(edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Töötaja töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes. 1
tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud. Muud erandmeetmed võib leida KrMS §126-2 lg 10 alt (10) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel, jälitustoimingust teavitamisel ja kogutud andmete tutvustamisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut eespool nimetatud seadustes sätestatud erisustega. 5. Huvide konflikt advokaadi tegevuses. Huvide konflikt on sätestatud advokatuuri eetikakoodeksi §3.
N. Parrest Vaidemenetlus Kui isik ei ole rahul tema suhtes antud haldusaktiga või sooritatud toiminguga, on tal tavaliselt 2 võimalust: esitada vaie või esitada kaebus halduskohtusse. Seadusega ette nähtud juhtudel ei saa isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus, nt vangistusseaduses). Samas võib vaidemenetlus olla ka täiesti välistatud, s.t isik peab kohe kohtusse minema. Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka lihtsam (vähem formaalne), paindlikum, odavam, kiirem jne kui halduskohtumenetlus.
Uue taotluse võib esitada pärast ühe aasta möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest. Karistusjärgset kinnipidamist kohaldava asutuse juht võib igal ajal esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida süüdimõistetu karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust, kui tema hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Karistusjärgse kinnipidamise teostamine on reguleeritud vangistusseaduses ning üldjuhul kohaldatakse karistusjägsele kinnipidamisele vangistuse täideviimise regulatsioone. Seaduse järgi tuleb karistusjärgsel kinnipidamisel isikut aidata ühiskonda tagasipöördumiseks valmistumisel. Isiku kambri sisustus peab aitama teda oma elu kinnipidamisasutuses mõistlikult korraldada ning vältima pikaajalise kinnipidamise kahjulikke mõjusid, võimaluste piires tuleb seejuures arvestada isiku isiklikke vajadusi. Karistusjärgselt kinnipeetaval on
takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E. Eesti kriminaalpoliitika riigiteoreetilistest alustest. Artiklite kogumikus: Vaateid õiguspoliitikale. 2008, lk 16. 2 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 18-19. 3 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1997. 4 Karistusseadustik. 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261. 3
Liikumisvabaduse piirang on vähem intensiivne sekkumine isikuvabadusse. Kriminaalmenetluses võidakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt seisneb see keeld kahtlustatava, süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks.96 Vangistusseaduses on kinnipidamistingimuste reguleerimisel kasutatud nii mõisteid ,,lubatud (vabalt) liikuda" kui ,,õigus liikuda".Riigikohus on selles kontekstis käsitlenud kinnipeetava vanglasisest ja vanglavälist liikumisvabadust97, täpsustamata, kas ja kuidas see seondub PS § 34 sätestatud liikumisvabadusega. Kinnipidamisasutuse kontekstis tuleks asuda seisukohale, et tegemist on siiski kinnipeetavale, st isikule, kellelt on võetud vabadus PS § 20 tähenduses,
esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.07.2007] § 2. Töötervishoid ja tööohutus (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja
Kaitseliidu, politseiasutuste, Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.07.2007]
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste, Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.07.2007] (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 2
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20) sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 2. Töötervishoid ja tööohutus (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus
riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.07.2007] (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] § 2
,,mil senise sundtööle orienteeritud ja nõukogude karistusõigusest pärit karistuste süsteemi asemele tuli luua õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele vastav karistuste ja vanglate süsteem" *53 . Õigusiiklike põhimõtete elluviimise tung karistusõiguses oli veel mõne aasta eest nii suur, et isegi püüd kurjategijat karistuse kandmise ajal resotsialiseerida näis olevat ohtlik ja niiviisi sätestati see ka vangistusseaduses.*54 Püüus kedagi karistuse kandmise ajal parandada või ümber kasvatada nähti ,,ülemäärast riiklikku sekkumist isiksusse", mistõttu täideviimise eesmärk määratleti suhteliselt neutraalsena ja leiti, et see peab piirduma üksnes isiku suunamisega õiguskuulekale käitumisele.*55 Pole raske mõista, et karistusjärgse kinnipidamise korral jõuab riiklik sekkumine isiksusse uuele, seninägematule tasemele. Nii et kriminaalpoliitika aktsent,
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.07.2007] (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 2
annaabi.ee 
