oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju jne. Ta pidas end otseselt Rooma keisite järeltulijaks ja nimetas end Lääne - Rooma keisriks. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Paremal asuval pildil on kujutatud Karl Suur varauusaegse kunstniku kujutatuna. Krooni, mis keisril peas on, ei saanud ta tegelikkuses kanda, sest see tehti alles X sajandil. Milline Karl Suur tegelikkuses välja nägi, seda me ei teagi . Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada
Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517. Euroopa eelised teise tsivilisatsioonide ees varauusaegse maailma ajaloos. Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, arenguks vajalike loodusressursside olemasolu. Tänu sellele tulid ka maadeavastused ja kolonialiseerimised Euroopa rahvaste poolt. Said kehtestada oma koloniaalvõimu. Michael Mitterauer: ,,Warum Europa?". Miks Euroopa arenes nii hästi, miks mitte teised? Erinevus tekkis juba varauusaja agraarrevolutsiooniga rukki ja kaera kasvatamine. Ader, vesiveski, transpordivahendid
raames kaks argumenti. V: Pärisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult tööd teha. Ta ei ole motiveeritud, sest ülejääk võetakse niikuinii ära. Riigile on see halb, sest pärisorjad ei jaksa makse maksta. 8. Miks osa linnu kasvas varauusajal kiiremini kui teised? Selgita ja too näiteid. V: Need linnad kasvasid kiiremini, kust kaubateed läbi läksid. Seoses kolooniate tekkega kasvas Atlandi kaubanduse roll ja Vahemere kaubandus jäi soiku. 9. Kirjelda varauusaegse Euroopa konfessionaalset jaotust. V: Rooma-katoliku usk – Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused, Poola. Luterlus- Skandinaavia maad, Põhja-Saksamaa. Kalvinism – Madalmaad, Šveits, mõned Saksa vürstiriigid. Anglikaani kirik – Inglismaa. 10.Milliseid ülesandeid täitis kirik varauusajal lisaks usulistele? Nimeta kiriku kolm täiendavat ülesannet ja selgita
Ø Maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon Ø Teoste kompositsioon harilikult lihtne, kõigest mõned fi- guurid lihtsates loomulikes poosides Ø Joonistusstiil on väga realistlik Ø Ületamatu meister langevate kangaste, laudlinade jms joo- nistamises Ø Talle meeldis teha pilte, kus maalitavatele mitmest valgus- allikast eri tüüpi valgust langes, saavutades selles suure meisterlikkuse Ø Velazgueze kõrval on Franciscot nimetatud teiseks Hispaania varauusaegse kunsti suureks realistiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Francisco de Zurbaran "Maarja tüdrukuna" (158-1660) Click to edit Master text styles Second level
Trieri. Ilmalikud: Baieri, Pflatz Maximilian I reformid keisrivõimu tugevdamiseks, nende tulemused Esimene, kes proovis keisrivõimu tugevdama hakata. Alustab Riigipäeva toetusel reforme, et Saksamaa killustatust vähendada. Vürstide omavahelise tülide lõpetamiseks asutas keiser õukohtu, mis alguses sai küll pilaaluseks, aga sellegipoolest aitas kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sh Rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist. Lisaks Wormsi riigipäevalt sai küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu kehtestamiseks, kuid selleni ei jõutudki haldusprobleemide tõttu. Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses Pärusvalduseks oli Austria hertsogkond. Maximiliai abielu Burgundia Mariaga > Burgundia
ümber. Maximilian I reformid. Viimaseks rüütliks kutsutud Maximilian I [1493–1519) oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja „igavese rahu” ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Keiserlik õuekohus, selle ajalooline tähtsus. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist: pikemat aega paiknes kohus Speyeris (1527–1689) ja Wetzlaris (1689–1806). Et leida vahendeid ühtse sise- ja välispoliitika teostamiseks, saavutas Maximilian I Wormsi riigipäevalt küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu (sks Gemeiner
Esteetika ülimus. Saeculum Historicum. Autentsuse, korrektsuse püüe. Arenes antropoloogia, lingvistika, religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. 50. Kes on poeet? Milline on poeedi ja poeesia roll Vanas Kreekas, kuidas defineeritakse algselt poeesiat, kuidas kajastub kreeka-rooma poeedi staatus renessansi- ja varauusaegse `poeta laureatuse`puhul? ’Poeet’ tähendab ’looja’ (krk. poiētēs), poeet kui prohvet ja muusade andide koguja, poeet=laulik Platoni järgi on poiētes esmalt nii jumal (kõige looja) kui üldse igasugune kunstnik või käsitööline • poíēsis ’looming’ laiemas mõistes on igasugune valmistamine/loomine Poeet ja poeesia olid justkui jumalate tahte vahendajad, kangelaste ja rahvaste kuulsuse loojad ning on ajaloomälu hoidjad.
