8. Tegevuse käigus olid lahti tulnud mitmed kehvad jooted, jootsin nad tugevamalt kinni ja tugevdasin neid kasutades kuuma liimi. 9. Kui kõlar oli koos värvisin ta üle. ANALÜÜS Enamjaolt läks kõik nagu planeeritult, välja arvatud elektroonika, kus kasutasin valmisskeemi. Raskusi tekkis ajakavast kinni hoidmisega, sest olin ülehinnanud enda võimeid, ja lootsin elektroonikaga rutem valmis saada. Õnneks olin probleemidega arvestanud ja jätnud endale piisava hulga varuaega. Tekkinud probleemide vältimiseks peaksin tulevikus mõtlema ennem töö alustamist, kas mu võimed on tööks piisavad ja olema hoolikam ajakava koostamisel. KASUTATUD MATERJALID Pildid olid tehtud autori poolt.
Entusiasmi on mul palju, kuid pean olema ratsionaalne oma ajaga:edukate õpitulemuste eelduseks on hästi planeeritud õpiprotsess. Lihtsaim abimees ajaplaneerimisel on kalendermärkmik ja selle ma endale juba soetasin. Endalegi üllatuseks on mulle sellest palju kasu:see aitab mul hoomata pikemat perioodi ja vastavalt sellele seada kodutööde tegemisel prioriteedid ning annab parema ülevaate ajalisest plaanist. See aitab ka valmistuda ootamatusteks:jätta koduste tööde tegemiseks varuaega, kui ülesanne nõuab lahendamiseks oodatavast rohkem aega. Algul pidasin enesearendamise kava koostamist üsna mõttetuks ja tüüpiliseks karjäärinõustajate meetodiks, kuid ennast analüüsides ja eesmärke paberile pannes tunnen, et eesmärkide saavutamise jälgimine annab motivatsiooni ja aitab samm-sammult eesmärgile lähemale jõuda. Usun, et minu õpingud ülikoolis sujuvad tänu sellele edukalt ja suuremate raskusteta.
Sama juhtub siis kui inimesel endal on hulganisti töid korraga käes, siis olukorda lahendatakse enamasti nii, et natuke tehakse ühte tööd, siis mõnd teist tööd ja nii edasi... Töö tegemiseks ja töö lõpetamiseks kuluv aeg on kaks erinevat mõistet. Iga projekti huvides on muidugi võimalikult lühike lõpetamise aeg. Kokkuvõtteks näeme, et head kavatsused kaitsta ennast määramatuse vastu viisil, et lisasime igale üksikule tööle varuaega, ei toonud edu juhul kui 1) peame kinni nn. vahetähtaegadest-> parkinsoni seadus ja munakeetmise reegel 2) venitame töö alustamisega-> tudengi tööstiil 3) proovime kõiki töid korraga teha ja olla hästi efektiivsed-> multitasking 23. Miks peab mitme projekti keskkonnas projekte järjestama? Kirjelda kuidas seda tehakse. Probleemide nõiaring 1. Liitmisreegel petab ja me määrame liiga optimistlikke tähtaegu. 2. See sunnib lisama varuaega. 3
igapäevaselt inimesi tööle värvates inimlikult ja empaatiliselt suhtleksid,ning usaldusväärse õhkkonna looksid. Inimestele meeldib, kui neidinimestena koheldakse. Eelmisest lausest tuleb järgmine fakt, Kiire tempoga organisatsioonides peab juhi töövõimekus olema oluliselt suurem,kuna juht on sunnitud intensiivselt ja õigeaegselt tegelema paljude protsessidega, enne kui need "hapuks lähevad". Aeglase tempoga organisatsioonis võib see olla ka veidi madalam. Juhil on siiski rohkem varuaega asjade üle mõelda ja neid teha ajal, kui loomulik töövõimekus on kõrgem. Teisest küljest, keskastmejuhiks ei sobi kõik head spetsialistid, keda sageli edutatakse meeskonda juhtima. Kui hea spetsialist pannakse ületama enda kompetentsuse taset, võib lisaks firma kahjule tulemuseks olla ka pettumus iseendas. Seetõttu on kasulik enne edutamist testida inimese isiksust, motivatsioonifaktoreid ning juhtimisomadusi. Näiteks keskastmejuht, kellel on
tähtajaks jõuda 120 130 Lubatud aeg projektide Enamikes firmades lisatakse lõpetamiseks on lühem, kui tähtaja arvutusele u. 10-15 % tegelik aeg, mis selleks kulub varuaega 110 100 Projektides esineb kaht liiki sõltuvusi - Projektide kestvus ja järgnevuse ja ressursi sõltuvus ning lõpetamise tähtaeg varieeruvust; (selle tõttu on arvutatakse liitmisreegel mitte kehtiv) liitmisreegli alusel Miks siis ikkagi projektid hiljaks jäävad?
