Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Draamateatris sai ta mitmeid tähtsaid rolle, üheks tähtsaimaks rolliks oli Hamlet. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Tema loomingu tippajaks olid seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta varjunimeks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. Aastal. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. (Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega) Sellele järgnesid juba tema üksikkogud: " Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma
Jossif Stalin Jossif Stalin sündis 1879. aastal 9. detsembril Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse
Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud solvavaid märkusi Prantsuse valitsuse kohta. Selle aja jooksul, mil ta vanglas oli, kirjutas Voltaire tragöödia ,,Oidipus", millest sai tema esimene katsetus teatri alal. Viibides vanglas muutis ta enda nime täiesti tundmata põhjusel varjunimeks Voltaire ning muutus sõna tõsises mõttes kirjanikuks. Vanglast pääsedes läks ta otse näitelavale ning tema tragöödia ,,Oedipe" lavastati 1718.aastal. See oli vägagi edukas ja murdis kõik Pariisi rekordid. Kuid hiljem ilmunud näidend ,,Artemire" kukkus läbi ning ta tundis seda läbikukkumist teravasti, kuna ta oli valusalt tundlik publiku arvamuse suhtes. 1726. aastal solvas Voltaire jõhkralt noort aadlikku Chevalier De Rohanit ning talle anti
6. Uued ,,hääled" eesti naiskirjanduses (varasematest autoritest Elo Viiding ja Kristiina Ehin, hilisematest alustajatest nt Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Tiina Laanem, Eia Uus jt) 7. Eesti uuem zanrikirjandus, eelkõige ulme erinevad alazanrid pälvivad ka järjest enam laiema lugejaskonna tähelepanu. Kõige enam on see muidugi Indrek Hargla teene. Uuematest tulijatest on üpris huvitav erinevates zanrites katsetav autor, kelle varjunimeks Maniakkide Tänav (,,Mehitamata inimesed" - eestiaineline postapokalüptiline küber-või biopunk või ,,Õnne ja õnnetuse valitseja" - verine dark-fantasy jne). vt ka võrguajakiri ,,Reaktor" - ulmeajakiri.ee
Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis!). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas. Tema põhimõtte alustalaks oli loodusest lähtumine + inimese vabadus (ehk trüki- ja sõnavabadust) ja omand. Pooldas Valgustatud absolutismi. Valgustatud absolutism- piiramatu võimuga kuningas/keiser juhib lähtuvalt enda valgustatud
Dadaistid suunasid oma viha tavainimese vastu. 1917.aastl jõuti ajalehe "Dada" juurde. Üritasid kirja panna rühmituse programmi. 1922.aastal lagunes dadaism, taaselustus 1960.aastal. dadaistide suur juht oli Marcel Duchamp. Readymade- suvalised esemed esitatakse taiesena. Merz- praht, prügi, suvakad asjad toodi prügimäelt ja tehti sellest kunsti. Marcel Duchamp 1917.aastal esitas pissuaari nime alla "Fontään", enda varjunimeks oli Mutt. Parodeeris "Mona Lisat", selle töö nimi oli "L.H.O.O.Q" 1919. Jean Arp Tegi ruumilisi taieseid (kujukesed) Francis Piabia Müstiline mees, mõtles välja konstruktsioone, mida ei olnud võimalik kasutada. Maalis ka neid samu konstruktsioone. "Cesanne'i portee".' Futurism Eesmärk oli manifesti kirjutamine. Futurism esines enne sõnas kui maalis. Sai alguse 1919.aasta ajalehe artiklist, kus räägiti, et
valitsejat. Siinkohal mängivad suurt rolli lapsepõlve kogemused. Kuidas ta üldse sai nii kõrgele positsioonile nagu ta oli? Kas tal lihtsalt vedas või ta oli tõesti tark ning töötas väga palju selle jaoks, et saavutada nii kõrget kohta? 2 1. Stalini lapsepõlv Jossif Stalin sündis1879. aastal 9. detsembril väikeses Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin, mis tõlkes tähendab ,,terasmeest". (4) Perekonda sündis veel peale tema kaks last, aga nad surid noorelt. Seega, oli Jossif ainuke laps nende peres. Tema isa Vissarion oli kingalappija, tal oli oma väike pood, kuid see läks pankroti, mis sundis tal Tiflisesse, kingavabrikusse tööle minema. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et
efektiivsemaks ärakasutamiseks. Siia kuulub nn. virtuaalmälu mõiste, mille all mõistetakse peitmälu näivat laiendamist suuremahulise ketasmälu abil. Juba aastaid on protsessorite turul liidriks Intel. Tuntud on ka AMD (Advanced Micro Device), Cyrix ja NexGen jt. Tootjad. Juriidilistel põhjustel nimetas Intel oma 586-e ümber “Pentium”-iks (AMD “K86”, Cyrix- il “5x86” e. M1). Pentiumi järetulijate varjunimeks sai “P6”. Ühe generatsiooni piires on otsustavaks protsessori takstsagedus. Nii näiteks on Pentium 100MHz kiirem kui Pentium 75MHz. Kuna aga arvuti kiirus sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz. Reeglina nõuavad erineva põlvkonna protsessorid ka erinevat emaplaati. INTEL Esimese laiatarbeprotsessorite tootjana on Intel kindlustanud endale suurima PC protsessorite turuosa. Inteli
kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia, külakomöödia, ajalooline draama->lahingud ristirüütlitega, jüriöö ülestõus; 17. Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi 40 aastaselt andis välja. Enne seda tegutsed teatrikriitikuna. Tal ka normid ajakirjanikukogemused. Ta sündis tartus, varjunimeks milli mallikas. Haigestus tuberkuloosi ja tömbus tagasi, saadeti siberisse ja seal suri. Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide
Ka ajaloo osas on end väljendanud, ajaloo publitsist, mitte tõsine uurija. 20. sajandi alguses ajaloo artiklite seeriana käsitlenud Jakobsoni kui poliitikategelast, kas oli sotsiaaldemokraat (nagu mõisnikud süüdistasid). Martna leiab, et tegu radikaalse demokraadiga, mitte sotsiaaldemokraadiga. Olulisim Martna töödest 1905. aasta järel kirjeldatud ülevaade Eesti talurahva ja töölisliikumisest ning 19095. aasta sündmustest ,,Punased aastad Eestis" (1907 ilmus, varjunimeks M. Jürisson). Kasutas sama, mis Jakobsoni kohta, talurahva ja töölisliikumine (esimene streik Narvas kuni 1905. aasta märtsini). Martna oli üks esimesi 1905. aasta sündmuste käsitlejaid. Martna emigratsioonis kuni 1917, Austia ja Saksamaa sotsiaaldemokraatlike tegelastega lävib. Kirjutanud mälestused lapsepõlve keskkonnast ajaloolis-etnograafiline etüüd ,,Külast" 1914. Läänemaa olud 1860. aastatel. Väike aga sisutihe
inimese tundemaailma vahel suuri erinevusi. Mehe ja naise vaheline kirg ei tunne mingeid kehtestatud moraalireegleid. "Hobulahe Olav Audunipoeg" (1925), "Olav Audunipoeg ja tema lapsed" XX SAJANDI MAAILMAKIRJANDUS Vene kirjanduse suured satiirikud Ilf ja Petrov Jevgeni Petrov oli kirjanik Valentin Katajevi vend, töötanud miilitsauurijana. Kirjutama hakkas venna mõjutusel, et mitte venna karjääri rikkuda, võttis endale varjunimeks isanime Petrov. Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli"
annaabi.ee 