Robinsoni rõhuasetus kohapealse kollaboratsionismile). Terve 19.saj kolonialismi vastu kriitikat ei olnud. Robinson rõhutas aspekti, et kol. ei toimunud ühe poolselt vaid peaaegu alati vastastikuselt- hõivatud alade eliit oli huvitatud sellest, oli kohapeale toetus. Hiina-Jaapani sõja 1894-1895 tulemused ja Jaapani kolooniad (Formosa/Taiwan, Korea). lisaks euroopale tekkis ka Jaapani impeerium. 1895 sai Jaapanist tõeline imp., kui laienes Koreasse, Taiwanisse. Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused Seitsmeaastases sõjas, Ladina-Ameerika Hispaania kolooniate iseseisvussõjad 1810- 1826 (Miranda, Simón Bolķvar, San Martin) ja allesjäänud Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Portugal kaotab Brasiilia. 1822 Koloniaalse ekspansiooni uus etapp 1760-1860 ja Suurbritannia: Austriaalia -Cook, Botany Bay, Uusmeremaa- esimene koloonia-vanglakoloonia, 19.saj keskpaigaks oli Aust.toodud 150tuh vangi
Ladina keel tänapäeval Prantsusmaal 13. saj; Saksamaal 1400 Codex Teplensis, Lutheri a) ladinakeelsed auaadressid, täispiibel 1534. audoktoridiplomid b) jumalateenistuse keelena ülikoolides ja akadeemiates; taandumas al. 13. saj, protestantlikel b) antiikautorite tekstiväljaannete aladel reformatsiooniga 16. saj. ladinakeelsed eessõnad, c) paavsti ja Rooma kuuria 7.Ladina keel varauusaegse keelearendustegevus ladina teaduskeelena keele säilitamiseks kirikus, 12 d) rahvuskeelsete teoste tõlkimine LISANDUSED: K-elemendi ladina keelde jagunemine kolmeks: helituna (Kalevala Latina, Winnie ille Puh jt) C, helilisena G, üksikutes e) ladinakeelsed tekstid võõrsõnades K
peaaegu veenda, kui ootamatult ilmub välja tegelik Martin Guerre... Läbi konkreetse juhtumi õnnestub autoril esitada veenev sissevaade 16. sajandi külaellu ja avada tollase rahvakultuuri ja -kommete iseloomu. JAQUES REVEL (s1942) ,,Mässu loogika: lasteröövide afäär Pariisis 1750" Analüüs 1750. aasta kevadel Pariisis levinud hirmulainest, et politsei röövib tänavatelt lapsi. Katse näidata ühe konkreetse episoodi toel varauusaegse linnaühiskonna ja ruumi toimimist, teabelevikut, ettekujutuste rolli, võimusuhteid jpm. Sügavamal tasandil analüüs lihtrahva ja kuningavõimu vahekorrast, rahva muutunud suhtumisest kuningasse. Oli arvamusel, et ei eksisteeri ainult kaks ajaloo uurimis skaalat: mikro- ja makroajalugu. Talle tundub kõige olulisem idee skaalade varieerumisest ja võimalusest nendega heuristiliselt (loogiliselt, metodoloogiliselt) mängida Argipäeva ajalugu 1980
