Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4
Tallinna Ehituskool pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad on 5–7 mm pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga. Õiepungad (eriti emasõite pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega. Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 1–2 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli hiliskülmakahjustusi. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu
paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad on 57 mm pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga.Õiepungad (eriti emasõite pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega.Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 12 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli hiliskülmakahjustusi. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C- vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,32,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 67, võra tipuosas kuni 10 aastat.Saastunud õhuga piirkondades varisevad nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele
põhjustavad koore erisugust värvust ökoloogilised tingimused. Juba ammu on märgatud, et kõik haavad ei lehti kevaditi ühel ajal: eri aastatel kestab lehtimine ühest kuni kolme nädalani. Tõenäoliselt oleneb see mitme ilmastikuteguri koosmõjust, pealegi reageerivad eri puhkemisajaga haavad (ka eri isendid) ilmastikuoludele isemoodi. Vaatlusaastatel (1972–1983) selgus aga, et iga puu säilitab aastate jooksul oma isikupära: varapuhkevad lehtivad alati enne põhiosa, ka hiljem puhkevad alati samad puud. Kõigil vaatlusaastatel lehtis enamik (74%) puudest kolme-nelja päeva jooksul. Siiski pole eri puhkemisajaga haabade vahel selget piiri, seetõttu ei saa lehtimise aega käsitleda olulise taksonoomilise tunnusena. Hiidhaab. Omaette suursündmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]. Peale kiirema kasvu osutus triploidne haab (kromosoomide arv somaatilistes rakkudes
äsja puhkenud pungi, noori võrseid ja õisi. Need külmuvad ära, seda nimetatakse ka külmakärpimiseks. Meil on hiliskülma tundlikumad kuusk, tamm ja saar, kuigi nad alustavad kasvu teistest puuliikidest hiljem. Ohtlikumad on hiliskülmad, mis järgnevad kevadisele soojaperioodile, sest varase soojuse korral pungad puhkevad ja puud hakkavad kasvama (eriti varapuhkevad vormid). · Varakülmad esinevad augustis, septembris ja kahjustavad meil peamiselt lõunapoolse päritoluga võõrpuuliike, mis ei lõpeta kasvu varakülmade saabumise ajaks ning mille võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt suve teisel poolel).
mürgised. Paljuneb seemnest, kännuvõsust, pistokstest. Väga aeglase kasvuga. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Pikaealine 2000-(4000)a. Hästi varju taluv (Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam). Soojalembene. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Talub hästi kärpimist. Perekond lehised Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. On heitlehised okaspuud. Enamus lehiseliike väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud. Juurestik hästiarenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele.
paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad on 57 mm pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga. Õiepungad (eriti emasõite pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega. Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 12 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli hiliskülmakahjustusi. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C- vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,32,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 67, võra tipuosas kuni 10 aastat. Saastunud õhuga piirkondades varisevad nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele
· Hilis- ehk kevadkülmad, mis esinevad mais ja juunis, kahjustavad puude ja põõsaste äsja puhkenud pungi, noori võrseid ja õisi. Need külmuvad ära, seda nimetatakse ka külmakärpimiseks. Meil on hiliskülma tundlikumad kuusk, tamm ja saar, kuigi nad alustavad kasvu teistest puuliikidest hiljem. Ohtlikumad on hiliskülmad, mis järgnevad kevadisele soojaperioodile, sest varase soojuse korral pungad puhkevad ja puud hakkavad kasvama (eriti varapuhkevad vormid). · Varakülmad esinevad augustis, septembris ja kahjustavad meil peamiselt lõunapoolse päritoluga võõrpuuliike, mis ei lõpeta kasvu varakülmade saabumise ajaks ning mille võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt suve teisel poolel).
