Eripäraks on jämedad, allapoole suunatud sarved Jalad madalad, turi tugev, Värvuselt on loomad punased, kuid pea, rind, rinnalott, kõht, turi ja jalgade allosa on valged. Herefordi tõugu veiste head omadused on : Hea viljakus Kerge poegimine Rahulik iseloom Kiire kohanemine kliimaga Pikaealisus ja hea tervis Hea karjamaa ja rohusööda kasutajad Aberdiin Angus Aretatud Sotimaal, tõuraamat avaldati 1862.a. Veised on väga varavalmivad Tapakaal on 65-70% eluskaalust Peamine tõumaterjal tuuakse Euroopasse Põhja-Ameerikast Veised on ilma sarvedeta, värvuselt enamasti mustad, võib esineda ka punaseid Sünnimass 35-40 kg, täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg Limusiin Tõug pärit Prantsusmaalt Kasutai veo-, kui ka lihaloomana Praeguseks levinud üle maailma rohkem kui 70. riigis Värvuselt kuldne, punakaspruun, pruun Kere on pikk, tagaosa lühike, hästi arenenud lihased
Liha- villa lambaid on tänapäeval ikka omajagu, umbes 100. Kahesuunaliste rühma kuuluvad ka eesti tumeda- ja eesti valgepealised lambad. Antud tõud on meie riigis küllaltgi laialt levinud, kuna lambad on ökonoomiliselt seisukohalt eelistatud. Levinud on lambaid kelle nuumamisel saadakse suurem taoamass ja tapasaagis. Määrava tähtsusega on lihakuse koefitsent. 2.1. Tumedapealised lihalambad Meie riigis on levinud eelkõige just tumedapealised lambad, nad on varavalmivad, heade lihavormidega. Viljakus on keskmiselt 1,5 talle poeginud ute kohta. Annavad suuremat villatoodangut, kui valge pealised ja on samuti poolpeenvilla. Jäärade keskmiseks kaaluks on umbes 95 kg ja uttedel 76 kg. Lammaste liha tootlikus on ühe söödaühiku kohta sama palju liha kui nuumveiselgi. Lambad annavad lisaks ka villa, seega tuleb liha tootmine odavam (tumedapealine lambatõug). Tumedapealise lammaste puhul tahetakse parandada just lihakehade kvaliteeti ja lihajõudlust
aretuses mängis olulist osa sigade kontrollnuuma meetod, mille rakendamiseks loodi juba 1907. a. esimesed kontrollkatsejaamad. 1950. a. oli Taanis juba 5 kontrollkatsejaama. Need olid ehitatud tapamajade kooperatiivide poolt ja töötasid riikliku eksperi-mentaallaboratooriumi juhendamisel. Alates 1973. a., mil Taani astus Euroopa Ühisturgu (praegu Euroopa Liit), hakati Taanist tõusigu massiliselt välja vedama. Landrassi tõugu sead on viljakad, varavalmivad, kiirekasvulised, heade lihaomadustega ja neilt saadakse kvaliteetset peekonit. Sead on peekoni-tüüpi, tugeva konstitutsiooniga, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga, kitsa lauba ja suurte lontis kõrvadega. Käel keskmise pikkusega, liitub turjaga märkamatult, turi vähearenenud, roided kaardunud, rind sügav ja lai. Selg sirge või veidi kaardus. Kõhu-joon sirge. Laudjas lai, lihaseline ja sirge. Singid hästi arenenud
jõudluskatsed muutuvad tõhusamaks. Samuti saavad paremad hobused, nii täkud kui ka märad premeeritud ja peatõuraamatusse. 2. TORI HOBUNE Tori hobune on kujundatud keeruka uudikristamise teel. Tori hobune on iseloomult elava temperarnendiga, healoomuline ja suure veotahtega ning vähenõudlik kasutades seejuures hästi kohalikke söötasid. [6] Tori hobuse aretuses on silmas peetud tema sobivust nii põllutöödeks kui ka sõidu- ja ratsahobuseks. Nad on kergesti õpetatavad ja varavalmivad ning vähenõudlikud . Algselt olid Tori hobused tähtsal kohal kõikies töödes, teda on kasutatud nii sõjaväe tehnikana kui ka kõige tavalisematel põllutöödel. Hiljem hakati kasutama teda ka ratsaspordis kui ka muul otstarbel. Füsioloogiliselt ja majanduslikult on tori hobused varavalmivad. Kolmeaastaselt on võimalik neid rakendada tööle ja hakata kasutama suguhobustena. Noorhobused on kergesti õpetatavad. Tööl kasutatakse tõuhobuseid 20... 23 eluaastani
Eesti holstein eesti maatõu ja hollandi mustakirju ristand. Hea lihajõudlusega, piima rasva ja valgusisaldus on hea. Puuduseks on jalgade seisu ja sõrgade kuju vead. 14.Lihaveisetõud Eestis Hereford aretatud Inglismaal. Suhteliselt vähenõudlik. Värvuselt valdavalt punane erinevate toonidega. Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Pikkade sarvedega, mõned ka nudid. Suhteliselt väikesekasvulised kuid varavalmivad. Kehaehituselt tugevad ja vastupidavad. Aberdiin-angus aretatud Sotimaal. Suhteliselt väikesekasvuline. Värvuslet mustad, nudid. Iseloomult rahulikud. Tõu eeliseks on kerged sünnitused, sest vasikate sünnimass küündib harva üle 35 kg. Liha on heade kulinaarsete omadustega. Limusiin aretatud Prantsusmaal. Loomad on punast värvust varieerudes heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Veised on suhteliselt peene luustikuga
pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampsiritel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust. Tõugu on parandatud importaretusmaterjaliga (tõusead, sperma) Suurbritanniast, Rootsist, Norrast ja Soomest.Eesti suurt valget tõugu sead on tugeva kehaehitusega ja varavalmivad, heade liha-omadustega. Sead on peekonitüüpi, proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt
Rümba kvaliteet on hampširitel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust. Tõugu on parandatud importaretusmaterjaliga (tõusead, sperma) Suurbritanniast, Rootsist, Norrast ja Soomest.Eesti suurt valget tõugu sead on tugeva kehaehitusega ja varavalmivad, heade liha-omadustega. Sead on peekonitüüpi, proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis- pidamistingimustega. Temperamendilt on sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on
vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Kuivõrd kasvuprotsess baseerub mitoosile ja ainevahetuse kiirusele, siis lisaks keskkonnateguritele sõltub varavalmivus ka geneetilistest teguritest. Seepärast saab varavalmivust suurendada ainult sihipärase valiku teel. On täheldatud, et varavalmivad loomad on suhteliselt madalamad ja laiemad. Luude epifüüsid luustuvad varem, hambad vahetuvad kiiremini, ainevahetus on kiirem. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Järelikult varavalmivus on pöördvõrdeline eluea pikkusega. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Seakasvatuses on varavalmivus väga tähtis
siis, kui selleks on loodud soodsad tingimused. Tingimuste kompleksi nimetatakse keskkonnaks, milleks on lootelise arengu ja kasvu ajal e malooma emakas, lootejärgsel perioodil märgatavalt avaram ja eripalgelisem keskkond. Igal faktoril on isepärane toime, sõltub arengufaasist. Faktorite arv väga suur ja koostoime keerukas. 31. varavalmivus ja kasutamisiga · Varavalmivad loomad on tavaliselt madalamad ja laiemad, · hambad vahetuvad kiiremini, · ainevahetus on samuti kiirem. · Seetõttu varavalmivamad vananevad kiiremini ja neil on lühem eluiga. · Varavalmivus on eelistatav lihaloomadel, aga sugu- ja tööloomadele ei tule liigne varavalmivus kasuks. · Pärilikud eeldused seavad ette piirid, milleni on söödakulutused efektiivsed. · Produktiivsuse langus olenemata põhjusest alandab looma pidamise
3. keskmise elueaga. 5-7 aastat. Nende taimede max saagid saatakse 2-3 eluaastal. Alates 5 aastast hakkavad võrsed välja surema ja saak langeb. 4. pikkaealised elukestvusega üle 8 aasta. Need on aeglase algharenemisega liigid mis annavad suuri saake alates 3. eluaastast. Nt aasnurmikas ja ohtetu luste. Arengu kiiruse järgi jaot ka leja rühma. 1. erivarajased seemned valmivad varakevadel juba. Murunurmikas 2. Varavalmivad mis õitsevad kevade algul ja seemned valmivad suve algul. Nt aas-rebasesaba. 3. Keskvalmivad taimed seemned valmivad suve keskel juulikuus. Päideroog 4. Hiljavalmivad aeglase arenguga liigid mis õitsevad suve keskel ja seemned valmivad suve lõpul või sügise alguses. Põldtimut ja kasteheinad. Mitmeaatased rohtaimedest võib saada saaki mõnest tonnist u 5 tonnini ha kohta. 5
Ja on ka araabia ja teiste idamaiste tõugudega mõjutatud. Kuni traktorite kasutusele võtuni oli põhiline tööloom. Bidee ristati norfolgi traavliga. 2. Belgia raskeveohobused kõige tuntum on ardenn. Pärit ardenni mägedest. Teine tuntud on Brabanssoon. Neid kahte tõugu kokku nimetatakse Belgia raskeveohobusteks. Brabanssoonid on veidi suuremad ja raskemad. Ristati neid ka araabia raskeveohobustega. Nad on hästi varavalmivad. 3. Inglismaa raskeveohobused Sair. Põhiliselt tööstuses ja linnatranspordis. Kongpeaga. Teine tõug on klaidsdeil. On aretatud Sotimaal. Sellel tõul ei ole küll sõrgatsi märgiseid ja nad on heledamad. Levinud on ka kõrb värvus. Kolmandaks tõuks on Suffolki tõug. Jalad on peenemad ja väiksemate tuttidega, ning puuduvad ka valged märgised nii pea kui jalgadel. Söötmine Põhiliseks söödaks on hein ja kaer ja täitesöödana kasutatakse põhku
24. Väiksekasvulised lihaveisetõud Eestis Aberdiini-angus väiksemakasvuline tõug. Aretatud Ida-Sotimaal. Musta värvi, nudid. Iseloomult rahulikud. Levinud üle maailma. Varavalmiv. Lihaskiud peen, maitsev. Aretustööga kujundatud uus suurem tüüp. Suurema tüübi pulle võib kasutada ka ristamiseks piimatõugudega, väiksem tüüp sobib vaid puhtalt pidamiseks. Kerge sünnitus, kuna vasikad väikesed. Hereford vanad on suhteliselt väikesekasvulised, kuid varavalmivad. Teisel aastal on tapaküpsed. Liha on maitsev. Kehaehituselt tugevad ja vastupidavad. Soti mägiveis väikesekasvuline, hiljavalmiv, vähenõudlik. Sobib looduskaitsealadele. Gallovei - väikesekasvuline. Pikakarvaline. Üleni mustad või valge triibuga. Vähenõudlikud. On sobilikud ekstensiivsele pidamisele. Piemonti tõug aretatud Itaalias eelmisel sajandil. Pikakehalised. Pole probleeme poegimisega. Halli värvi. Ristamisel piimatõugudega annab häid tulemusi
annaabi.ee 
