Rakvere Rakvere Rakvere on linn alates 12. juunist 1302. Rakvere pindala on 10,64 km². Rakvere lipp Rakvere vapp Rahvastik Rakveres elab 15 264 inimest. u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012
Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb
: 32 95 000 Faks: 32 95 001 E-post: [email protected] Viru Õlu on Eesti õlletehas, mille tootmisüksus paikneb Lääne-Virumaal Haljalas. Ajalugu Õlletehas töötab Haljalas 1975. aastast saati. Esimene õllevirre keedeti 7. juulil, õlle villimine algas 7. augustil 1975. Esimesel aastal toodeti 6400 hl õlut, teisel 50 690 hl. 2. juulil 1991 reorganiseeriti Viru kolhoosi õlletehas ASiks Viru Õlu, juhatuse esimeheks sai Viru kolhoosi senine esimees Toomas Varek (tegevdirektori ametis kuni 1996). 28. juulil 1992 ostis aktsiate kontrollpaki Taani karastusjoogitootja Harboes Bryggeri AS. Harboele kuulub alates 2008. aastast ka Pärnu õlletehases kaks aastat varem kasutusele võetud kaubamärk H.F.Puls, mida samuti turustab Viru Õlu.2000. aastal oli ASi Viru Õlu turuosa 7%, 2003. aastal 10,2%, 2005. aastal 13% ja 2007. aastal 9,0%. Toodang oli 2005. aastal 164 100 hl, 2007. aastal 115 400 hl. Sortiment
70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83. Imre Sooäär 84. Marek Strandberg 85. Olga Sõtnik 86. Jüri Tamm 87. Toivo Tootsen 88. Toomas Trapido 89. Mai Treial 90. Margus Tsahkna 91. Ester Tuiksoo 92. Peeter Tulviste 93. Marika Tuus 94. Toomas Tõniste 95. KenMarti Vaher 96. Lauri Vahtre 97. Toomas Varek 98. Trivimi Velliste 99. Vladimir Velman 100. Taavi Veskimägi 101. Harri Õunapuu
- Väliskomisjon Väliskomisjon osaleb Eesti Vabariigi välispoliitika kujundamisel ja välissuhtlemise seisukohtade väljatöötamisel ning teostab kontrolli valitsuse välispoliitilise tegevuse üle. Komisjoni esimees: Sven Mikser Komisjoni aseesimees: Enn Eesmaa Komisjoni liikmed: Ivi Eenmaa Raivo Järvi Mart Laar Valdur Lahtvee Silver Meikar Marko Mihkelson Toomas Varek Vladimir Velman Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik Riin Lippur Ivar Mölder 12 -Õiguskomisjon Õiguskomisjon menetleb avaliku õiguse ja eraõiguse valdkonda kuuluvaid seaduse eelnõusid ning rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõusid. Komisjoni esimees: Ken-Marti Vaher Komisjoni aseesimees: Kalle Laanet
Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85. Marek Strandberg 86. Olga Sõtnik 87. Jüri Tamm 88. Toivo Tootsen 89. Toomas Trapido 90. Mai Treial 91. Margus Tsahkna 92. Ester Tuiksoo 93. Peeter Tulviste 94. Marika Tuus 95. Toomas Tõniste 96. Ken-Marti Vaher 97. Lauri Vahtre 98. Toomas Varek 99. Trivimi Velliste 100. Vladimir Velman 101. Harri Õunapuu Kasutatud kirjandus Ühiskonnaõpetuse 9. klassi õpik. (Lk. 57-60) http://www.riigikogu.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu#Riigikogu_liige
etteantud arvu ja kujuga laevaruumide veega täitmise korral jääks avariisse sattunud laeva asend ja püsuvus lubatud piiridesse. Kõige tõhusam moodus ujuvusvaru platvormide abil üksikruumideks. Tõepoolest , kui laeva laeval puuduvad veekindlad vaheseinad , täitub ta plaadistikku läbiva vigastuse saamisel veealusesse ossa üleni veega ega suuda oma ujuvuvaru kasutada. Ruumideks jaotamisel on kasutusel nn nõrga lüli printsiio s.t ruumide jaotus peab olema selline , et ujuvus kaoks varek kui püstuvus. Põhjuseks on asjaolu , et ujuvusvaru kadu laeva vee alla vajumisel on küllalti aeglane protsess , mida võib teha tunde. Ümberminemine püstuvuse kaotamise tagajärel aga toimub kiiresti , tihtilugu ootamatult, ning on reeglina seotud inimõhvritega. Seepärast peab ruumideks jaotatud olema niisugune , et lalev uppumisel ümber ei läheks. Tähttsaks konstruktsiooniliseks meetodiks uppumatuse tagamisel on veekindlates seintes
· Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (J. Rahumägi, Reform) · Korruptsioonivastase seaduse Seadusloome Riigikogus Seaduse algatamine kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi, Riigikogu juhatus Rahvaliit) Riigikogu komisjon · Riigieelarve kontrolli erikomisjon (T. Varek, Esimene lugemine Kesk) Teine lugemine Parlamendi poliitiline struktuur Lõpphääletus Kolmas lugemine · Koalitsioon (50) ja opositsioon (51). Täidesaatev võim · Fraktsioonid: Lk. 110-115 Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Kadri Simson Täidesaatva võimu institutsioon
