Ametikohad vanglas Kontaktisik Kontaktisik on vangi jaoks kõige olulisem töötaja, sest nagu ütleb selle ametikoha nimigi, on tegu ametnikuga, kellele vang esimesena oma soovi, mure vms edastab. Olgu probleem milline tahes, esmalt pöördub vang kontaktisiku poole, kes lahendab selle ise või suunab küsimuse teisele ametnikule (näiteks psühholoogile, sotsiaaltöötajale), kuid ta peab olema kursis, et vangil on selline mure. Seega on kontaktisiku peamiseks tööülesandeks vahendada ja lahendada kinnipeetavate probleeme seda kutsutakse vanglas juhtumikorralduseks. Igal vangil on oma kontaktisik, üks kontaktisik on tavaliselt 3040 vangi juhtumikorraldaja. Veel vastutab kontaktisik selle eest, et vang oleks vabanedes valmis ühiskonnas õiguskuulekalt toime tulema: kui inimene tuleb vanglasse karistust kandma, siis
Inimese elu maailmas kui trellideta vanglas Rääkides inimestega kodus ja mujal, olen tähele pannud, et väga paljud inimesed on iseenda vangid. Nad on ehitanud endale puuri, mille olemasolu nad sageli isegi ei teadvusta. Unistused ja pildid elust, mida nad tegelikult tahaks elada, jäävad vaid unistusteks. Seda seepärast, et nad on iseenda vangid, ja vangil pole vabadust. Kas ma ennast võin samastada justkui vangiga trellideta vanglas? Kui vaatan oma elu praegu, siis tundub küll nagu ma oleksin vaba. Ma ei pea iga päev üheksast viieni tööl käima, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Mul ei ole autoliisingut või suurt pangalaenu, mille tõttu ma ennast seotuna tunneksin. Sellest hoolimata ei ole ma täiesti vaba.
Huvitavad võrdlused ja kujundid ,,Eleegia"(,,vana vein", ,,mineviku lein", ,,las mure paisub maruks"). ,,Exegi momentum" kõneles P kõigi omasuguste luuletajate nimel teravalt. 2) Poeemid- on temaatiliselt mitmekesised, väga kujundlikud, põnevad võrdlused. Eripalgelisemateks võib pidada poeemi ,,Ruslan ja Ljudmilla" traagilist armastuslugu. ,,Kaukaasia vang" - traagiline armastus ja vabadus, mis räägib sellest, kuidas üks mägirahva neiu armub vangi. Ta aitab vangil põgeneda, aga seejärel pole tal enam oma rahva seas elu ning ta on valmis enesetapuks. Armastuse ja vabaduse teemal ka ,,Mustlased" aadlitüdruk loobub seisusest ja hakkab mustlaseks. Ta ei harju, sest tunnetes peab andma vabadust. Armukadedusest on ta valmis tapma ning ta visatakse mustlaste seast välja. Ajaloolisel teemal ,,Poltava" räägib Peeter I ja Karl XII vahelisest võitlusest, hindab Karli väejuhina väga kõrgelt, kuigi tegu on vaenlasega
joontes maksab seesama ka "moodide" kohta kirjanduses, kunstis ja mujal. Juba Koguja ütles rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi, et ei ole midagi uut päikse all. Vanglad on tavaliselt mõeldud karistusena. Aga kas süütult või mitte, me kõik istume oma elu jooksul aastaid ootamisvanglas. Oleme seotud kohaga ja ajaga, kõik elu normaalsed protsessid on enamvähem ära lõigatud või takistatud. Ootajal on sama vähe vabadust kui vangil. Koolitunnistus ei tähenda veel midagi- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on inimene, kes õnnetuse läbi on kaotanud ühe jala , ei mõtle üldse palju jalale, mis alles jäi. See ei tähenda aga veel, et ta selle jalaga rahul oleks. Nimed on ju selleks, et inimesi üksteisest eraldada. Inimesed võtavad luulekeele tihti abiks, et rääkida millesti muust- elupuu varjust, mulla sõrmedest ja pimeduse vaikimisest.
