Läänestumine ehk ameerikalike põhimõtete levimine muudesse kultuuriruumidesse, on oma teega jõudnud Eestisse. Lisaks televisioonile, muusikale, toidu- ja poekettidele, on see imbunud ka Eesti inimese alateadvusesse. Paljude noorte puhul on märgata uut segakeelt, täpsemalt öeldes slängi. Oma vestlust ilmestatakse inglisekeelsete laensõnadega, mis paraku laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse. Oma olemuselt ohustab läänestumine eesti keelt, mida niigi maailma kontekstis vähene rahvaarv räägib. Usun, et on iga eestlase kohustus oma keele jätk selle õigesti rääkimisega tagada ning tarbida teisi kultuure enda oma kõrval mõõdukates kogustes. Samuti on muutunud probleemiks inimeste toitumine. Üha kiirenev elutempo on sundinud inimesi tarbima kiirtoitu. Krõpsud, hot-dog'id, hamburgerid ja paljud teised
huvidest, võimetest ja isiksuseomadustest. Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvide, võimete ja isiksuseomaduste komplekti. Mida väiksem on vahemaa nende kahe komplekti vahel, seda tõenäolisem on rahulolu valikuga. Eelistused, huvid ja võimed ei ole muutumatud aja ja kogemuse tulemusena võivad teiseneda. Superi teooria: kutse valik Donald E. Super on kirjeldanud seda teooriat oma raamatus ,,The Psychology of Careers". Ta on jaganud selle teooria järgmistesse vanusegruppidesse: kasv, uurimine, väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv See hõlmab eluaastaid 3 13. Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste tekkimine. Fantaasia etapp (4 kuni 10 aastat) Huvi etapp (11 kuni12 aastat) Võime etapp(13 kuni 14 aastat) Uurimine ehk noorukiiga Sellesse etappi kuuluvad 14 - 24 aastased. Erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik. Eeel etapp (14 - 17 aastat)
Kullo Rattus 9/15/1972 m kesk-eri 2/1/2012 Vaido Ruut 3/29/1965 m põhi 10/25/2011 Maarja Kallis 5/22/1976 n kesk 8/12/1998 Inna Väli 3/12/1975 n kesk-eri 7/15/1999 Merrit Suur 7/19/1987 n kõrgem 5/7/2007 Külli Pedraudse 10/25/1989 n kesk-eri 12/1/2006 ÜLESANDE KIRJELDUS: 1. Leia töötaja vanus. 2. Jaga töötajad alljärgnevatesse vanusegruppidesse: alla 20 20-24 25-29 30-44 üle 45 3. Leia töötajate osatähtsus igas vanusegrupis. Kujuta see graafiliselt. 4. Leia töötaja tööstaaž nö tänase päeva seisuga 5. Jaga töötajad alljärgnevatesse gruppidesse tööstaaži järgi: 0-4k üle 4k-11k 1-2a 3-4a 5a ja rohkem 6. Leia töötajate osatähtsus igas staažigrupis. Kujuta see graafiliselt. 7. Jaga töötajad soo järgi. Leia meeste ja naiste osatähtsus. Kujuta see graafiliselt. 8
Sinisega on näidatud mehed ja punasega on näidatud naised. Rahvastikurühmad on toodud tuhandetes ja see asub püramiidi alaosas. Keskele on toodud vanusegrupid. Rahvastikupüramiid näitab vanuse ja soo struktuuri riigi elanikkonnas, ning võib pakkuda arusaama poliitilisest ja sotsiaalsest stabiilsusest, samuti majanduslikust arengust. Elanikkond jaotub horisontaalteljel järgnevalt: mehed on vasakul ja naised on paremal. Meessoost ja naissoost rahvastikurühmad on jaotatud 5-aastatesse vanusegruppidesse, esindatud horisontaalribadel vertikaalteljel, noorimad allosas ja vanimad ülaosas. Kuju rahvastikupüramiidis alguses on väike, suureneb tööealiste juures ja hakkab kahanema. Püramiid näitab sündimuse, suremuse ja rahvusvahelise rände suundumusi. Antud püramiidi juures on näha, et sündimus on vähenenud. Tööealisi on palju, järelikult mõningad aastad tagasi oli sündimus suurem. 5 Vanuseline koosseis: 0-14 aastased: 28
elanikud vanuseklassidesse ning kasutades nende suhtelist osakaalu tervest linna elanikkonnast, saame neid siiski omavahel väga edukalt võrrelda. Autor on otsustanud uuringust välja jätta inimesed, kelle vanus on teadmata, kuna nende osakaal moodustab vaid 0,02% Tartu ning 0,01% kogu Tallinna elanikkonnast, mistõttu võib seda lugeda statistiliselt ebaoluliseks. Jooniste 2 ja 3 põhjal on selgelt näha, et üldiselt on mõlema linna rahvastik jaotunud väga sarnastesse vanusegruppidesse. Suurim erinevus on inimeste vahel, kes kuuluvad vanusevahemikku 50-59. Tallinnas on nende osakaal 3% võrra suurem kui Tartus. Mõlemas linnas, kusjuures eriti Tartus, eristub teistest väikese ülekaaluga vanusegrupp 30-39. 5 Joonis 2. Joonis 3. Tegelikult võib ka ära märkida, et vanemate inimeste osakaal, kelle vanus jääb 50 ja 79 vahele, on Tallinnas suurem mitte küll oluliselt, kuid siiski märgatavalt. Seda
