Vandeadvokaadi vanemabi tegutseb vandeadvokaadi juhendamisel. Töötamist õigusalal enne ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist ei arvestata. Vandeadvokaadiks võib saada advokatuuri liige, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud,vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või vähemalt ühe aasta 6 vandeadvokaadi vanemabina. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on õigusteaduse doktor või olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvatud. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna. Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane.
kodaniku, 2) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 3) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Prokuröriks nimetamine Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina, vandeadvokaadi vanemabina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja menetlusest. Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina. Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Prokuröri abi õppeteenistuses
See tähendab, et tööõigus neid suhteid ei reguleeri; advokaatide täpsemad töötingimused ja puhkusetasud määratakse kindlaks lepinguga. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Advokaadid osutavad õigusteenust advokaadibüroode kaudu. Advokaadibüroo pidajad on advokaadiühingud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid. Et saada vandeadvokaadiks, peab enne töötama vandeadvokaadi abina või vanemabina. Enne vandeadvokaadina tööle asumist on vaja töötada vähemalt üks aasta vandeadvokaadi vanemabina või kaks aastat vandeadvokaadi abina ja sooritada vandeadvokaadieksam. Advokatuuri liikmed vandeadvokaadid ning nende juhendamisel tegutsevad vandeadvokaadi vanemabid ja abid on teinud põhjaliku kvalifikatsioonieksami ning tunnistatud advokaaditööks sobivaks nii hariduse, teadmiste kui ka isikuomaduste poolest. 1. jaanuaril 2007 oli Eesti Advokatuuris 621 liiget, sh 318 vandeadvokaati. Advokatuuri
PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Tänane esineja Annika Vait on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on läbinud õigusalase praktika mainekas Londoni advokaadibüroos Pinset & Masons. Hetkel töötab ta advokaadibüroos Glikman & Partnerid vandeadvokaadina ning tehingute valdkonna juhina. Moderaator Brit Peterson, koolitusfirma Addenda OÜ turundusjuht Veebiseminari kodukord Et näha slaide suuremalt, vajuta aknal suurendamise nupule ning näed ettekannet kogu ekraani ulatuses Paremaks kuulamiseks kasuta kõrvaklappe Heli valjemaks ja vaiksemaks saad muuta oma arvutist või kõrvaklappide juhtme küljes olevast konsoolist. Küsimuste esitamine PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL
ka materiaalses mõttes. Kuidas saab kohtutäituriks? - Peab olema Euroopa Liidu kodanik - Peab kõnes ja kirjas valdama eesti keelt - Aus ja kõlbeline ehk peab väärikalt käituma nii tööl kui väljaspool. Peab äratama usaldusväärsust ja austust. - Läbinud riiklikult tunnustatud bakalaureuse õppe, või siis rakenduskõrghariduse õppe õiguse õppesuunal. - Ning kes on tegutsenud vähemalt ühe aasta kohtutäituri abina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina. - Või kes on töötanud enne kohtutäituri ametisse kandideerimist vähemalt viis aastat akadeemilist või rakenduslikku juriidilist kõrgharidust nõudval tööl ja sooritanud kohtutäiturieksami. Kes ei saa kohtutäituriks olla? - keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; - kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud; - kes on advokatuurist välja heidetud;
5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast; 6) tema surma korral. § 38. Õiguskantsleri nõunik (1) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus. (2) Õiguskantsleri nõunikud on nõunik ja vanemnõunik. (3) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kolm aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kolm aastat. (4) Õiguskantsleri vanemnõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud õiguskantsleri nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt viis aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt viis aastat. (5) Õiguskantsler võib määrata mõne kitsama põhiõiguste valdkonna kontrollimisega tegelema kindla nõuniku.
