kaupa ümber laadida kiiremini kui mõnes teises Läänemere-äärses sadamas. (Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon) Eestis on suurimate kauba- ja reisijasadamate haldajaks aktsiaselts Tallinna Sadam. Erinevalt levinud väärarvamusele ei tähenda Tallinna Sadam sugugi kõiki Tallinna lahe äärde jäävaid sadamaid, vaid Tallinna Sadama kompleksi kuuluvad ka sadamad väljaspool Tallinna piire. AS Tallinna Sadama kompleksi kuulub Tallinna Vanasadam ja Vanasadama Jahisadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam. Tallinna Sadama kaubamaht aastal 2013 oli 28,2 miljoni tonni. Võttes arvesse nii reisijate arvu kui kaubavooge, on Tallinna Sadama kompleks suurim sadamate kompleks Läänemere ääres. 2.1 Muuga sadam Aasta 2014 seisuga on Muuga sadam Eesti suurima tähtsusega kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete
5 2. Tallinna sadam Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis. 1996. aastal muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik. Tallinna Sadam on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab aastatuhandetega mõõta, aga kui mitmega täpselt, ei tea täna enam keegi öelda. Tallinna sadam on jaotatud kuueks: Vanasadam, mis on Eesti Suurim Reisisadam, Vanasadama Jahisadam, mis on uus väikelaevadele mõeldud külalissadam Tallinnas, Muuga sadam, mis on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, Paldiski Lõunasadam, mis on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, Paljassaare sadam, mis on kaubasadam ja Saaremaa sadam, mis on spetsiaalselt kavandatud-ehitatud reisilaevade teenindamiseks. 2.1. Tallinna sadam 1800-1910 1870. aastal pikendas Balti Raudteeselts oma liine misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega
Sadam hõlmab nii reisiparvlaevad kui ka kruiisi- ja kiirlaevad. Sadamast väljuvad Helsingisse Tallink, Eckerö Line js Viking Line, Stockholmi liinil sõidab samuti Tallink ning Peterburgi väljub St. Peterline. Reisijaid teenindatakse kolmes terminalid. (D-terminal, A-termina ja B-terminal).Kaupade käitlemine on sadamast aga liikunud üle Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse. Sadama arendusplaanide hulka kuulub selle ühendamine linnaga. (Vanasadam, 2018) Vanasadama jahisadam (Old City Marina) on moderne sadam, mis on mõeldud väikelaevadele. See on kaitstud tuulte ja lainetuste eest ning asub ka linna südames. (Vanasadama Jahisadam, 2018) Saaremaa sadam on samuti reisisadam, mille territoorium on küll hulga väiksem 13,6 hektarit ning akvatoorium on 44,3 hektarit. Sadama suurimaks sügavuseks on 10 meetrit ning sadam suudab teenindada kuni 200 meetri pikkuseid ja 30 meetri laiuseid laevu. (Saaremaa Sadam, 2018)
D-terminal - Tallinki laevad A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: 4 Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km
Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90- 150m, sügavus 9.0m). Kaide arv 11. Süvis 9m. Tallinna Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn- Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Kaide arv 24. Süvis 11m. Saaremaa sadam (Reisisadam) Saaremaa sadam on reisisadam, mis asub Saaremaal Ninase külas Küdema lahe ääres. Kevadel 2006 valminud süvasadamas on 2 kaid kuni 200 meetri pikkuste laevade teenindamiseks, lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks. Kaide arv 3 + ujuvkai väikelaevade teenindamiseks. Süvis 10m. Sillamäe sadam
D-terminal - Tallinki laevad A-terminal - pealeminek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadele B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali
Siiski sõltuvast laevast on ruumide mahutavus erinev. Lisaks ruumidele pakub Tallink erinevaid programme konverentside läbiviimiseks ja sellega ka erinevaid hinnapakette. Samuti on võimalik laevalt võtta spetsiaalne menüü, mis mõeldud konverentside jaoks. Laevas on võimalik pidada erinevaid konverentse, seminare ja nõupidamisi ning samuti on kõike seda võimalik teha seisvas laevas. TALLINNA SADAM AS Tallinna Sadam on äriühing ning aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. 2.1 Tallinna vanasadama sõitvad laevafirmad Tallinna vanasadamast sõidavad regulaarselt Tallink, Eckerö Line ja Viking Line laevad (Helsingisse sõidavad igapäevaselt ja Tallinki liin Tallinn-Stockholm sõidab ka igapäevaselt). Samuti on regulaalaarliin St. Peterline laevakompaniil suunaga Saint Peterburg. 2.2 Miks on Tallinn populaarne kruiisisadam? Kruiisiturism on kogu maailmas kõige kiiremini arenev turismiliik, garanteerides ainulaadse elamuse kõigile, vanusest ja huvidest sõltumata
juhatuse esimees Enn Pant, et uus laev paigutatakse hoopis TallinnStockholm liinile. 26. novembrist 11. detsembrini 2009 teenindas Silja Europa erakorralise remondi ajal Turu- Stockholmi liinil reisijaid Baltic Queen, mistõttu sel ajal sõitis Tallinn-Stockholmi liinil vaid ülepäeviti Victoria I. 23. jaanuarist 2013 sõidab Silja Europa Eesti lipu all Tallinn-Helsingi liinil . Oma esimese sõidu Helsingisse tegi Silja Europa 23.01.2013 väljumisajaga kell 13.00 Tallinna Vanasadama D-terminalist. Silja Europa pikkus on 202 meetrit, laius 33 meetrit ning ta võtab korraga peale kuni 3123 reisijat. Laeval on kuus erinevat kajutiklassi, viis erinevat restorani, kaks baari ja kaks ööklubi, ilusalong ja saun ning neli poodi. Alusel on kõrgeim jääklass 1A Super ning maksimumkiirus 21,5 sõlme. Laeva autotekk mahutab 400 sõidukit. Laeval heisati seoses Eesti laevaregistrisse kandmisega kodusadamat Tallinna sümboliseeriv sini-must-valge lipp. 2.Kaupluse iseloomustus
oluline. 2.5 Transport Reisilaev Monica, RIB-kaatrid. Reisilaev Monica on suur (pax 190) ja mugav turvaliseks mereteeks Naissaarele või Aegnale. Meresõit möödub kiirelt salongibaaris või päikesedekil Tallinna panoraami nautides. Väljaspool regulaarsõitusid teeb Monica ka tellimusreise ja laevas on võimalik korraldada pidusid. Tähtpäevi laevas saab tähistada ka regulaarsõitude ajal kui selleks VIP salong rentida. Reisilaev Monica asub maist septembrini Vanasadama admiraliteedi basseinis. Oktoobrist maini asub Monica oma kodusadamas Pirital. Kus pakutakse tellimussõite ja laevapidusid ning nädalavahetustel on võimalik külastada ka laevakõrtsi. Laevapidusid koos artistidega on tehtud juba 5 aastat. 2009 sügisest pakutakse laevapidudeks Monica värskelt renoveeritud salongi koos uuenenud baari ja köögimenüüga. Meresafarid on elamusterohked kihutamised suurtel RIB kummipaatidel. Merepäästes iga
Eesti asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses suur. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Merendus kui majandusharu annab 1520% SKPst. Eesti kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, kes kasvas pärast Silja Line'i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, kes tegeleb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega. Meredimensioon hõlmab paljusid küsimusi, sealhulgas energeetikat, kliimamuutust, keskkonna- ja looduskaitset, uuringuid ja innovatsiooni, konkurentsi ja töökohtade loomist, rahvusvahelist kaubandust, transporti ja logistikat - kõik meredega seonduvad küsimused on omavahel seotud. Merenduspoliitika ja sellega seotud merendus kui majandusharu mis stimuleerib Eesti majandusarengut.
Väiked sadamad Eestis: Abruka, Dirhami, Haapsalu, Heltermaa, Käsmu, Kõiguste, Kõrgessaare, Kaberneeme, Kalana, Kihnu, Kuivastu, Kunda, Kuressaare, Lõunaranna, Lehtma, Leppneeme, Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva, Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2. Sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos risu eemaldamisega; 3. Sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse
annaabi.ee 
