vöökohal kokku 13. sajandi alguses meeste särgid lühenesid ja varukad kitsenesid. Jalad kaeti sääristega kahest riidetükist õmmeldud pikkade, puusadeni ulatuvate riidetükkidega, mis sõltuste abil vööle kinnitati 14. sajandil muutusid meeste rõivad kitsamaks ja napimaks, kandma hakati lühikeste hõlmadega kuubesid ja liibuvaid pükse 14. sajandi lõpus meeste kuued lühenesid veelgi ja nad hakkasid kandma sukkpükse MEESTE JALATSID Pika ninaga kingad oli tõsine asi ja rääkis mehest, kes neid kandis Terava ninaga jalatsid on keskaja leiutis
Riik hõlmas Sakasamaad, osa Prantsusast ja põhja Itaalia. Rõivaid tehti endiselt kodustes tingimustes. Jäigad paksud kangad mida kombineeriti nahaga siis. Rõivastus oli lai ja avar ning figuuri ei näidanud. Naistel endiselt rõivaks 2 tuunikat, millest ühel kitsad ja teisel laiav varukad. Peal aga mantel ühelt õlalt kinni. 11 sajandil on rahvas enam vähem oma rändamised lõpetanud. Selleks ajaks on rahva arva ka kõvasti kasvanud, lapsi oli peres palju ja tekib vajadus kehtestada pärimises vanema poja õigus. Maad pole ju mõtet jagada väikesteks tükkideks. Ülejäänud lapsed, kes maad valitsema ei saanud pidid minema kas kloostrisse või sõjaväkke
Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hiljem. Varukad ühendatakse nööpide ja prossidega kleidi külge 13 sajandi algul oli Pariisis 700 rätsepa ja 300 tsumfti. Gooti ajastul peeti tähtsaks roosi kui neitsi Maarja lille. Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid
Kui ma teekisn enda poolt otsuse sellesse minna siis ma saaks aga praegu ei soovi ma tahan lihtsalt siin oma perega olla. Kui see üleüldse arusaadav on. ,, Veroonika istub tagasi diivanile ja vaatab enda ümber. V: ,, Ma tunnen ennast ikkagi väga kergelt ja ma tunnen oma südant. Tavaliselt ma tunnen kuidas ta mu rinnakorvist välja üritab murda aga praegu ei ole midagi. ,, Veroonika hakkab ennast vaatma. Järsku ta märkab oma pluus mis on punane. Ta sikutab varukad üles mis tal on üleni pnased ja näeb arme.Ehmunult ja veidi meeleheites- V: ,, Mis need on ? Ma ei mäleta, et oleksin ennast ära lõiganud. Kuid need ei meenuta kohe üldse juhse hoole all juhtunud õnnetust vaid meelega sirgelt lõigatud jooni. Need näevad välja nagu siiamaani immitseb nendest vrda aga ühtegi piiska ei kuku ja ei ole midagi tunda. Nagu mu perekonnakagi nad on siin aga samas ei ole. Kuid see auk on ja kindlal püsib mu ümber. Ma olen sellesse pimedusse mattunud
Nüüd on alumisest tuunikast arenenud särk linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Siiani magati öösel samas särgis mis kõige alumine oli. Nüüd kui alumine särk oli peenest pitsist tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Naised kandsid paikkonniti erinevaid riideid. Ampiirstiilis, rind kinni seotud kleit. Allumine kleit on cott peal tsimaru, mis on külgedelt kokku õmblemata, et tuua esile alumine kleit. Varukad nööriti nii, et alumine särk paistis välja. Juuksed olid kõige ilusamad, kui nad olid mee karva või mis tahes blondi varjundiga ning soengus paelte ja pärlitega. Naised kasutasid juuset pleegitamiseks spets kübarat Solna, kus keskel oli auk kust juuksed läbi tõmmati ja äärele laotati pleegitamiseks. Aga nägu jäi serva alla varju. Nii äädikaga niisutades ja päiksega pleegitades püüti saada blonde juukseid. Siis üks hea
Karakteri kehastuse tava on tume parukas ning karmiini karva rõivad. Senex - vana mees, kellel on mitu kehastust. Isana on ta kas liialt leebe või liiga karm, mõlemal viisil ei armasta ta oma poega. Ta valmistab piinlikust nii oma naisele kui ka pojale, näiteks näitab, et on armunud samasse naisterahvasse nagu ta oma poegki, tüdruk on loomulikult liiga noor tema eale ning ta ei saa teda eal. Ta kannab pikka valget aluspesu mille on topelt varukad ning mõnikord ka saua. Leno - on bordellipidaja. Tegemist on mehega kes on häbenematult amoraalne ning keda ei huvita miski peale raha. Tal on tihti tegemist adulesceniga tema armastuse pärast. Rõivastusena kannab ta tuunikat ja on tihti kiilaspäine ning kannab endaga rahakukrut. Miles Gloriosus - On hooplev sõdur, see karakter on ka tänapäeval eriti tuttav. Ta on suur enesearmastaja, kes peab end kõige kaunimaks ja vapramaks kui ta tegelikkuses on väga rumal,
Karakteri kehastuse tava on tume parukas ning karmiini karva rõivad. Senex - vana mees, kellel on mitu kehastust. Isana on ta kas liialt leebe või liiga karm, mõlemal viisil ei armasta ta oma poega. Ta valmistab piinlikust nii oma naisele kui ka pojale, näiteks näitab, et on armunud samasse naisterahvasse nagu ta oma poegki, tüdruk on loomulikult liiga noor tema eale ning ta ei saa teda eal. Ta kannab pikka valget aluspesu mille on topelt varukad ning mõnikord ka saua. Leno - on bordellipidaja. Tegemist on mehega kes on häbenematult amoraalne ning keda ei huvita miski peale raha. Tal on tihti tegemist adulesceniga tema armastuse pärast. Rõivastusena kannab ta tuunikat ja on tihti kiilaspäine ning kannab endaga rahakukrut. Miles Gloriosus - On hooplev sõdur, see karakter on ka tänapäeval eriti tuttav. Ta on suur enesearmastaja, kes peab end kõige kaunimaks ja vapramaks kui ta tegelikkuses on väga rumal,
annaabi.ee 
