9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2. Geel- sültjas mass (nt. dussigeel) 3. Pass- dokument 4. Bass- madal meeshääl 5. Keiser- valitseja 6. Geiser- kuumaveeallikas 7. Troon- valitseja iste/tool 8. Droon- mehitamata õhusõiduk 9. Kong- ruum, kellegi kinni hoidmiseks (nt. vangikong) 10. Gong- löökpill Kirjuta piktogrammide tähendused: 1. Söömine ja joomine keelatud 2. Koht tantsimiseks 3. Pildistamine keelatud 4. Mürgine 5. Vaikust!
Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien lahti oma kõrgetest ideaalidest ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli. Kuigi varem oli ta vaid vallutamise peal väljas jõuab ta selgusele selles, keda ta tõeliselt armastab, selleks on proua de Renal. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid see, et proua de Rênali siin ei ole." Ta oli õnnelik, et sai oma viimastel päevadel oma oma armsamaga kohtuda. Vanglas oli Julien vaba. Elades üks päev korraga, võis mõelda ja rääkida enesega kõigest, kartmata, et võiks end reeta. Ainus mida ta nüüd vajas oli proua de Renali armastus. Ta oli võitnud naise, tal ei olnudki enam millegi poole rohkem püüelda. Julienil ei olnukski võimalik tõusta enam kõrgele, sest tema nimi oli määritud
õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong) Kohad – Riia- kool, kõrts ja Jakobi kirik. Tartu- Ülikool, korter ja kartser. Aeg – Tegevus toimus 19. sajandi alguses. Aastatel 1801-1822. Tegevus – Raamat räägib siis K. J. Petersoni eluloost päris täpselt. Tema loomingust, noorusest ja õpingutest. Raamat kirjaldab seda ajastut millal Peterson elas, kõike on vaadatud läbi Petersoni vaatenurga. Loomulikult on kirjanik kasutanud ka oma fantaasiat ja teinud teose huvitavaks, et seda tahaks ikka lugeda.
Julien on alguses ainult "vallutamise" peal väljas. Aga siis haaravad ka teda tõelised tunded. Lugu lõpeb traagiliselt. Julien usub, et proua de Rênal reetis ta, ja tulistab naise pihta. Naine jääb ellu. Isegi tapmiskatse ei suuda purustada tema armastust. Ka Julien järgneb veelkord südame häälele. Kui ta vanglas hukkamist ootab, mõtleb ta ainult armastusele. Ta üritab pöörduda jumala poole. Aga ta ei suuda. Isegi niisugune katse tundub teesklusena. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid see, et proua de Rênali siin ei ole. Kui mul tuleks Verrières'is nädalate kaupa tema maja keldris peidus olla, et teda näha saada, kas ma siis ka haliseksin?" Julien õpib ühiskondlikul redelil tõustes tundma ja armastama veel teisigi naisi. Ühe soosija tütar, võluv ja võitlushimuline Mathilde de la Mole, kes on tehtud samast puust nagu Juliengi ja kes ei taha samuti keskpärasusega leppida, äratab temas vihaga segatud kire
„Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas?“ Tammsaare „Juuditi“ süžee leiab aset Iisraelis ning teose peategelaseks on huvitava ning kohati vastuolulise karakteriga noor naine Juudit. Juuditi kodu Petuulia on võõrvõimude poolt piiratud, kaevud on kinni pandud ning inimesed on nälja ning janu tõttu hullumas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on oma rahva justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses kui austatud noor Petuulia naine. Ta hoolis Iisraelist väga ning oma riigi häda vaevas ta südant. Ometi ei raatsinud naine nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakest kinkida. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast ning rahvas mõtleb vaid iseendale. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvas on ise Jehoova unustanud. Juudit teadis, et Iisrael õhkab päästja järele ning oma unenäost järeldas ta, et Jehoova tahtmine on, et riigi päästja ol...
Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas? A.H. Tammsaare teos ,,Juudit", räägib loo huvitava ning kohati vastuolulise iseloomuga noorest naisest juuditist. Juuditi kodu Petuulia on Assuri vägede poolt ümberpiiratud, inimestel ei ole joogivett ja nad on janu tõttu suremas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on neid justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses, kui austatud noor Petuulia naine. Juudit hoolis oma riigist väga ning Iisraelis valitsev raske aeg, olles piiratuna võõrvõimude poolt, pani ta südamele raske koorma, kuid ometi ei raatsinud Juudit nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakestki joogivett anda. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast nii nagu tema ning arvas, et rahvas mõtleb vaid enese heaolule. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvale on häda peale langenud, sest nad on oma usu kõikvõimsasse unustanud. Juu...
nakatunud aju ja tollast haridussiisteemi, mis, nagu me koik hasti teame, valistas iga vahegi moeldava ja monikord moistlikugi halbe juba eos. Seda, mida iitles Sobakov, voinuks oelda igaiiks, kes oleks meie linnas monda aega elanud ning kel oleks tanu sellele tekkinud moningane ettekujutus, kuidas linnakodanikud paigutuvad oma korteritesse ja et see tingib nende kaít1.lmise,sest korter on neile rahuajal kodu, kriisihetkil aga vangikong, mille voti iihe lustaka lastemangu juurde kuuluvate varsside pohjal cli "katki murtud" ning mille parandamiseks laks tarvis "kolme seppa" ja "tatist nina". Helmi elas koos oma pojaga koolimaja selles kuljes, kuhu jai raamat1.l- kogu. Helmi toapugerikku lahutas raamat1.lkogustvaid paar sammu ja uks uks, mis polnud kulI pidevalt avat1.ld,kuid mille voti rippus koos teiste votmetega valge pesukausi kohal pommidega kella all.
Lugu lõpeb traagiliselt. Julien usub, et proua de Rênal reetis ta, ja tulistab naise pihta. Naine jääb ellu. Isegi tapmiskatse ei suuda purustada tema armastust. Ka Julien järgneb veelkord südame häälele. Kui ta vanglas hukkamist ootab, mõtleb ta ainult armastusele. Ta üritab pöörduda jumala poole. Aga ta ei suuda. Isegi niisugune katse tundub teesklusena. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid see, et proua de Rênali siin ei ole. Kui mul tuleks Verrières'is nädalate kaupa tema maja keldris peidus olla, et teda näha saada, kas ma siis ka haliseksin?" F.Dostojevski „Kuritöö ja Tudeng Raskilnikov otsustab tappa liigkasuvõtja, Inimese karistus pole mitte ainult füüsiline, romaan karistus“ et lahendada oma rahaprobleemid ja vabastada vaid ka emotsionaalne
nelgis olnud kirjale paberitükile nõelaga torgates. · Sandarm, kelle kuninganna sedeli edasiandmiseks kinni maksis, annab hoopis 3. septembril Marie-Antoinette'i üles. · Ülekuulamisel ei maini Marie-Antoinette Rougeville'i nime, et teda päästa, Tegelikult saab Rougeville'ist see mees, kelle tegevus lõplikult otsustas kuninganna hukkamise. · 11. septembril määratakse Marie-Antoinette'ile uus, veelgi kindlam vangikong. · Marie-Antoinette hakkab suurtes kogustes raamatuid lugema, mida ta terve oma elu jooksul polnud armastanud teha. Suur alatus · Tänu uuele kongile on Marie-Antoinette juba kirstus viibimist elusalt kogeda saanud. Surm teda ei kohuta. · Kingsepp Simon viib dofääni nii kaugele, et laps kinnitab, et ema oli temaga verepilastust harrastanud. · Kuulatakse üle kuninganna lapsed ja madame Elisabeth.
