Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja. Davud oli aktiivne revulutsioonitegelane Suure Prantsuse Revulutsiooni ajal. Tal oli palju õpilase ning seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil
Näiteks on Pariisis asuv Pantheon, Madeleine'i kirik, tähe triumfikaar, tartu ülikooli peahoone. Sisekujunduses tüüpilised kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ja kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisem ajajärk on ampiirstiil. Klassitsistlik maalikunst lihtne ja selge kujutamislaad, ülevad ja õpetlikud teemad, inimesed maalidel meenutavad pigem skulptuure. Värvid tuhmid ja varjunditeta. Jacques Louis David, Jean Auguste Dominique Ingres. Romantism iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine, loobumine klassitsismile omastest vormipiirangutest. Meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Sageli õhkub rahutust, jõudu ja liikumist. Erksad värvid ja hoogsad pintslilöögid. Ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Eugéne Delacroix.
Klassitsism maalikunstis Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsat ja selget kujutamislaadi, ülevaid ja õpetlikke teemasid. Kuna antiikskulpuutri tunti paremini kui sama aja maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatd piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid tolleaegsed kunstnikud vähem tähelepanu, need on tihti tuhmid, varjunditeta. Kõige järjekindlamalt järgis klassitsistlikku maalikunsti põhimõtteid prantslane Jacques Louis David (1748- 1824). David osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Tema kaasaega kujutavad tööd ongi minevikuainelisest huvitavamad. Maal ,,Tapetud Marat"
1) ,,Preili Riviere", 2) ,,Suur odalisk", 3) ,,Preilid Montagu'd". Klassitsistliku maalikunsti olemus: · Maalikunsti tarvis puudusid eeskujud antiikajast, seetõttu hakati jäljendama klassitsistlikus maalikunstis hoopis antiikskulptuuri; · kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud; · maalid enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta; · maalidel kujutati tavaliselt kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega arusaamiseks vajalikud eelteadmised; · teoste eesmärgiks oli olla õpetlikud ja eeskujuandvad; · leidus ka portreemaale.
Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad. Ka sisekujunduses lihtsus ja rangus (reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud, relvadest kokkuseotud kimbud) Mööbel punakaspruunist mahagonist ja pronkskaunistustega (lk 126) - ampiirmööbel Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda ) Moskva lähedal Venemaal Lihtsus, selgus, õpetlikud teemad Värvid tuhmid ja varjunditeta Prantslane Jacques Louis David „Tapetud Marat“ (napid vahendid) ja „Napoleoni kroonimine“ Jean Auguste Dominique Ingres- tegi siiraid ilmekate nägudega hästiriietatud naisi Vaba ja julge tunnete väljendamine loobumine vormipiirangutest teema valimine ajaloost, legendidest, saagadest, kirjandus- teostest. Kunstis valguse ja varjude kontrast, erksad värvid. Maastikumaalid Eugene Delacroix (dölak`rua)
esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Maalikunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Need on enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult
rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Romantism 19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas
talurahvaseadused. 6)Aurumasin- aurulaev, auruvedur- pööre transpordi arengus, raudtee- töökohti tuli juurde, tootmises kasutati aurumasinaid. Elekter- nüüdisaja elektrotehnika. Fotograafia- selle vallas tehti olulised avastused. Telegraafiaaparaad- morsetähestik- info levis kiiremini. 7)Kunst muutus vabamaks, hakkas valitsema lihtsus, selgus ja reeglipärasust rõhutav klassitsism, selged vormid, rõhutatud piirjoontega skulptuur, värvid tuhmiid, varjunditeta. Vastukaaluks liigsele mõistuspärasusele hakkasid loovisikud peagi enam hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Tekkis uus, neid väärtusi rõhutav kunstistiil- romantism. Maaliti inimeste portreesid ja sündmuseid, moodi tuli inimese paljas keha. Stiilid arenesid välja antiikajast ja Vana-Kreekast.
Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Roko...
