oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta. Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3-4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm. Ilmastikuolud, seega kolmandaks teguriks on ilmastikutingimused. Esiteks temperatuur. Üle 30 °C kuivatab nektari, 20-25 °C juures eritavad nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid jt), aga ka 6-10 °C. Teiseks oleks õhuniiskus. Sobivaim on 60-80 %. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. Neljandaks on mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele
Kasvab 40 cm kõrguseks. Lehed lõhnavad aromaatselt. Taim sobib hästi naabriks astilbele, brunnerale ja mitmetele teistele. Foto 7. Brunnera (Brunnera macrophylla) Kevadel särab varjuaed taevasiniselt- see ongi õitsev brunnera. Isegi äraõitsenuna on tema suured, isegi robustselt tekstuursed lehed pilgupüüdjad näiteks sort ,,Variegata". Headeks naabriteks on brunnerale murtudsüdamed ja meelespealilled. Brunnerate vahele sobivad suurepäraselt varakevadised sibullilled. Foto 8. Epimeedium (Epimedium) Tagasihoidlikku kasutamist leidnud pinnakattetaim, mis vääriks palju rohkem tähelepanu, on epimeedium. Õitseb kevadeti, punaste, kollaste, oranzide, roosade, purpursete või valgete õitega. Mõned sordid on igihaljad, aga ainult pehmete talvedega maades. Kasvavad umbes 30- 40 cm kõrguseks. Fotod 9.,10.,11.Säravalt roosade õitega varjupüsikud
temperatuur hea saagi saamiseks. Teises peatükis on räägitud võimalikest mesilashaigustest ning nende sümptomitest ning kolmandas peatükis on kirjeldatud rändel esinevad mureküsimusi. 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Mesilaste saagikusele suurimat mõju avaldavaks teguriks on ilmastik. Esiteks on vaja kindlalt temperatuuri, mis võimaldab mesilastel saagi korjamist. Suurem osa taimedest eritab nektarit 2025 °C juures, varakevadised meetaimed, nagu näiteks paiseleht, pajud, murelid, lumikellukesed 610 °C juures. Eestis võib ilmastik pärssida head saaki, sest ebasoodsa ilmastikuga aastal jääb meesaak eriti väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari. Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 6080%. Kui pikka aega esinevad
Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti. · Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi flööti mängida, sest see teeks ta näo koledaks, seega ta viskas selle minema. Selle leidis Marseyas. · Marseyas kutsus Apolloni või(s)tlustele früügia saatür.
(Nõmmisto, 2009). 2.2. Mesilasperede tihedus Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3 - 4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. (Nõmmisto, 2009). 2.3. Ilmastikuolud Esimeseks ilmastikuoluks tuleb mainida õhutemperatuuri. Üle 30° C kuivatab nektari. 20 - 25° C juures eritavad soodsalt nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid ja teised), aga ka 6 - 10° C. (Nõmmisto, 2009). Teiseks on õhuniiskus. Sobivaim on 60 - 80%. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. (Nõmmisto, 2009). Samuti on väga tähtis ka mullaniiskus taimede jaoks, sest põua ajal ei ole nektarieritus kõige suurem. Kuna aktiivne korjeaeg on juulikuus, siis korraliku saagi saamiseks, on peale paraja soojakraadi vaja veel parajat niiskust
verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel. Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %). Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned. Mineraalained. Ca (kaltsuim).
vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel. Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %). Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned. KEEMILISED TAASTUSVAHENID
Mulla- ja õhutemperatuur peavad sealjuures teineteisest sobival määral erinema. Nende temperatuuride ühtimine või liiga suur erinevus halvab taimede kasvu. Mullatemperatuuris sõltub ka paljude taimehaiguste esinemine antud kohas ja taimehaiguste ning kahjurite geograafiline levik. 4 Oluline on ka pinnase külmumine sügisel ja ülessulamine kevadel see muudab mulla kobedamaks ning sulaveed ja varakevadised vihmad imbuvad seetõttu hõlpsamini mulda. Muldadel, mis päeval tugevasti soojenevad, sobib kasvatada rohkem niisuguseid kultuure, mis annavad peamise saagi maapealsetest osadest (kurgid, tomatid) kuna neil muldadel kasvavad ja arenevad maapealsed organid soodsamalt kui mullas olevad organid. Muldadel, mis aga päeval aeglaselt soojenevad (külmad mullad), on temperatuuri erinevus õhutemperatuurist päeval suur, öösel väike
kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel. Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %). Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned. Nõgeselehti kogutakse ka kuivatamiseks maist juulini kuiva ilmaga.
--- 60 Mõtle ja tegutse Võrgendikoi Kas oled näinud suvel lehtedeta ja üleni hõbedasse loori mähkunud toomingaid? Sellise tembuga saavad hakkama toominga võrgendikoi röövikud (vastsed): nad söövad suve algul ära kõik puu lehed, punuvad ümber okste ja tüve halli võrgu, milles nukkuvad. Kesksuvel ilmuvad nukkudest väikesed valged mustade täpikestega liblikad, kes liiguvad vähe ja munevad sama puu peale. Suve lõpul kooruvad munadest vastsed ja jäävad ootama kevadet. Varakevadised pungadest puhkenud lehed sobivad röövikutele hästi toiduks ja ring algab otsast peale. Võrgendikoid tõrjutakse kemikaalidega, kuid on oht, et nii hävitatakse ka need putukad, kes on tema looduslikud vaenlased. Tavaliselt võrgendikoide rüüste toomingat ei tapa ja puu kasvatab endale suve lõpuks uued lehed. Küll aga kurnab see puud ning ega hall toomingas ole ka kuigi kena vaatepilt. * Kirjelda töövihikusse toominga võrgendikoi eluring.
10 Lehed koltuvad juba suvel; erinevalt kollasest ülasest, on võsaülase lehed kuni 2 cm rootsuga. Võsaülase õied on valged, ebakindla õielehtede arvuga. Valge värvus tuleneb valguse sisepeegeldusest õhuga täidetud rakuvaheruumides; kui õielehte muljuda, muutub see pruuniks. Pimedas ja vihmase ilmaga õied sulguvad. Nektarit õites pole, vähesed varakevadised õiekülastajad söövad tolmukaid ja otsivad suira. Rahvakalendris oli ülase õitsemisaeg külviaja alguse märgiks. Võsaülane puhkeb aprilli lõpus, peale sinilille, kuid paljudest teistest siiski varem. Varajane õitsemine on võimalik tänu eelmisel aastal risoomi kogutud varuainetele. Viljaks on rohketest üheseemnelistest pähklikestest koguvili, mis valmib maikuu lõpus. Takel- ja sipelglevi.
annaabi.ee 