Harilik kuusk on kasvukoha suhtes üldiselt küllalt nõudlik eelistades viljakamaid muldi. Ta ei suuda kasvada liigniisketel kõrge põhjaveega soostunud muldadel, samuti toitainetevaestel, äärmiselt kuivadel liivaaladel. Kuusk talub edukalt isegi väga madalaid temperatuure (isegi 60 °C), kuid on tundlik järskude temperatuurimuutuste ning ka kevadiste hiliskülmade suhtes (eriti areaali lääneosas), mis esinevad peale pungade puhkemist. Seeläbi kannatavad eelkõige varapuhkevad vormid, millel võib hiliskevadel ja suvel leida pruunistunud või mustaks muutunud okkaid. Metsaservadel kasvavatele puudele võib kahju tekitada ka kuumapõletik, peamiselt õhukese koore tõttu. Mulla ja õhu kuivuse suhtes on kuusk väga tundlik, nii kuivasid 1938., 1939. ning 2006. a. kuival ja kuumal suvel paljud puud (mida kauem püsivad kõrged temperatuurid, seda intensiivsemalt okkaid katva kaitsva vaha osa koostisainetest lendub, mis omakorda
Talub meie kliimat paremini mandri lääneosas ja saartel, Ida- ja Lõuna-Eestis külmuvad karmimatel talvedel üsna tihti viimase aasta võrsete tipmised osad ja vahel isegi vanemad võrsed. Võrsed: jämedad, hallid, tihedalt kaetud suurte lõvedega, säsi lumivalge. Lehed: (3) 5-7 (9) lehekesega, munajas-piklikud, 4...12 x 1,5...6 cm, teravatipulised, saagjaservalised, pealt tumerohelised, harva roodudelt veidi karvased, alt noorelt roodudelt karvased, heledamad, üsna varapuhkevad, halvalõhnalised. Õied: kollakasvalged kuni puhasvalged, lõhnavad, lamedates kuni 20 cm läbimõõduga õisikutes, Viljad: säravmustad, kuni 8 mm läbimõõdus, mahlaka viljalihaga, söödavad, 1000 seemne kaal 2... 4 gr Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku
talvedel üsna tihti viimase aasta võrsete tipmised osad ja vahel isegi vanemad võrsed. Tsoon V. Täpne kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: jämedad, hallid, tihedalt kaetud suurte lõvedega, säsi lumivalge. Lehed: (3) 5-7 (9) lehekesega, munajas-piklikud, 4...12 x 1,5...6 cm, teravatipulised, saagjaservalised, pealt tumerohelised, harva roodudelt veidi karvased, alt noorelt roodudelt karvased, heledamad, üsna varapuhkevad, halvalõhnalised. Õied: kollakasvalged kuni puhasvalged, lõhnavad, lamedates kuni 20 cm läbimõõduga õisikutes, VI-VIII. Viljad: säravmustad, kuni 8 mm läbimõõdus, mahlaka viljalihaga, söödavad, 1000 seemne kaal 2...4 gr., VIII-IX. Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku
vanuses), kuid mitte Moodustab metsi viljakatel märgadel pikkvõrsetel ühekaupa, 1-5 cm pikad, 0,5- eriti pikaealine, võib saada kuni 150 a. muldadel. Tüüpiliseks sanglepa 1,5 mm laiad. vanaks. Raievanus (50) 60-70 a. kasvukohaks on lodud (kõrge, liikuv ja Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Arukaasikud on reeglina tootlikud, keskmine hapnikurikas põhjavesi). Kaasliikideks Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, boniteet I-II. Kaasikute suhteliselt madal saar, kask, harvem haab ja kuusk. seeme variseb samal sügisel või järgmisel keskmine aastane juurdekasv (4,8 tm/ha/a) Kiirekasvuline (sanglepikute aastane jooksev kevadel
Et jugapuu on hävimisohus, siis on ta Eestis võetud looduskaitse alla. Perekond lehis (Larix) Lehise perekonda kuuluvad suvihaljad ühekojalised kõrged puud. Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Vabalt kasvavatel puudel on oksad sageli väga pikad - 10 m. Okkaid on palju (20-40-75 kaupa lühivõrsetel, pikkvõrsetel ühekaupa, 1-5 cm pikad, 0,5-1,5 mm laiad. Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 aastaks. On heitlehised okaspuud. Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad madalaid temperatuure. Mõned hilise vegetatsiooniga liigid kannatavad varakülmade tõttu. Juurestik on
annaabi.ee 