2 Vangistatud isikud ohverdati, nende veri anti rituaalsete talituste raames jumalaile ning ohverduste eelduseks oli võitja vaprus ja strateegiline võimekus. Klassikalise perioodi maiade, vähemalt nende alatasa nääklvete ja võistlevate kuninglike dünastiate kujutlusvõimel polnud piire, leiutamaks uusi viise, kuidas oma ohvreid aladanda, piinata ja lõpuks hukata. Kui tegu oli tähtsama isikuga siis ilmselt raiuti keset ekstaatilist tegevust õnnetul vangil pea maha – see oli pallimängu finaaliks, millega tähistati sõjalist võitu ja seati kogu sündmus müütilisse ja kosmoloogilisse raamistikku seeläbi, et etendati taas kangelaskaksikute võitu allilma jumalate üle. Hispaanlaste saabumisega toimusid pidevalt sõjad hispaanlaste ja maiade vahel. 1520.aastal planeeriti maiade alade täielikku üle võtmist. 1526.aastal anti luba ja 16.sajandi lõpuks olid enamik maiade alasid vallutatud. 1697.aastal oli rohkem kui kaks tuhat
teatati, et nad evakueeritakse.Nad uskusid, sest selliseid ümberpaigutusi oli varemgi olnud.Tegelikkus oli aga hoopis midagi muud.Grupp inimesi viidi metsa ja neil kästi küttepuud riitadesse laduda.Pärast esimese kihi maha panemist käsutati neid puude peale pikali.Nüüd taipati, mis toimuma hakkab.Osa püüdis põgeneda, nad lasti metsas maha, teised aeti väevõimuga riitadele ja hukati kohapeal.Kui hakkas pimenema, kallasid sakslased puuvirnad bensiiniga üle ja panid põlema.87 vangil õnnestus end peita ja ellu jääda. Nad olid varjul veel terve ööpäeva, teadmata, kes on kes.Järgmisel päeval kohale jõudnud punaarmeelased teadvustasid, sellest ka meediat.Fotod Kloogalt jõudsid maailma ajalehtede ja ajakirjade esikaantele.Klooga oli esimene mõrvapaik, mis avalikkuse ette jõudis.Sellepärast on ta jäänud ka maailma ajalukku. Jeruusalemma, Yad Vashusi kõige pühamas hoones on põranda sisse müüritud plaadid 24 tuntuma hukkamispaiga nimega
koonduslaagri poolakatele. 1940 27 aprill - SS-laste komandör Heinrich Himmler annab korralduse ehitada koonduslaageri Oswiecimi. 14 juuni Saksa võimud lasid transportida esimesed poliit vangid Auschwitzi. Esimeste seas oli 728 poolakat ja vähe grupp Poola juute. Seda päeva peetakse Auschwitzi alguseks 19 juuni Algasid esimesed kohalike elanike väljaajamised. Seda tehti sellepärast, et nad ei saaks olla tunnistajad sakslate kuritegudele. 6 juuli Esimesel vangil õnnestus põgeneda. Kokku suutis Auschwitzist põgeneda umbes 150 vangi 22 november Toimus esimene mahalaskime. Hukati 40 poolakat 1941 1 märts Heinrich Himmler külastab esmakordselt Auschwitzi. Annab korralduse laagri laienduseks, et varustada IG Farbenindustrie 10 000 vangiga ehitamaks tehaseid. 23 aprill Rudolf Höss annab korralduse hukata 10 vangi näljutamise teel 6 juuni Saabusid esimesed Tsehhi poliitvangid. Alustatakse mitte juutide toomist laagrisse.
