,, Sina oled teda teind ja minu ema tegi teda ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnud, teda pole tänini Vargamäel.'' Andrese tõe ja õiguse otsing varjutasid kogu võimaliku õnne. Pearuga pidev kohtumaja vahet käimine halvendas tõsiselt naabritevahelisi suhteid. Lõpuks ei olnudki neil oluline mitte vaidluse põhjus vaid hoopis võit naabri üle. Kõige enam kannatasid selle pärast mõlema pere lapsed. Noored Vargamäelased ei tahtnud samasugust elu nagu nende vanematel, nad ei tahtnud pidevat kisklemist ja kohut. Hetkedel, mis Andres ei suutnud Pearuga kembeldes ei tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte mattis ta end ja oma perekonda veel enam töösse. Andres töötas Vargamäel nii kõvasti ainult sellepärast, et ta lootis luua paremat kodu oma lastele. Raske tööga aga tõukas ta kõiki endast eemale, lapsed ei mõistnud isa unistusi
kasvasid kinni ja põllud jäid harimata, ta tundis nagu poleks ta midagi ära teinud. Andres mõistis, et kõik see kõva töötegemine kurnas pererahva ära ning viiski nad Vargamäelt minema. A.H. Tammsaare öeldud sõnad: ,,Tee tööd, siis tuleb ka armastus", ei pidanud selles loos kinni, pigem jäi iga päevaga armastust Vargamäel vähemaks, sest isegi noor Andres ütles oma isale, et too tegi tööd ja nägi vaeva, aga armastust ei tulnudki. Aegamööda said kõik Vargamäelased oma elud joonde. Nad oleksid leidnud oma õnne ka eluajal, kuid alati tahtsid nad midagi enamat ja paremat. Enne oma elu lõpetamist nad mõistsid, milles peitus nende õnn. Andres suri rahuliku südamega, teades, et Vargamäe jõgi süvendatakse. See pani ta uskuma, et ta siiski on oma elu õigesti elanud ning tema võitlus pole olnud asjatu. Krõõt suri teadmisega, et lõpuks sai Andres oma kaua oodetud poja. Indrek
Nad küll kasvasid üles Vargamäel, aga keegi neist eriti sinna jääda ei tahtnud, kuna nad teadsid, et Vargamäele jäädes oled igavesti töö ori. Isegi noor Andres, kui talu pärija ei tahtnud, kuigi kõik isa lootused olid tema peal. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" tavatses vana Andres noorele öelda.Kuid noor Andres teadsi, et tegi tema isa siin tööd ja ema ka, aga armastust polnud tänini Vargamäel. Küsimusele, miks vargamäelased õnne ei leidnud võib vastata ühe sõnaga ja see on TÖÖ. Arvan, et kui Vargamäe asunuks, kuskil mujal, kus oleks olnud viljakas muld ja kuiv maa,eemal Oru Pearust, oleks Andres rohkem tähelepanu pööranud oma perekonnale ja kõik oleks võinud oma õnne leida.
Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased-Vargamäe kandis elav rahvas 5. Sauna-Juss teeb enesetapu, tähistati nelipüha, tegeleti heinatööga, Jussist ja Marist sai paar, Maril ja Andresel sündisid lapsed. 6. Liisi, Maret, Anni(suri ära) ,Indrek ,Ants , väike Andres. 7. Sauna-Juss, Mari mees, teeb enesetapu. Krõõt jäi aina nõrgemaks. Peale viimase lapse, poisi, ilmale toomist ei suutnud ta enam edasi elada ja suri. Enne seda soovis ta aga, et Mari hakkaks talu
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Kõigil on soov tunda õnne ja olla õnnelik, kuid õnn peitub igaühe jaoks erinevates asjades. Inimesed seavad endale eesmärgid, mille poole nad püüdlevad, omad lootused ja unistused, mille täitumisel tuntakse õnne. Oma elule tagasi vaadates tahame kõik tunda vaid õnne ja rahulolu. Nii oli ka vargamäelastega. Kui Andres Krõõdaga esimest korda Vargamäele läks, oli ta täidetud unistuste ja lootustega, seda kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles kõvas...