Niiviisi on võimalus endal järge pidada, millist ülesannet on võimalik delegeerida, milline on oluline ja kiire, ja mida on võimalik edasi lükata (1 lk 66). Olulisteks tegevusteks ei leia keegi kunagi aega, see tuleb ise võtta. Selleks, et teha olulisi asju, tuleks võtta iga päev aega ning tegeleda nendega kasvõi natukene. Oma projekti planeerimisel tuleb arvesse võtta, et iga tegevus võtab kavandatust rohkem aega, seega tuleb jättaplaani piisavalt varuaega, ent projekti elluviimise käigus tulesk toimida, nagu seda poleks (1 lk 69). Kui ei leia piisavalt varakult aega olulisteks tegevusteks, milleks näiliselt on aega veel küll, jõuavad asjad viimasele hetkele, mil tegutsemine on kõige kulukam nii ajaliselt kui ka energia poolest. Lihtne on välja kirjutada tegevusi, mis on vaja teha, kuid oma plaanist kinni hoidmine on juba keerulisem. Siinkohal oleks vaja ennast pidevalt motiveerida, näiteks oleks võimalik eesmärgi saavutamisel iseennast
Selleks, et neid probleeme vähendada, peab kasutama kella. Kasuta kella ja näiteks mobiilialarmi – ükskõik, millist kella, mis on täpne ja pidevalt silme ees. Kui alustad mingi ülesandega, siis vaata ja jäta meelde, mis kell on ning otsusta kohe ära, kui kaua sa seda ülesannet teha kavatsed. Lõpeta õigeaegselt. Jäta endale ülesannete või tegevuste jaoks alati rohkem aega, kui esialgu arvad, et vaja võib minna. Hea on lisada varuaega, näiteks 10 minutit. Ära hiline! Kohtumiste kellaajad märgi endale üles 15 minutit varasemana, kui nad tegelikult on. Kasuta meeldetuletusi! Otsusta, mis on oluline. Kuna ATH-ga inimestel on raskusi impulsside reguleerimisega ning nad hüppavalt ühelt tegevuselt teisele, siis ülesannete lõpetamine või suurte projektide ettevõtmine võib tunduda neile ülejõukäivatena. Et seda vältida: 11
sügavamaks omandamiseks kui ka hargnemiseks erinevates suundades. 1.6. Uue Eesti Vabariigi periood (alates 1991. a) Niisiis oli 1991. aastaks valmis saanud uus matemaatikaprogramm. See erines eelnevatest mitmetes punktides: vähenenud oli tundide arv, selles olid võimalused õpetuse diferentseerimiseks (erinevad harud), keskkoolis (X - XII kl) oli materjal esitatud 30-tunniste kursustena. Iga 30-tunnine kursus vastab 1 tunnile nädalas (õppeaasta on 35 nädalat, 5 tundi jääb varuaega). Kui näiteks ühes klassis on 3 tundi matemaatikat nädalas, siis saab seal õpetada 3 kursust. Nädalatundide arv matemaatikas määrati 1991. a programmiga järgmine: I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII kokku 3 4 5 5 5 5 5/4 4/5 5 humanitaarh 3 2 2 48 7
Määratakse lähtuvalt nõutud vajadusest, et vältida ületootmist või tööde hilinemist. Taktiaeg on standard, mis defineerib igale protsessile kuluva aja. Näide: vahetus kestab 8h miinus 30min lõuna, 2x15min paus, 20 min tehnoloogia hooldamiseks ja kontrolliks, seega netoaeg on vahetuse peale 400 minutit. Kui nõudlus on 200 ühikut päevas ja töö on kahes vahetuses, siis on sinu takt toodetud ühik 4 minuti kohta. Alati peab taktis olema ka varuaega, kuna inimesed pole pikka aega võimelised töötama 100% efektiivsusega. pidev voog kaizen pidev areng, pidev täiustamine TQM aluseks, rõhu asetamine pidevalt kasvavale kvaliteedile. just-in-time tootmise mõju tarnijale tarnijate kulude kasv argumendid just-in-time tarneahela vastu ei saa kasutada suure nõudluse kõikumise puhul sõltuvus geograafilisest kaugusest kui suured vahemaad, võib tekkida tarnetäpsuse probleeme, väikeste tarnete puhul suuremad transpordikulud.
hoiab silma peal iga 10 päeva tagant. Taktiaeg on standard, mis defineerib igale protsessile kuluva aja. Näide: vahetus kestab 8h miinus 30min lõuna, 2x15min paus, 20 min tehnoloogia hooldamiseks ja kontrolliks, seega netoaeg on vahetuse peale 400 minutit. Kui nõudlus on 200 ühikut päevas ja töö on kahes vahetuses, siis on sinu takt toodetud ühik 4 minuti kohta. Alati peab taktis olema ka varuaega, kuna inimesed pole pikka aega võimelised töötama 100% efektiivsusega. 46. Mida kujutab endast pidev voog? Ühe tüki voog, tuntud ka kui pidev voog (continuous flow) on tööde menetlemise loogika, kus protsessis on üks ühik korraga. Ühe tüki voog on vastupidine partiipõhisele loogikale, kus luuakse või menetletakse suur hulk töid ühe korraga ning edastatakse need järgmistesse protsessietappidesse samuti hulkadena.
” B. ”See on ebaõiglane, et me peame alati …” Suhtlemine – teooria ja harjutused 63 Head kuulamist takistavad barjäärid “Intervall-kuulamine” Selle halva harjumuse põhjuseks on tõsiasi, et enamik meist mõtleb neli korda kiiremini, kui inimene keskmiselt räägib. Seepärast jääb kuulajal 3/4 varuaega iga kuulamisminuti kohta. Vahel me kasutame selle varuaja ära endale puhkepausi võtmiseks ning mõtleme oma isikli- kest probleemidest selle asemel, et rääkijat tähelepanelikult kuulata. “Punase rätikuga kuulamine” Mõnedele meist on teatud sõnad sama tähendusega nagu punane rätik härjale. Kui me neid sõnu kuuleme, muutume me vihaseks ja närviliseks ning lakkame kuulamast. Eri inimestel võivad sellise reaktsiooni tekitada eri sõnad
annaabi.ee 