Eestisse, kus vastuvõtjaks oli riigivanemana August Rei. 5 Aastatel 19301934 oli Rei Tallinna linnavolikogu juhataja, samal ajal ka teedeministeeriumi konsultant ning 2. novembrist 193219. maini 1933 välisminister Konstantin Pätsi valitsuses. 1934. aastal oli August Rei koos Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri, Andres Larkaga riigivanema (presidendi) kandidaat. Kuni suveni 1936 töötas Rei Tallinnas ka vandeadvokaadina (muu hulgas oli Rei Ado Birki kaitsja 1927. aastal toimunud protsessil). Ajal 17. august 1936 detsember 1937 oli August Rei välisministri abi. Seejärel asus Rei Eesti saadikuna Moskvassse, kus ta aastatel 19381940 oli kõikide pöördeliste sündmuste lähitunnistajaks, mis Eesti ja Nõukogude Liidu vahel sel ajal aset leidsid, kaasa arvatud kurikuulus vastastikuse abistamise pakti sõlmimine. Lisaks eelloetletud tegevusele Eesti riigi teenistuses oli Rei aktiivne
jõustumise päevast; 6) tema surma korral. § 38. Õiguskantsleri nõunik (1) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus. (2) Õiguskantsleri nõunikud on nõunik ja vanemnõunik. (3) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kolm aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kolm aastat. (4) Õiguskantsleri vanemnõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud õiguskantsleri nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt viis aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt viis aastat. (5) Õiguskantsler võib määrata mõne kitsama põhiõiguste valdkonna kontrollimisega tegelema kindla nõuniku.
2) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest. Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina. Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Prokuröri abi õppeteenistuses või katseajal
tajale nõude sooritada kutsetunnistuse saamisel ning selle hilisemal kontrollimisel kõiki õigusvald- kondi puudutav eksam. Sellega leitakse tegelikult õigusnõustajale rakendatav regulatsioon olevat rangem advokaadi suhtes kehtestatuga võrreldes, sest ei võimalda õigusnõustajal efektiivselt spet- 12 Vt kriminaalmenetluse koodeksi § 1451 ja advokatuuriseaduse § 43. 13 Erand sellest reeglist sisaldub AdvS § 26 lõike 3 punktis 1, mille kohaselt võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta vandeadvokaadi eksami sooritanud isiku, kes on õigusteaduse doktor. Sellise kvalifikatsiooniga isikute puhul on erandi tegemine siiski ilmselt põhjendatud. 124 JURIDICA II/2002 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets
datustega. Nimelt 24. märtsil 2011 jõustatud AdvS § 26 lõike 3 punkti 3 redaktsiooni kohaselt võib vande- advokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja olnud vähemalt kolm aastat kohtunik, notar või prokurör ning astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku, notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist. AdvS § 26 lõike 31 kohaselt võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Koh- tus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Kohtu esimese astme kohtus või õiguskantslerina. Omaette küsimus on, et advokatuuri kutsesobivuskomisjoni töö on seaduse tasandil reguleeritud ja praktikas välja kujunenud oluliselt väiksema organisatsiooni mudeli järgi, mistõttu senine advokaadi-
ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised huvid liikunud alati juhtimise ja õiguse või siis juhtimis- ja õigusteaduse piirimail. Nii sündiski pealkiri ,,Juhtimine ja õigus", mis oma sisult on organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslik käsitlus ja mida võib nimetada ka äriõiguse õpikuks.
magistrikraad (MBA) EBSist ning Euroopa Liidu õiguse magistrikraad (LL.M) Stockholmi Ülikoolist. 2010. aasta suvel omistati talle EBSist juhtimisteaduste doktori kraad (Ph.D). Ta on tegutsenud avalikus sektoris. Ta oli Eesti Vabariigi justiitsminister (1994), Tallinna Kesklinna Haldusnõukogu liige (1993-1996), Viimsi vallavanem (2005-2008) ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees (2006-2010). Hetkel on ta Viimsi Vallavolikogu liige. Erasektoris on ta olnud tegev peamiselt vandeadvokaadina ning rahvusvahelise audiitorbüroo PricewaterhouseCoopers legal partner-ina, aga ka külalislektorina mitmes ülikoolis ja arvukatel koolitustel. Tal on praktilise ärijuhtimise kogemus mitmete äriühingute nõukogu ning juhatuse liikmena. Ta on Advokaadibüroo Andresson Consulting Network asutaja, vandeadvokaat ja senior partner. 84
isik, kuid seda on ka Kaitseliidu peastaap ning kõik malevad, kuigi peaks olema, et need on tema struktuuriüksused). b. Personaalkorporatsioonid liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil või vabatahtlikkuse alusel (vähemrahvuslaste kultuuriomavalitsused). Võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond tekib vabatahtlikkuse alusel või sunniprintsiibil - Sundkorporatsioon - nt Advokatuur vandeadvokaadina ei saa töötada isik, kes ei kuulu Advokatuuri. c. Reaalkorporatsioonid liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtte asukoha järgi. Nt jahimeeste seltsid. Eesti õiguskorras praegu pole selliseid d. Liitkorporatsioonis liikmeteks juriidilised isikud. Eestis pole. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelvalvet, et Kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse juhtorganite omavoli eest
annaabi.ee 