Pearõhk pandi ansamblimängule. Maalikunst ja skulptuur: Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal
arengus.Tehnilistest leiutistest kõige enam avaldab tänapäeva maailmale mõju elekter.Selle heaks töötasid paljud teadlased.Pika tee tänapäeva tasemele jõudmiseks on läbi käinud fotograafia.Samuel Morse leiutas telegraafiaparaadi ja varsti hakati teateid edastama morsetähestiku abil. 7. Kunst muutus vabamaks, hakkas valitsema lihtsus, selgus ja reeglipärasust rõhutav klassitsism, selged vormid, rõhutatud piirjoontega skulptuur, värvid tuhmiid, varjunditeta. Vastukaaluks liigsele mõistuspärasusele hakkasid loovisikud peagi enam hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Tekkis uus, neid väärtusi rõhutav kunstistiil- romantism. Maaliti inimeste portreesid ja sündmuseid, moodi tuli inimese paljas keha. Stiilid arenesid välja antiikajast ja Vana-Kreekast. Isikud: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia
liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. 2.2 Maalikunst ja skulptuur Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal
Ainestik pärines antiikmütoloogiast ja -ajaloost. Arhidektuur- hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg : sammastele toetus kolmnurkne viil. Põhiplaanid lihtsad. Seinapinnad siledad, väheste kaunistustega. Sümmeetria ja korrapärasus kõikjal. Sisekujunduded rokokoo vormid. Kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid. Maalikunstis selge ja lihtne kujutamislaad, ülevad ja õpetlikud teemad, värvid tuhmid, varjunditeta. Romantsim - vaba ja julge tunnete väljendamine, loobumine vormipiirangutest ja ainestik ajaloost, legendidest, kirjandusteostest ja saagadest. Kaunid meloodiad, tundeline luule. Rahutus, jõud , liikumine - ülesehitus ja alguse ning varjude teravad kontrastid. Historitsism - romaani , gooti , renesanssi ja barokkstiili jäljendamine arhitektuuris. eesliited neo- , pseudo- tehased, büroohooned, raudteejaamad jne Tuntuimad kunstnikud ja nende teosed:
3. Maalikunst Prantsusmaal. Mida kujutati ja kuulsamad kunstnikud, ka nende teoseid. Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel raskusi, sest neid peaaegu polnudki sälinud. Sellepärast hakati imiteerima antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud,tavaliselt on need kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. ( Enamasti on maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed) Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree,kuigi seegi jäi tihti
rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Romantism 19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas
kokkuseotud trafeekimbud.Hiljem muutus kõik veel lihtsamaks ja rangemaks. Tartu ülikool 11. Maalikunst Maaidel olid õpetlikud teemad.Maalid ja skulptuurid olid selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega.Värvidele ei pööratud erilist tähelepanu, seepärast olid need tuhmad. Ja varjunditeta. Klassitismile kõige iseloomulikumad maalid olid Jacques Louis Davidi (17481825) omad.Ta oli osav ka portreemaalis.Davidist sai Napoleoni õuekunstnik.Tema tehtud on hiigelsuur maal ,,Napoleoni koonimine'' J.L.Davidist silmapaistvam oli tema õpilane Jean Auguste Dominique
MAALIKUNST Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Klassitsistlik maal tugines joonistusele harjutati kipskujude abil. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Need on enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega - niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeb klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult
Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid
Klassitsistlik maalikunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Need on enamasti tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult
rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Jacques Germain Soufflot` poolt projekteeritud Pantheon Pariisis. Matkib Rooma Panteoni, kuid ei ole rotund. See rajati esialgu Pariisi peapiiskopi uue residentskiriku Saint Genevieve kirikuna. / Püha Genevieve on Pariisi kaitsepühak/ Valmis rev ajal, kuid kirikuna kasutati teda vaid aasta. Siis muudeti Prantsuse suurmeeste matusepaigaks. Pariisi linna sümboliks on saanud suur Tähe triumfikaar Champs-Elysees` tänaval. See püstitati
annaabi.ee 