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus`` on eestlaste jaoks kui piibel. See romaan käsitleb kõige põhjalikumalt seda, mida eestlane peab õigeks, mida valeks ning milliste raskustega võitleb elus. Üks tuntumaid mõtteid, mida on korduvalt tsiteeritud,kõlab: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.`` Mitte ühegi tegelase kohta ei saa öelda, et ta tööd ei teinud, erandiks ehk ainult Pearu. Kui nii palju on tööd tehtud, siis kas on tulnud ka armastus? Üheks pindmiseks põhjuseks, miks Vargamäel oli raske elada, saab nimetada selle looduslikke tingimusi. Töö ei lõppenud kunagi. Küll oli vaja kraavi kaevata maa kuivendamiseks, et loomad sohu kinni ei jääks. Samas käis ka põldude pealt pidev kivide korjamine, kuigi see rohkem vilja juurde ei andnud. Hommikul vara tõusti ja õhtul hilja mindi magama, puhkamiseks aega ei olnud. See ei tulnud üldse kõne alla, et keegi ...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud juba tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on siiski jäänud samaks. Juba ürgaegadel ei piisanud arengujärgus inimestele süügist ja ulualusest, ka nemad otsisid midagi enamat, mis erutaks nende meeli ning mis paneks nad hästi tundma. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks ette näidata peale suurte karjamaade ning küntud vagude ka õnnelik pererahvas. Aga siiski elu ei naerata kõigile ning juhtus see mis juhtub kõige sagedamini-neutraalsus. Paremini võib ka seda nimetada ebaõnneks, kuid mõte jääb siiski samaks. Tol päeval, kui Andres koos oma naisukese Krõõdaga Vargamäele jõudis, nägi ta sisimas vajadust teha suuri muutusi ning panna jõed teistpidi voolama. Andres oli kindel, et luues suur perekond, on võimalik muuta olukorda mis tol hetkel seal valitses. Lootes, et Krõõt sünnitab talle palju rammusaid mehemürakaid, sa...
Teda tegi kurvameelseks lorilaul. Noorena oli Mari rõõmsameelne, kuid perenaisena kurvameelne. Pearu ja Lambasihvri abielu müritas alkohol. Mis puudutas Liisit ja Joosepit, siis pidid nad kohtuma salaja. Algul olid nende suhte vastu nii Pearu kui Andres. Hiljem Pearu leidis, et Liisis on Krõõda verd ning Andres, et kui Joosep peremeheks saab, on hõlpsam elada. Mareti elukaaslase valikus oli Andrese seisukoht selline, et peaasi, et Maret vanatüdrukuks ei jää. Vargamäelased ei leidnud õnne, sest nad rabasid tuleviku nimel, tulevase õnne nimel, samas kui õnn oli nende nina ees. Nad ei näinud armastust, mis peitub peresuhetes. Indrek kui ,,Tõe ja õiguse" siduv tegelane Indrek oli väga kohusetundlik, sügava õigustundega, eitab igasugu vägivalda. Samuti teadmishuviline. Juurdlev iseloom, sageli käitus kummaliselt. Ta ei suru oma tahet peale. Ta on hingeliselt üksi ning ei otsi elult silmnähtavat kasu. Tähtsal kohal on tema jaoks raamatud
" hüüdis tüdruk vihaselt ja nagu meeleheitel. Armumise ja armastuskolmnurga ilu ja valu. Tammsaare sarnasus Shakespeare'iga: Ka tema võrdles inimest pilliga. Shakespeare'il oli flööt, Tammsaarel polnudki öeldud, mis pilliga tegemist oli. Vanad inimesed uskusid Vargamäel ja ka mujal ümberringi, et ilmas valitseb mingi jumalik tasakaal. On talv külm, siis tuleb vastukaaluks palav suvi // Sellepärast hoiatati alati lapsi suure naerulagina eest. Seda viimast aga ei uskunud noored vargamäelased, ämmasoolased, hundipalulased, ega ka üldse noored. Sellevastu tundsid nad paratamatult, et kui vanade näod aasta-aastalt murelikumaks muutuvad, siis nende näod peavad samal määral rõõmsamaks muutuma, sest muidu kaob ilmast vanade eneste poolt tähelepandud jumalik tasakaal. Rõõmul ja õnnel on maailmas oma osa, ja kui nad kaotavad pesapaiga ühes kohas, peavad nad ulualust leidma teises. Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kardavad sügist ja tõttavad kevadele vastu.