Kohvi- ja teejoomiskultuuri juurde kuulusid portselanserviisid. 18. saj. alguses õnnestus eurooplastel jälile jõuda portselani valmistamise saladustele. Saksimaal Meißenis 1709. aastal alanud portselani tootmine laienes peagi üle kogu Euroopa. Uue söögiriistana võeti 18. saj. laiemalt kasutusele kahvel, mille varasemat juurdumist euroopalikku lauakultuuri oli takistanud saatana sümboliks pidamine. 2. SUURED MAADEAVASTUSED Mõiste ,,suured maadeavastused" lähtub varauusaegse maailma Euroopa-kesksest nägemusest. Eurooplaste avastusretkede peamiseks sihiks olnud Kagu-Aasia mereteed olid nii hiinlastele kui araablastele hästi tuntud, kõnelemata sellest, et uued avastatud kontinendid ei olnud kaugeltki inimtühjad, vaid asustatud sageli märkimisväärselt kõrgele arengutasemele jõudnud tsivilisatsioonidega. Ometi oskasid just eurooplased lõigata maadeavastustest suurimat kasu,
tegeles riik dünastiliste huviide kaitsmisega, ja kõik kulud läksid väljapoole( sõja pidamisega). Siis 19.saj saavad peamisteks kuludeks sotsiaalsed kohustused, haridussüsteemi ülalüpidamine, sotsiaalhoolekanne, infrastruktuuri ülesehitamine, arstiabi edendamine. Kui varauusaegne riik ei kulutanud haridusele sentigi, siis 19.-20.saj alguseks Saksamaal kulutati 12% eelarvest. Veel oluline muutus: elanikkond, mis varauusajal oli olnud riigi alamad. Mõiste ,,alam" tekkis varauusaegse riigiga, kui territoriaalriigi elanikkonda oli kuidagi üheselt vaja nimetada.Kui üha enam hakkasid tekkima liberaalsed nõudmised, siis alama konseptsioon ei sobinud enam ja tekkis arusaam, et kodanikkond peab olema riik(teostab parlamenti, poliiitikas kaasarääkijad). See kaotas ,,alama" mõiste ja tekitas ,,kodaniku" mõiste. 19.saj lõpuks oli praktiliselt kogu Euroopas riigikodanike idee ja roll täiesti aktsepteeritud, v.a Venemaa. Al Prantsuse revolutsioonist kujuneb riik üha enam
Sajandi lõpuks oli Jaapan majanduslikult ja tehnoloogiliselt niivõrd võimas, et suutis 18941895 väldanud Hiina-Jaapani sõjas palju suuremat kuid endiselt dekadentlikku Hiinat võita. Veelgi enam, kuna konflikti Jaapaniga ei saanud enam tõlgendada ohuna Hiina kultuurile, hakkas Hiina end Jaapaniga kõrvutades ühe enam riigina (mitte kultuurina) määratlema. Peamine tüliküsimus oli, kes valitseb Koread. Jaapan võitles siis enale välja ülaltoodud kolooniad (vist) Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused Seitsmeaastases sõjas, Prantsusmaa loovutas Suurbritanniale Kanada, Louisiana idaosa, mitu Lääne-India saart ja oma India- valdused ning Hispaaniale Louisiana lääneosa. Ladina-Ameerika Hispaania kolooniate iseseisvussõjad 1810-1826 (Miranda, Simón Bolívar, San Martin) ja allesjäänud Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid. Hispaania kaotas 1810-1826: Francisco Miranda ja Simon Bolivar Venezuela, Columbia, Panama,
annaabi.ee 