aprillil vabastas president Toomas Hendrik Ilves Andrus Ansipi esimese valitsuse ametist. Valitsuse moodustamisel sõlmiti kõigi kolme erakonna vahel lepe, kus oli kirjas kõige tähtsamad valitsuse eesmärgid. Mõned neist said täidetud, osa mitte. Näiteks seadis valitsus eesmärgiks olla valmis üleminekuks eurole 2007. aastal. Koalitsioonilepingu järgi kuulus Riigikogu esimehe koht Keskerakonnale ja Riigikogu aseesimehe koht Reformierakonnale, niisiis esimees oli Toomas Varek ja Riigikogu esimene aseesimees Maret Maripuu. Valitsus: Peaminister- Andrus Ansip, Reformierakond 6 Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps, Keskerakond Justiitsminister- Rein Lang, Reformierakong Kultuuriminister- Raivo Palmaru, Keskerakond Põllumajandusminister- Ester Tuiksoo, Rahvaliit Välisminister- Urmas Paet, Reformierakond Siseminister- Kalle Laanet, Keskerakond Rahandusminister- Aivar Sõerd, Rahvaliit
tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses
erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja
" Sulgusid on kasutatud SHKS § 1 lg 2 tekstis, kuid siinkohal tundub, et täpsustava väljendi ,,metsavendlus" sulgudes lisamine on asjakohane, sest aitab mõista seadusandja eesmärki käesoleva normi loomisel. SHKS sisaldab seaduseelnõule kohustuslikest elementidest (HÕNTE § 20) seaduse pealkirja, teksti, märget seaduse vastuvõtmise koha ja aja kohta. Esimeses SHKS avaldatud redaktsioonis on toodud ka seaduse allkirjastaja ,,Riigikogu esimees Toomas VAREK". Seaduse pealkiri ,,Sõjahaudade kaitse seadus" väljendab suhteliselt lühikeses ja üldistavas sõnastuses seaduse reguleerimise ala (reguleeritud HÕNTE §-ga 21), kuigi seaduse pealkiri oleks võinud olla ka ,,Sõjahaudade seadus". Tundub, et seadusandja on rõhunud rahvusvahelisest õigusest tulenevale kohustusele kaitsta ning täpsuse huvides lisanud ,,kaitse". ,,Sõjahaudade seadus" oleks tõenäoliselt eksitav nimetus, kuna reguleeritavat valdkonda
Ühelt poolt juhatus ja komisjonid – võivad esineda Riigikogu nimel. Teiselt poolt – üksikliikmed ja fraktsioonid. Puhtpoliitilised nähted. JUHATUS – koosneb esimehest ja kahest ase-esimehest. Esimehed: Ülo Nugis (Vabariiklaste Koonderakond, Isamaa, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond, Koonderakond, Uus Eesti, Rahvaliit) oktoober 1992 – märts 1995. Toomas Savi (Reformierakond) märts 1995- märts 2003. Ene Ergma (Res Publica) märts 2003 – märts 2006. Toomas Varek (Keskerakond) märts 2006 – märts 2007. Ene Ergma (Res Publica (nüüd IRL) märts 2007 - ... 49 Valitakse kord aastas (märtsis). Osalevad ainult kehtivad sedelid. Peab saama üle poole kehtivatest häältest. Kui keegi ei saa, siis toimub lisavoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kahe kandidaadi puhul hääled pooleks, siis heidetakse liisku
Ühelt poolt juhatus ja komisjonid – võivad esineda RK nimel Teiselt poolt – üksikliikmed ja fraktsioonid. Puhtpoliitilised nähted. Juhatus – koosneb esimehest ja kahest aseesimehest. Esimehed – Ülo Nugis (Vabariiklaste Koonderakond, Isamaa, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond, Koonderakond, Uus Eesti, Rahvaliit) oktoober 1992 – märts 1995 Toomas Savi (Reformierakond) märts 1995 – märts 2003 Ene Ergma (Res Publica) märts 2003 – märts 2006 Toomas Varek (Keskerakond) märts 2006-märts 2007 Ene Ergma (Res Publica) märts 2007-märts 2014 Eiki Nestor (SDE) märts 2015 - … Valitakse kord aastas – märtsis. Osalevad ainult kehtivad sedelid. Peab saama üle poole kehtivatest häälest. Kui keegi ei saa, siis toimub lisavoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kahe kandidaadi puhul hääled pooleks, siis heidetakse liisku. Juhul, kui kandidaate on ainult üks – osutub valituks kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli. NB
27. veebruar projekteerimise ja ehitamise koostöö ühisavaldusele. 8. märts Eesti maapõuest kaevati välja miljardes tonn põlevkivi (kaevandatakse a-st 1916). Tallinnas suri president L. Meri; matusetalitus toimus 26. märtsil Kaarli kirikus, 14. märts hüvastijätutseremoonia Kadrioru lossi ees ja muldasängitamine Metsakalmistul. 23. märts Riigikogu esimeheks valiti Toomas Varek. 254 Eesti sõjaväelast välismissioonidel: Kosovos 89, Afganistanis 90, Iraagis 40, kevad Bosnias ja Hertsegoviinas 33 ja ÜRO käsutuses 2. 9.mai Riigikogu ratifitseeris Euroopa põhiseadusliku leppe. Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud haridusasutus Gustav Adolfi Gümnaasium, mis 5.–6. juuni kuulub viie vanima ja siiani tegutseva Euroopa gümnaasiumi hulka, tähistas 375. aastapäeva; juubeliüritused toimusid ka 3.–6