30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31. resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 32. sotsialiseerimisagendid- nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 33. Mida nimetatakse hälbeks- normide ( mis vastavas ühiskonnas eksisteerivad) vastast käitumist. 34. konformne käitumine- mis see on ja kuidas seda kujundatakse sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele. Kujundatakse läbi sotsiaalse integratsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste
kasvatusfunktsioone, jääbki see ülesanne pigem kooli ja õpetajate kanda. Kui kool aga ka seda teha ei suuda, siis milline näeb meie ühiskond välja siis 20 aasta pärast? Postmodernses ühiskonnas sotsialiseerimisprotsess killustub. Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob. Abielulahutused ja uuspered võivad olla lastele ängistavad ja tundeelu põhjalikult vapustavad kogemused. Võib juhtuda, et perekond ei ole enam lapse jaoks kasvatuslik ja emotsionaalne keskkond. Vanemlikkus võib osutuda ebapiisavaks kolmel põhjusel: vanemad ei oska; ei jaksa; ei taha. (Laukkanen jt, 2008, 31.) Olles ema või isa on tõeline ime ja samas looduse seadus: sinu ja sinu väljavalitu korduvus sinu lastes, võimalus koos nendega kasvada areneda, anda ja saada, ohverdada ning võita, eksida, kuid olla lunastatud. Mida vanemaks laps saab, seda raskem on tema soove täita, tujusid rahuldada, seda raskem on ümber kasvatada, uut käitumismalli kujundada. Kahjuks on inimese tahtmises
Lastekodu koolieelikud ei teadvusta oma tegevust. Nad ei mäleta mida tegid ega tea mida hakkavad tegema. Oma tegevuse planeerimine neil peaaegu puudub , mille kõige põhjuseks on puudulik suhe täiskasvanuga. 1.5 Suhetele orienteeritud koolkond Suhetele orienteeritud koolkonna arvates on väga olulised suhted bioloogiliste vanematega ja psühholoogilised vanemad on lapse jaoks need, kes on olnud otsustava tähtsusega lapse identiteedi arengus. Selline vanemlikkus ei ole vahetatav, vaid see on lapses püsiv ja mõjutab lapse sisemist kohanemist. Näiteks ei korva asendusvanemad või lastekodu personal kunagi bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema
Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik saanud suurema grupi osak, sellele küsimusele vastates seletab ta enesetappude suhtarvu erinevust ühiskonnas. Sots.sidemed on nt abielu, vanemlikkus, tööhõive ja usuorganisatsioonides liikmeks olemine. Indiviidi enesetapu sooritamisel on suhteliselt vähe kasu infost indiviidi psüh.seisundi kohta, tähtsamad on teadmised inimese pikaajalistest sots.sidemetest ja nende iseloomust. Samuti toetab Durkheimi uurimus valimistest osavõtu ja valijate sissetuleku suhte kohta. Mida suurem on USAs inimese sissetulek, seda tõenäolisemalt registreeritakse ta hääletajate nimekirjas ja ta ka hääletab. Euroopa ühiskonnas on vaeste osalemine
Emotsionaalsed vajadused (kindlustunne, heakskiit) –inimesel on vaja tunnustust oma tegevusele. Ühiskonna seisukohalt on ühised väärtused ja käitumisnormid vajalikudreeglipärase käitumise alalhoidmiseks, ühiskonnakorra ja suhete taastootmiseks. Üldtunnustatud korrast hälbimise tabuks pidamine sunnib korrale alluma. - Indiviidide ühiskonnana toimimise aluseks on ühtsustunnet loovad tegurid: - Ühiskonnas propageeritavad väärtused: vanemlikkus, autunne, koostöö ja ühtsuse õhutamine või individualismi õhutamine. - Sotsiaalsed sidemed: rollijaotus, abielu, tööjaotus, koolisüsteem. 12. Keskkonnahuvi äratamine ajakirjanduses: huvipakkuva loo omadused. - Riskide võimendamise kanalid on meedia, poliitikud, ja teadlased. - Mõjulaineks võib pidada seda, kuidas riskid ja ohud inimestele ette söödetakse. Missuguse pildi, sümboli või märgiga uudist näiteks illlustreeritakse.
Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas) Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppi kirjeldav karakteristikuid, mis tuleneb indiviidide isiklikust käitumisest. Durkheimi põhiseisukoht: Sotsiaalsed sidemed on väärtused,mis loovad ühtsustunde, kuid ei varjuta täielikult indiviidi. Sellised sidemed on nt. Abielu, vanemlikkus ,tööhõive. Sotsioloogia tekkis ühel ajaloohtekel vastusena vajadusele teatud tüüpi teadmiste järele. Comte sotsioloogia rajaja moodustas sõna sotsioloogia Teadmiste sotsioloogia on kõik see, mida me tahame teada, uurime ise sotsiaalne produkt, mille vormib mõtlejate ajalooline kontekst. socius kaaslane logos- mõistus Comte Uuris ühiskonna ja grupielu teaduslikust vaatenurgast. Teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne siis seda nim
50. Mida tähendab desotsialiseerumine? õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 51. Mida tähendab resotsialiseerumine? Uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 52. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 53. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass, rahvus, elukoht jne jne. Rahvus- nt keel Etniline taust- nt kultuur Sotsialiseerumine ja
William James'i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. Mina otseselt seotud sotsiaalse suhtlemisega. 39. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. 40. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 41. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega. Hälbekäitumine käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega. Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast
iseenesest; Üldistatud teised kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid 64. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 65. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 66. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? SOTSIALISEERUMISEGA ON TEGELENUD PSÜHHOLOOGIA, PEDAGOOGIKA, SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA, SOTSIOLOOGIA, AGA KA POLITOLOOGIA, MAJANDUSTEADUS, ÕIGUSTEADUS, KRIMINOLOOGIA, ANTROPOLOOGIA JA HUMANÖKOLOOGIA (UURIB INIMPOPULATSIOONE
jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde!
Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab 6 oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga just nagu võimalusena olemas. Sinna laps ei näe. Et ta võiks näha, mis on selja taga, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab (Hellsten 2004: 16). Tänapäeval on vanemaksolekule esitatud mitmeid väljakutseid majanduslik stress ja vaesus,
(esimene kasvukeskkond). Hea enesetõhusus: Huvitatud pigem tegevusest kui tagajärjest – suunatud keskendumisele tegevusele Pühendunumad, taastuvad paremini tagasilöökidest, võtavad jõukohaseid ülesandeid, hea eneseregulatsioon (emotsionaalne regulatsioon – mitte mõelda lõhnale vaid kujule ja geomeetrilisele aspektile kommil – tähelepanu suunamine mujale, stressinäitajad) Baumrind – stabiilne vanemlikkus, püsiv käitumisviis Autoritaarne: ootus kõrge, soojus madal, kontroll kõrge, toetus avastusteks madal. Edukad koolis, aga õpivad vanemate jaoks, peale keskkooli murduvad. Ei motiveeri end ise. Probleemid sots. Suhetega, harjunud olema kuulekad, öeldakse ette, kus, millal, kui palju. Tahavad kellelegi kuuletuda, otsivad ellu juhte, kipuvad kampadesse minema. Tarkade vanemate lapsed, kes tahavad, et lapsed oleks edukad ja saavutaks
lootused vanematena, võivad nad kogeda iseennast ebaõnnestunutena, võimetutena, oskamatutena ja ahistatuna. Idülliline kujutlus õnnest lapse sündimise järel on sageli suures vastuolus tegelikkusega. Kui ema kannab peamist vastutust lapse hoolduses isa tööle minnes, tekib halb tunne temal ja mõjutab vaimse tervise seisundit. Vanemlikkus ja lapse areng on mõnikord ka võistluse aluseks. Kes on parem ja sobivam ema või isa? Ema peab olema hea ja jaksama, isa peab olema mõnus, turvaline ja toetav. Kas teie laps naeratab, roomab, oskab istuda potil, rääkida? Vanemal ja lapsel tuleb vastata teatud normidele, millest kõrvalekaldumist ei sallita. Kui neid on, siis neid varjatakse ja nendest ei räägita. Võistlus võib saada tegelike
annaabi.ee 
