Rahvaarvu peab hoidma suurena. Jätkusuutlikkuse probleemideks on meil suur suremus ning sellest tingitud madal iive, suur väljaränne ning linnastumine. Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonna kõrgklassiks (kõrge positsioon, rikkus, maaomand), keskklassiks (tavakodanikud) ning alamklassiks (madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli Saksa sotsiaalteadlane, ühiskonna üks kuulsamaid analüütikuid, kes pani aluse marksismile kui poliitilisele ideoloogiale. Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse
tahe teist osapoolt, rühma, aidata. Selle puudumisel pooldub Eesti oma ühiskonnas aga veelgi ning võõrandub teisest osapoolest. Kui sellest edasi mõelda, võib kogu asi viia suure katastroofini, mis halvimal juhul võib välja kujuneda rahutusteks või riigi kahestumisel. Niisiis... elades Eesti Vabariigis ning kuuludes kõik ühte ja samasse ühiskonda, peame pidama silmas ka teisi enda ümber, kes erinevad meist varanduslikel alustel. See muudabki meist, inimestest, ühiskonna. Omades tahet elada ühtses riigis, peame omama tahet ka selle nimel võidelda ning selle eest vaeva näha. Vaid nii suudame hoida oma riiki tervikuna.
Raha tähtsuse pideva kasvamisega on muud väärtused nagu armastus või sõprus, teisejärgulised. Inimesed on rahatähtedest lasknud end pimestada juba 19. sajandil. Teosest ,,Isa Goriot" võib välja lugeda, et tollases Pariisis hinnati inimest eelkõige tema rahakoti paksuse järgi. Võrreldes selle ajastuga tundub meie elu üsna mõistlikuna. Raamatust õppisin ka seda, et hukule on määratud ühiskond, milles inimsuhted on rajatud rahale. Abielud, mis teoses sõlmiti, olid vaid puhtalt varanduslikel eesmärkidel põhinevad. Kaasosalised ei olnud õnnelikud ning rikkusest hoolimata jäi neil vajaka millestki väga tähtsast nimelt armastusest. Raha võimu tõttu on moraalsed väärtused asendunud materiaalsetega Rahas ei peitu õnn. Nüüdisaja paljud noored arvavad, et kui sa oled jõukas, siis elu on ilus, kuid ei arvestata sellega, et ka multimiljonäridel on probleeme. Kauni pildi rikaste maailmast on maalinud meile meedia, mis kujutab superstaaride elu
õukonna kommetega. Nende pere oli sügavalt luteri usku ja ka Sophiet kasvatati rangelt kinni pidama luterlikest tavadest. Selles muidugi ei olnud midagi eripärast, sest Saksamaa näol tegemist protestantliku maaga. Nagu paljud teised tolleaegsed naised, pidi ta abielluma mehega, kelle vanemad tema jaoks välja olid valinud. Kuid juba tütarlapseeas on Sophies auahnus pead tõstmas. Seetõttu ei valmista talle suuri hingepiinu asjaolu, et peab abielluma varanduslikel ja seisuslikel põhjustel. Temast saab ju ometigi nii suure riigi valitseja naine. 1744. aastal kolis Katariina Venemaale. 1455. aastal ta abiellus Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga (ENE 1989, lk391). 1762. aastal saigi Peeter III Venemaa valitseja Peeter III ei olnud Katariina jaoks suurem asi mees. Katariina lausa põlgas oma abikaasat. Katariina hakkab oma mehe vastu töötama. Veel samal aastal, 1762. aastal, kukutati ja tapeti Peeter III. Põhjuseks vastuolud kaardiväega
2. paremus (mees<->naine) 3. võrdsus (vennad omavahel) Aristotelese lahendus probleemile on, et täiuslik sõprus saab olla vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia
2. paremus (mees<->naine) 3. võrdsus (vennad omavahel) Aristotelese lahendus probleemile on, et täiuslik sõprus saab olla vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest 9 Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Tõeline sõber ei saa minna vastuollu riigiga. Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on
· võrdsus (vennad omavahel) Aristotelese lahendus · Täiuslik sõprus on vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius tõelise hüve äratundmine ja saavutamine · Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased) · Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest · Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik · Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" Laelius, sõprusest (Laelius de
Põhines süsiniku hinnangutele st euroopa omad varesemad (Stonehenge) kui sarnased idapoolsed muistised. Püramiidid siis sama vanad kui Euroopa omad. Seega siis pidi Euroopas olema samal ajal ühiskond, mis sellised asju lõi, seeaga arvestatav koostöö, seega siis Euroopas ka chiefdom. Probleem see, et pole ju pealikku(templid on aga chiefdomi pole) seega leidis et võivad jaguneda kaheks e siis individualiseeriv chiefdom-selline mis põhineb eraviisilisetle hierarhiatel e varanduslikel erinevustel ja rõhutab pealikku aga ühisvärk pole nii oluline nt ehitus teisejärguline- arheoloogiliselt siis rikkad pealiku hauad mitte templid ja muud ehitiste leiud . Teine siis group e gruppi keskne chiefdom - pealik oli aga see polnud kõige olulisem ja esile tõstetud, hierarhia pole nii suur, olulised ühisehitused, rituaalid-koondasid seda ühte. Sellest siis jäid maha suured rituaalsed ehitised. 1970 lõpul jagati chiefdom ka teistel alustel. Lihtne e simle chiefdom
” ühistegevust ja ühishüve taotlemist Isiklik ja poliitiline sõprus Linnriik toetub sõprusel ja kiindumusel põhinevatele inimestevahelistele Cicero: “ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus”, seetõttu sõber armastab suhetele oma sõbras isamaad. Parim sõber = parim kodanik Parim selleks: timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev süsteem), mis Sõpruse 1. seadus: “me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige (auväärne) põhineb võrdsusel ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige” Probleemsituatsioon Roomas Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt?
Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Loodus on määranud, et inimesed oleks omavahel suhetes. Tihedamad suhted on määratud pere, riigi ja keelega. Voorus on kõige armastusväärsem, mistõttu armastabki sõber oma sõbras isamaad. Parim sõber on ka parim kodanik, seega on iga inimese kohustus olla riigi sõber. Riiki armastatakse ja talle ei tehta midagi halba nagu sõbralegi ei soovita halba.
Tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. · Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist. Üheski sõbrasuhtes ei ole võistlus ja võimuvõitlus kohased. Need hävitavad selle suhte. Igasugune sõprus on linnriigile hea. · Linnriik toetub sõprusele; kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. · Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Klassi sees on inimesed võrdsed. Probleemsituatsioon Roomas 1. saj. eKr Vabariik 510 eKr kuningate väljaajamine Roomast Laienemine vallutuste ja liitlassuhete abil Peamine võim Senatisse kuuluval aristokraatlikul eliidil Aristokraatia võimuvõitlus Senatis, populaarsus rahva hulgas, vahendiks on populism (propaganda rahva hulgas) Alates 2. sajandist eKr impeeriumi kiire kasv
annaabi.ee 