omavalitsusüksuste arengukavades. Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Jaapan. Täiendavalt toimub regulaarne Eesti tutvustamine kõigis riikides, kus Eestil on olemas välisesindus. Arenenud riikide elanikkonna hulgas suureneb vanematesse vanusegruppidesse kuuluvate inimeste arv, kelle tervis ja sissetulekud võimaldavad jätkata harjumuspäraseks kujunenud reisimist kõrge eani. Samas tuleb arvestada, et nad eeldavad reisidel pakutavatelt teenustelt suuremat mugavust kui nooremad vanusegrupid. Olen klienditeenindajana töötanud pealinna suures hotellis. Kogesin, milliste probleemidega puutuvad kokku eakad kliendid. Mõistsin, mida nad tegelikult oma puhkusereisilt ootavad ja vajavad. Töö käigus sain
See hõlmab juurdlusele olulise küsitluse kõiki faase ja aitab küsitlemisel saada võimalikult täielikku ja täpset infot juhtunu kohta. Oluline on tekitada intervjueeritavas usaldus, kasutatakse vabavestlust. Esimese intervjuu lõpus tehti 30 minuti pikkune paus, lastele anti värvipliiatsid ja lapsed võisid senikaua joonistada. Siis paluti neil uuesti rääkida kõigest juhtunust. Tulemused Lapsed jaotati vanusegruppidesse: 6-10 aastased (19tk) ja 11-13 aastased (21tk). Esimeses intervjuus oli rohkem ütlusi kui teises. Kõige rohkem ütlusi tuli vabavestluse käigus. Teine intervjuu koosnes rohkem vabavestlusest, vähem oli suunavaid küsimusi. Seega esimeses intervjuus saadi teada rohkem üksikasju kui teises, pigem avatud kui kindlapiiriliste ütluste kaudu ja pigem keskse kui perifeerse loomuga. Ka ilmnes see, et vanemad lapsed andsid rohkem olulisemaid detaile ja fakte juurdluse jaoks
Isiksuslikud faktorid on seotud inimese enda tegevusega. Ka mittenormatiivsed mõjutajad. sarnase potentsiaaliga inimesed arenevad erinevalt. Kõige enam • Normatiivsed ealised mõjutused on bioloogilised ja keskkonnast mõjutab isiksuse kujunemist: tulenevad mõjutused, mis on suures osas sarnased inimestele, kes • Aktiivsus • Õppimisvõime. kuuluvad samadesse vanusegruppidesse, kusjuures pole oluline, kus ja kuidas nad elavad. Sellised mõjutused arengus on bioloogiliste Aktiivne inimene vananeb aeglasemini ja säilitab kauaks märkidena täheldatavad nagu puberteet ja menopaus ja õppimisvõime. kultuurimärkidena nagu sisemine üldine haridus (mis algab
Theory of Career Decision Making” Superi teooria: kutse valik- ta on kirjeldanud seda 1975 “Journal of Vocational Behaviour” teooriat oma raamatus „The Psychology of 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment Careers“. to Work” Ta on jaganud selle teooria järgmistesse 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning vanusegruppidesse: kasv, uurimine, Theory of Career Decision Making”1975 “Journal väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv- of Vocational Behaviour” 3 – 13a. Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria- tema70- kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste ndatel esile kerkinud teooria haakub nii Bandura tekkimine. Fantaasia etapp (4 kuni 10 a) Huvi üldise õppimise teooria kui biheiviorismiga
12 Selle põhjal võib öelda, et Eestis elav inimene on õnnelik eelkõige juhul, kui ta suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Vähem oluline on see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Uuringu järgmiseks olulisemaks teguriks kujunes vanus: ,,Noored inimesed Eestis on märgatavalt õnnelikumad kui vanemad inimesed." 13 Kui uuringule vastanud jagada viie aasta kaupa vanusegruppidesse, oleks selgelt eristatav, et kõige enam rahul oma eluga oleks 1519- 8 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 9 Sealsamas 10 Sealsamas 11 Sealsamas 12 Sealsamas 13 Sealsamas 6 aastased, sellest east alates läheb eluga rahulolu kuni 3539 eluaastani järjepidevalt allamäge.