Inimeste jagunemine rikasteks ja vaesteks, orjadeks ning orjapidajateks. Niisutuskanalite, veehoidlate ja tammide ehitamine ning hooldamine oli väga töömahukas ülesanne, mis muude tööde kõrvalt oli põlluharijaile rängaks lisakoormuseks. Tekkis vajadus lisatööjõu järele. Toiduainete küllus andis võimaluse kasutada kanalite ja tammide ehitusel ning korrashoiul naaberrahvastelt sõdades võetud vange. Esialgu koheldi neid inimlikult. vangil võis olla teatud varandus ja perekond. Järk-järgult vangide arv kasvas, töökoorem suurenes ning õigused vähenesid. Lõpuks jäid nad hoopis ilma õigusteta ning muutusid peremehe omandiks ehk orjadeks. Orje omasid rikkamad, kes olid suutelised neid ülal pidama. Neid nimetatakse orjapidajateks. Rikkad orjapidajad said suursugustest kogukondlastest. Orjade töö suurendas nende rikkust veelgi ning nad moodustasid ühiskonnas jõuka ülemkihi
Minnes otsima istanduse jaoks orje, sattus laev orkaani kätte; kõik hukkusid peale Crusoe. Robinson sattus üksikule saarele, kus ta õppis kõike ise valmistama. Pärast sagedast piibli uurimist muutus ta küllaltki religioosseks ja täna jumalat pääsemise eest. Aastaid hiljem avastas Robinson, et saart külastavad indiaanlased, kes tapavad seal oma vange. Ühel vangil õnnestus põgeneda ja Crusoe aitas teda, õpetades talle inglis keelt ja ristiusku. Mõne aja pärast saabusid uuesti indiaanlased, kuid Crusoe ja Reede tapsid nad ja vabastasid vangid. Veel enne hispaanlaste saabumist ilmus inglise laev, mille olid enda valdusse haaranud mässajad, kes soovisid laeva endise kapteni saarele maha jätta
· kui Ody. kodunt lahkus oli tal väike poeg · möödus veel 10 aastat(koos Trooja sõjaga 20 a) enne kui Ody. koju Ithaka saarele jõudis Eepos · Ody. saatuse pärast oli mures eriti Athena, rääkis jumalatele Ody. kurvast saatusest · Ody. elas nümf Kalypso saarel, nümf armastas Odysseust, ta päästis kunagi Ody. elu · nümf hoidis Odysseust enda juures vangis 7 aastat, Odysseusel oli seal hea elu, kuid elu oli siiski nagu vangil · Athena rääkis lisaks Ody. olukorrale ka sellest, mis toimub Ithaka saarel Ody. kodus · Ody. kodus elas tema naine Penelope ja tema poeg Telemachos(suureks kasvanud) · Athena arvates oli olukord Ody. kodus väga halb, sest Ody. kodu oli täis kosilasi, kes tahtsid Penelopega abielluda(kosilasest oleks saanud Ithaka valitseja) · kosilased käitusid julmalt · Penelope ei taha ühegi kosilasega abielluda(loodab, et Ody. tuleb tagasi)
Nad on ainult ühe koha peal paigal ja saavad vaadata vaid enda ette, küll on aga nende selja taga valgus ja inimesed, kes moodustavad koopaseintele varje. Tõelisuseks peavadki nad seda, mis on koopas. Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Valgus teeks talle valu, ta pöörduks tagasi koopasse. Ta ei usuks, et nähtu on õige või tõde, kuna tema jaoks oleks koobas ikkagi tõeline. Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja? Vangil läheks aega, et harjuda ja mõista, et koopas nähtu polegi tõeline. Lõpuks ta aga harjuks valgusega ning saaks aru, et väljaspool koobast on enamat, kui arvata oleks võinud. Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud? Ei tahaks, sest ta on näinud tõelisust väljaspool koobast, ta ei tahaks naasta pimedusse, sealhulgas ka vaimsesse pimedusse. Samas tunneks ta kaasa neile, kes ikka veel koopas peavad olema