Arhitektuur on ülespoole ahenev. Potalal on 17 korrust. Potalal on kuldne katus. Praegune ehitis on 17. sajandi lõpust. Juba 7. sajandist oli olnud seal paviljon, kus kuningas oli mediteerinud. Potala tähendab sanskriti keeles valgustatuse olemuse kehastaja, Buddha mägi. Ehitatud on kivist, puidust ja mullast. Ehtamisel pole kasutatud ratta abi. Ruume on üle 1000. Hoones olid valitsusasutused, munkade kool, laod, meditatsioonisaalid ja alaloos oli maa-alune vangikong skorpionikoobas. Alates 1959 aastast on muuseum. Interjööris on arvukalt tikitud siidimaale. LUNASTAJA KRISTUSE KUJU Brasiilias 1931. Kristus valvab Rio de Janeiro linna. Kuju on 30 meetrit kõrge ja alus, millel ta seisab on 7 m ja kõik see kokku on 740 m kõrguse graniidist Küürakamäe tipus. Kuju rajamise mõte kerkis esile 1921 aastal, kui Brasiilias tähistati sõltumatuse sajandat aastapäeva. Korraldati kavandite võistlus, et leida rahvuslik mälestusmärk
kindlus) Alguses oli ainult ümmargune, siis ehitati peale. 6.saj. lõpu katk: paavst Gregorius Suur, ellujäänud arvavad, et nad pääsesid tänu peaingel Miikaelile => ehitatakse sinna otsa temaatiline kabel! Kuju: peaingel Miikael torkab mõõka tuppe pärast katkule lõpu peale tegemist. Milleks seda on kasutatud: 1. ohu korral Rooma paavstid põgenesid sinna ja mõned ka elasid seal 2. paavstide varakamber 3. vangikong Kristuse vaenlastele (Giordano Bruno oli seal vangis) 4. tänapäeval on seal mausoleum ja galerii Vatikani ja selle vahel on alles! Caracalla termid täna varemeis Caracalla - 3. saj algus p.Kr. võimas valitseja Seal kõikvõimalikud veeprotseduurid + veel raamatukogu, vastuvõturuumid, lõõgastumine, jne. Forum Romanum - etruskiaegne - 8.saj. e.Kr. juba kujuneb Tituse triumfikaar - ühe kaaravaga - valmib 81.p.Kr. 64.p.Kr. Rooma linna põleb 66.-73.p.Kr
Jung ühe tema poolt analüüsitud juhtumi puhul kirjeldab. ,,Sama seeria teistes unenägudes võtab see erinevaid kujusid nagu: jagamata ring, lill, nelinurkne väljak või ruum, nelinurk, maakera, kell, sümmeetriline aed purskkaevuga keskel; neli inimest paadis, lennukis või laua taga; neli tooli ümber laua, neli värvi, ratas kaheksa kodaraga, kaheksakiireline täht või päike, ümmargune kübar, mis on jagatud kaheksasse ossa; neljasilmne karu; ruudukujuline vangikong; neli aastaaega, kauss nelja pähkliga; maailmakell, mis on jagatud 4x8=32 osasse ja nõnda edasi." (JUNG 1977:52) Jung toob näiteks ühe juhtumi enda patsiendi näol ja ütleb, et see pole erandlik. Ta on analüüsinud paljusid inimesi, kel unenägudesse ilmub teadvustamatusest neljane struktuur, ilma et unenägija ise oskaks sellele või arvule neli omistada mingit tähendust. Jung ütleb, et neljase
Karikaturistid joonistavad tihtipeale kujundeid, mis on palju suuremate sündmuste metafoorid. Siin tuleks mõelda, kas ühe juudi mehe kannatused on mõeldud esindama kindlat isikut või midagi enamat. Kas valvur on tegelikult keegi konkreetne isik või esindab ta tervet gruppi endasuguseid inimesi? Vang on lõksus oma kongis, kuid kui üks vang tähistab suure inimmassi kannatusi, mida siis vangikong sümboliseerib? Täitke lünkteksti. Mida üritab karikaturist David Low öelda? David Low joonistas selle karikatuuri………… aastal, et kommenteerida………………………….. (Tuvastage ajalooperiood ja sündmused, mida karikaturist kommenteeris, ka millal ja kus need sündmused toimusid) Low tundis kaasa……………………. (Kellele) Seda näeme viisist, kuidas ta joonistas………………………..
annaabi.ee 
