.....6 1.2Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050.............................................................7 1.3Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050....................................................................................8 2VANEMAELISTE TOOTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED.....................................9 2.1Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid.....................................................................9 2.2Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid.......................................................................11 3VANEMEALISTE TOOTURUKÄITUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE EMPIIRILINE ANALÜÜS..........................................................................................................................................15 3.1Vanusegruppidevaheline tööjõu pakkumise dünaamika.............................................................15 .....................................................
Tööjõupuuduse Töötajate suure maksukoormuse o Väikeste etnoste puhul on ohus etnoste kultuuri jätkusuutlikkus. Rahvastiku vananemine Eestis o Eestiüks kiiremini vananev riik Euroopas. o Teravamad probleemid: Pensionisüsteemi korraldamine Tervishoiuja hoolekande korraldamine o O1.01.2002 aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 361 000 inimest. o Rahvastiku vanulist koosseisu iseloomustab vanemaealise osakaalu suurenemine. Rahvastiku muutumine kahel viisil: Loomulikult e. iibe teel Rännete e.migratsiooni kaudu Rände põhjused: 1)Tõukefaktorid(tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika) 2)Tõmbefaktorid(vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond) Tööjõudu iseloomustavad näitajad: a)Üldine haridustase b)Erialane ettevalmistus c)Välja ja ümberõppe võimalused ja soovid tööjõu hulgas
tehnoloogiate väljatöötamine ja tööjõu demograafilise olukorra muutumine. Ühiskond ja tööturg peaks märkama ka seda, et tööturul on korraga nii mitmest erinevast põlvkonnast inimesi, kellel kõigil on erinevad väärtushinnangud, uskumused ja ootused. Seega ootab iga põlvkond töökohalt erinevaid nüansse. Eri vanusest töötajatel on kindlasti erinevad lähenemised selle suhtes, kuidas nad tahaksid ja saaksid paremini töötada. Tööandja jaoks on suurim väljakutse vanemaealise töötajaskonna juhtimine ehk age management. Kõrgelt hinnatud professor Juhani Ilmarinen on välja toonud 5 erinevat asja, mida peaks muutma ühiskonna tasandil: peab muutma suhtumist vananemisesse peab parandama juhtide teadlikkust vanusega seotud temaatikast vaja on paremat vanuselist ja elukurssi arvestavat, paindlikku tööelu terviseteenused peavad arvestama vanemaealiste töötajate kasvavaid vajadusi
Vananenud palju-korteline elamufond Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek) Kiire rahvastikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud o Teeninduskeskused: Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; Piiratud kasvuga Eesti NSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; Suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; Vähe palju-korterilisi elamuid Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad Maa-asulate keskmised suurused ja nende muutused o Linnalähedased: 384 o Muud: 69 o Kokku: 90 Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste tegurid ja põhjused etappide lõikes o 1. etapp:
Seda mitte tehes on riigil oht kaotada nii tööjõudu, kes rändab riigist välja kui ka tööpakkujaid, kellel pole võimalusi edasi töötamiseks. Joonis 4. (Eesti Pank) (Baltimaade rändesaldo ja Soome statistikaameti neto sisserände andmed Eestist Soome) Kokkuvõtlik Eesti tööturu ülevaade Eesti tööhõivepoliitikat võib kokkuvõtlikult nimetada pigem passiivseks. Selles pole süüdi niivõrd riik ise, kui okupatsiooniaastate märk vanemaealise töötajaskonna mälus. Kuid arusaama, et haridust pole vaja ja riik peab töö mulle leidma hakkab vähenema ja riik kannab selles oma osa. Pakkudes töötutele tasuta väljaõpet ja võimalusi ettevõtluse alustamiseks väheste vahenditega. Riigi suuremaks probleemiks võib hoopis pidada väljarännet, mille hoogu on palju raskem peatada. Skandinaavia riigid on ahvatluseks paljudele eestlastele, kes hea õnne ja suurema palga nimel eestimaa tolmu jalgealt pühivad. Sellisele
aastal ja 70% 2010. aastal. - Naiste tööhõive määr 57% 2005. aastal ja 60% 2010. aastal. - Eakate töötajate tööhõive määr 50% 2010. aastal. Liikmesriigid püstitavad vastavad riiklikud eesmärgid kooskõlas Euroopa Liidu tasandil prognoositavate tulemustega. Eestis olid vastavad numbrid 61,1% ning 57,3%. Seega on naiste tööhõive määr kõrgem Euroopa keskmine ja ületab juba praegu aastaks 2005 seatud sihid. Kolmandaks eesmärgiks on Euroopa Liit seadnud vanemaealise elanikkonna (55-64- aastased) tööhõivemäära tõstmise aastaks 2010 50%-ni. Aastal 2001 oli Euroopa Liidus vanemaealiste tööhõive määr 38,6%, Eestis 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist. Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu. Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui ka vähenema mitteaktiivsus
70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; en 50-200 elanikuga; vananenud palju-korteriline elamufond; sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud. 6. Teeninduskeskused (N: Esna)- mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; vähe palju-korterilisi elamuid. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes. 1. 1950ndad- 1980ndad. Põhjused: põllumajandustootmise iseloom; rahvastiku paiknemise allutamine tootmisele vajadustele; mehhanism: uued eluruumid-nooremapoolse rahvastiku sisseränne-kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine; linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal-„kannatajaks“ väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad 2
• MEHHANISM: uued eluruumid – nooremapoolse rahvastiku sisseränne – kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE– kesk-asulate tühjenemine ja väikekülade kasv – PÕHJUSED: 2. ETAPP: • Töökohade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine. UUSASULAD – palju noori – kõrge väljarändajate % VÄIKESED ja VANEMAEALISE RAHVASTIKUGA KÜLAD – juba väike sisseränne mõjutab rahvaarvu, vanem rahvastik külades enamasti paikne 4. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis: 1) Teenuse kättesaadavuse halvenemine; 2) Kõrged kommunaalkulud; 4) Väikeste külade elujõulisus 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) 1. Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal:
Nt Tihemetsa, Luua. 4. Põllumajanduskeskused (kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja. 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6. Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna. * Suuremate asulate puhul piisavalt segatüüpi asulaid * Alatüübid. Nt kalurikülad, suvituspiirkonnad jne. Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad Linnalähedaste asulate arv on aastast 1959 järjest kasvanud, eriti 2000ndatel aastatel (kasvades peaaegu 4 kordseks). Muude maa-asulate
Tööhõive Kõige rohkem taanlasi on hõivatud avalikus sektoris - ligikaudu 30%, teeninduses ja kaubanduses - 18%, finantsvaldkonnas - 15% ning tööstuses - 14% tööga hõivatutest. Tulenevalt rahvastiku vananemisest on vajalikud muutused Taani tööhõive struktuuris. Mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada nii vanemaealise kui nooremaealise elanikkonna, kui ka sisserännanute tööhõivet. Jälgides demograafilist arengut on järgmiste aastakümnete jooksul oodata tööturult väljajääjate hulga märkimisväärset suurenemist. See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu ja vajaduse tööjõu sissetoomise järele. 16 Majandusharud
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja
annaabi.ee 