Biokeemilised uuringud (serotoniin, hormonaalne tasakaal, plii jne) Serotoniin: virgatsaine, tekib ajus. Kahe neuroni vahel. Kui serotoniin liigub, siis seda me tajume heaolu tundena. Hakati serotoniini taset erinevatel indiviididel püüda uurida. Tuli välja, et keskmine normikuulekas on kõrgema serotoniini tasemega kui kurjategijal, kellel on mõnevõrra madalamal. Aga imelik oleks oodata, et vangil on heaolu suurem. Edasi tulid uuringud, mis näitasid, et serotoniini tase ei seondu ainult sellega, kas on kurjategija või mitte, vaid kui kõrgele ta tõusta saab sõltub ka indiviidi genotüübist. Serotoniini tase on ka pärilikkusega seotud. Serotoniini ei saa sisse süstida ning muud moodi midagi teha. Ainukene, mida me saame teha, et serotoniin saaks paremini tekkida, saame aidata, et organismis oleks sees komponent, mida läheb ajul vaja serotoniini
aastat peale Ameerika Ühendriikide loomist, vastu esimese vanglate tegevust reguleeriva akti. Nimetatud akti tulemusena hakati rajama USA-sse uut tüüpi vanglaid. 19. saj esimestel kümnenditel rajati USA-sse kveekerite (protestantlik usulahk) uut tüüpi vanglad penitentsiaalid n-ö kahetsusmajad. Teadlikult püüti kasutada üksindust ja tööd inimese muutmiseks. Püüti luua ideaalne kahjulikest mõjudest vaba keskkond (1829.a. Pittsburgh, 1826.a. Philadelphia). Igal vangil oli oma kong, töö käis 7 päeva nädalas. Vang viibis üksi nii öösel kui päeval. Vaikuses. Püüti saavutada kahetsust toime pandud teo eest. John Winston Howard'i initsiatiivil võeti 1779.a. Inglismaal vastu seaduse kava (Penitentiary Act) kogu sealse vanglasüsteemi ümberkorraldamiseks. Seal oli kirjas 4 põhiprintsiipi: · vanglad peavad olema turvalised ja sanitaarnõuetele vastavad; · vanglad tuleb allutada süstemaatilisele inspekteerimisele;
Tom ütles: «Kõik on nüüd korras peale tööriistade; aga need saame hõlpsasti.» «Tööriistade?» küsisin ma. «Jah.» «Milleks neid?» «Noh, et kaevata. Ega me ometi hammastega käiku seina alla ei pure?» «Kas need vanad katkised kirkad ja labidad pole head küll, et neegrit välja kaevata?» küsisin ma. Tom vaatas mind nii haletsevalt, et hakka või nutma, ja vastas: «Huck Finn, oled sa iialgi kuulnud, et ühdgi vangil oleks olnud kirkasid, labidaid ja muud säärast moodsat 448 mugavust enese väljakaevamiseks? Kui sut vähegi taipu peas on, siis tahaksin sult küsida, kuidas sääraste asjadega ühestki inimesest võiks saada kangelane. Sama hästi võiks keegi talle võtme laenata ja lool oleks lõpp. Kirkad ja labidad -- need ei kõlba mingi hinna eest.» «Noh, siis,» ütlesin ma, «kui me ei vaja kirkasid ja labidaid, mida me siis vajame?» «Paar pussnuga.»
» «Muide, majesteet,» ütles Coictier, «ma unustasin esimeses ärevuses ütlemata, öövahtkond tabas kaks jõugust mahajäänut. Kui teie majesteet neid näha soovib, palun, nad on siin.» «Kas ma neid näha soovin?» karjus kuningas. «Kuidas sa, paastu jumala nimel, sääraseid asju võid unustada? Jookse, Olivier, ja too nad siia!» Meister Olivier väljus ja tuli kohe jälle tagasi kahe vangiga, keda kuningliku vahtkonna ammukütid ümbritsesid, ühel vangil oli suur idiootlik nägu, ta oli purjus ja ehmunud. Ta oli kaltsudes ja kõndis longates, vedades teist jalga järel. Teise mehe kahvatu ja naeratav nägu on lugejale juba tuttav. Kuningas silmitses neid hetke sõna lausumata, siis pöördus ta järsku esimese poole: «Kuidas su nimi on?» «Gieffroy Pincebourde.» 431 «Mis amet?» «Hulgus.» «Mis sa sest neetud mässust tahtsid saada?» Hulgus vaatas kuningale käsi kõlgutades lollakalt otsa. See oli üks neid kõlupäid, kelles
annaabi.ee 
