arreteeriti. Pärast vangistust elas ta aasta aega Vologda oblastis kuid tuli 1958. aastal salaja Tartusse tagasi. Järgnesid rasked ajad: Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma abikaasa ja väikese poja Jürgeniga. Teda kiusati võimude poolt taga, teda laimati, vakiti maha nii luuletamises, kui selle õpetamises. tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 12. augustil aastal 1966 suri Alliksaar vähki. Inspiratsiooni sai Alliksaar esimeste luulekatsetuste tarvis Arbujatelt ja Marie Underi loomingust. Teda on mõjutanud ka 20. aastate luule. tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske
sõbrad. Talle said osaks tolleaegse võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Raske haigus , vähk , võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aegtulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Väike Luuleraamat anti välja 1984 see on Alliksaare 5. Väljaanne ja kokku oli neid üldse 6, viimase ilmus aastal 2002(alliksaar armastusest)see sisaldab 37 kirjatükki, raamatul puudub kindel temaatika. Kõige rohkem jäi meelde luuletus AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimu poolt. Luuletaja luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu.
epiteedid, luule graafiline joonis jne. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. "Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao." (-Kuskil ajajõe taga-)...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Loomingust Tolle ajastu meeleolu leiab kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt. 1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga ning kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi.
meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. "Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao." (-Kuskil ajajõe taga-) Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain
Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. "Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao." (-Kuskil ajajõe taga-) Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. 2. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain
Kõigest ja kõigist võib siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus - vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt.
luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. · Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. · Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, · inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. · 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. · Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil.
Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. 12 Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil.
See ei meeldi aga Alfredi isale, kes kaebab Wilde'i kohtusse, süüdistades autorit oma poja rikkumises. Wilde ei suuda kohtus veenvaid argumente tuua ning talle määratakse vanglakaristus. Süüdistaja peamine kõneaine oli Wilde'i homoseksuaalsus. Lisaks moraalsele hävimisele kannatas ka tema majanduslik olukord, mis päädis laostumisega. Vanglas pidi tegema rasket tööd ning tema ees ei tuntud mitte mingit aukartust. Näiteks kui ta ema suri, siis ei lastud meest matustelegi. Vanglaaastad aga mõjutasid Wilde'i positiivselt, ta sai võitu lodevusest ning hiljem, kui reziim leevenes, sai tegeleda ka loominguga. Pärast vangis veedetuid aastaid otsustas suunduda Prantsusmaale. Lõpetas ühe proosateksti ,,Sügavusest", mida peetakse maailma kõige pikemaks armastuskirjaks. See oli kirjutatud Alfredile. Samuti kirjutas ,,Readingu vangla ballaadi", andes ülevaate olust vanglas. Naine ja lapsed Oscariga Prantsumaale ei läinud
selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. egelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus.Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur,
annaabi.ee 