kinnipeetavad. SI: SI kinnitab PSI tulemusi. Kokkuvõte Kinnipeetavaist uimastitarbijate vanust jälgides selgub, et enim tarbivad uimasteid 22-30 aastased, seejärel 18-21 aastased ja siis 31-40 aastased. Üle 40 aastaste kinnipeetavate vanusegrupis on kasutajate arv kõige väiksem. Kindlasti tuleks meeles pidada, et enamus kinnipeetavaid Murru vanglas on vanuses 22-30. 18-21 aastaste osakaal on märksa väiksem. Murru Vangla kinnipeetavad jagunevad vanusegruppidesse järgmiselt: 10,7% - vanuses 18-21; 38,4% - vanuses 22-29; 26,5% - vanuses 30-39; 19,2 % - vanuses üle 40. 3. Milliseid uimastikasutajate omadusi tuleks arvesse võtta, loomaks/pakkumaks neile tõhusat abi? PSI: Väljatoodud joonte põhjal ei ole võimalik uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe välja tuua. Siiski näitavad tulemused mõningaid omadusi, mis esinevad sagedamini kui teised. Tulemused näitavad, et suurem osa tarbijaid on pärit Ida-Virumaalt ja Tallinnast
suhtumine neljast grupist (alaealised õigusrikkujad ja nende Kokkuvõtvalt, uurimused Eestis on näidanud, et lapse vanemad ning tavakooli noorukiealised ja nende vanemad) oli väärkohtlemise erinevatesse liikidesse suhtusid nii täiskasvanud, alaealiste õigusrikkujate vanematel ning suhteliselt liberaalsem noorukid kui ka kainikuealised ühtviisi hukkamõistvalt. Samuti oli tavakooli noorukitel. üldjoontes sarnane ka eelnimetatud vanusegruppidesse kuulujate Alaealistel õigusrikkujatel oli samaealiste tavakooli suhtumine erinevatesse lapse väärkohtlemise liikidesse: üldiselt õpilastega võrreldes mõnevõrra erinev suhtumine lapse negatiivselt suhtuti aktiivsetesse, tõsistesse liikidesse (füüsiline, väärkohtlemise erinevatesse liikidesse -nad suhtusid suhteliselt seksuaalne ja emotsionaalne väärkohtlemine), mõnevõrra liberaalselt seksuaalsesse ja füüsilisse väärkohtlemisse
Normatiivsed ja mittenormatiivsed mõjutused. Sündmused, mis muudavad suuri inimhulki, sisaldavad nii normatiivsed kui ka mittenormatiivsed mõjutajad (Baltes, Reese & Lipsitt, 1980). Normatiivsed ealised mõjutused on bioloogilised ja keskkonnast tulenevad mõjutused, mis on suures osas sarnased inimestele, kes kuuluvad samadesse vanusegruppidesse, kusjuures pole oluline, kus ja kuidas nad elavad. Sellised mõjutused arengus on bioloogiliste märkidena täheldatavad nagu puberteet ja menopaus ja kultuurimärkidena nagu sisemine üldine haridus (mis algab enamikes ühiskondades 67 aastaselt) ja aktiivne sekkumine ühiskonnaellu (see tuleb sageli ette 15 17 aasta vahel). Normatiivne ajaloolised muutused on bioloogiline ja ümbruskonnast
annaabi.ee 