1905. aasta sündmusi. Kujutatakse streiki ja miitinguid Tallinnas, revolutsiooni toetavate noorte siirdumist maale, mõisate põletamist, karistussalkade tegevust. Ülestõusu nähakse Indreku silme läbi, ta jääbki eelkõige vaatlejaks. Ka teda haaravad suured ideed ja üllad eesmärgid, kuid nähes kaaslaste egoistlikke ja proosalisi huvisid, vallapääsenud anarhiat, mõisate mõttetut rüüstamist, astub ta eemale. Kannataja pole kunagi süüdi, sest vägivallal pole kunagi õigus. Ka vargamäelased ei jää sündmusist puutumatuiks. Karistussalklased lasevad maha Indreku venna Antsu ja annavad vanale Andresele ihunuhtlust. Häbistatud ja meeleheitel Andres neab ära oma jumala. Teoses on veel üks oluline probleem: roima ja halastuse vahekorra küsimus. Vargamäe Mari elu jõuab lõpule. Tema viimased päevad on piina- ja valurohked: haige on nii hing kui ka keha. Tulles vastu ema palvele ja suutmata näha tema kannatusi, annab Indrek Marile surmava rohuannuse
" hüüdis tüdruk vihaselt ja nagu meeleheitel. Armumise ja armastuskolmnurga ilu ja valu. Tammsaare sarnasus Shakespeare'iga: Ka tema võrdles inimest pilliga. Shakespeare'il oli flööt, Tammsaarel polnudki öeldud, mis pilliga tegemist oli. Vanad inimesed uskusid Vargamäel ja ka mujal ümberringi, et ilmas valitseb mingi jumalik tasakaal. On talv külm, siis tuleb vastukaaluks palav suvi // Sellepärast hoiatati alati lapsi suure naerulagina eest. Seda viimast aga ei uskunud noored vargamäelased, ämmasoolased, hundipalulased, ega ka üldse noored. Sellevastu tundsid nad paratamatult, et kui vanade näod aasta-aastalt murelikumaks muutuvad, siis nende näod peavad samal määral rõõmsamaks muutuma, sest muidu kaob ilmast vanade eneste poolt tähelepandud jumalik tasakaal. Rõõmul ja õnnel on maailmas oma osa, ja kui nad kaotavad pesapaiga ühes kohas, peavad nad ulualust leidma teises. Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kardavad sügist ja tõttavad kevadele vastu
jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H
riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). Neljanda osa tegelased INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Aga et talle kuulub romaanis niiöelda südametunnistuse hääle roll, peab ta üsna tihti olema ka võitleja ning kohtumõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida
teineteisega kuidagi. Isegi see, kummal on enam õigus kuuse otsas elada, kas varestel või raudkullidel, vallandab tüli. ,,Kes enne, sel õigus," arvab üks. ,,Kel jõud, sel õigus," teine (lk 356). Isa rivaliteeti poegadega esitab kodune mustlasmaadlus (lk 420). Ehkki Andresele selles vastast pole, jääb ta kingsepa silma peasttorkamises juba pojale alla. See on märgiks, et vana patriarhi aeg hakkab mööda saama. Jumalik tasakaal (lk 360) on see, mida noored vargamäelased ei usu. Seda, et rõõm ja õnn on rändajad linnud, kes kardavad sügist. Nende meelest võivad mõlemad vabalt olla ja ka talvituma jääda. Pearuga kohtuskäimine on see, mis Andrest peamiselt piibli poole ajab (lk 369). Ometi otsib Andres piiblist vaid seda, kus Jumal õigust annab. See lohutab siis, kui sa oma võitluses parasjagu oled kaotajaks jäänud, ning kinnitab siis kui oled võitnud. Isade negatiivne rivaliteet moondub laste ihaks üksteise vastu. Seda Joosepi ja Liisi näol
seda vaadates. Nagu oleks päike ise maha tulnud ja kõndinud Vargamäe jõel, mis keerleb soode ja rabade, nurmede ja metsade keskel ja läheb ikka edasi, aina edasi kõigest läbi, kas või ilma otsani. Ainult merest ei pääse Vargamäe jõgi ka kevadel läbi, merest mitte, nii et kui meri ette juhtub, siis ta enam edasi ei lähe, siis mitte. Jah, ainult kevadeti on taevas nii armuline, et saadab päikese kõndima Vargamäe jõele, nii et vargamäelased näeksid ja tunneksid, ka neid pole taevas päris vaeslasteks jätnud. Aga Indrek seda ei teadnud, alles nüüd hakkas ta sellest nagu aru saama. Teisedki, kes temaga kaasas, taipasid nagu midagi sellest, ja nõnda kõndisid nad mõni aeg nagu targad, kes leidnud mingisuguse uue mõtte. Aga Indreku uus mõte kevadet märgates käis nõnda: Tähendab, üks kooliaasta linnas saab juba mööda, ongi juba möödas, sest ega nüüd ikka enam midagi tule ega ole
annaabi.ee 
