1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad
· Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne Ideoloogiad Ideoloogia on ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: Parempoolsus · Riigi vähene sekkumine · Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju · Panustatakse rohkem erasektorisse · Sotsiaalsed erinevused 1. Konservatism · Alalhoidlikkus, vanameelsus · Eelistatakse tasast arengut ilma järskude muutusteta · Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad · Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali 2. Sotsiaalliberalism · Riigi sekkumine majandusse on suurem · Sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile 1 3. Kristlikud demokraadid · Konservatiivide mõõdukas haru
usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523.aastal.Järgmisel aastal tegutses linnas juba kolm evangeelset jutlustajat.Nende töö kandis vilja seda enam,et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi,dominiiklaste ja tuntumate katoliku preestrite vastu vaenulikult meelestatud.Kui linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katolik preestrite vastu,siis maa-aadel astus veel 1525.aastal viimaste kaitseks välja.Seda tingis aadli üldine vanameelsus,aga ka vasalkondade ja linnade ebasõbralik vahekord.Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks jäid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.Plettenberg püüdis ikka veel säilitada maal rahu,ka siis,kui Riia linn ütles lahti alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused,mida hakati nimetada pildirüüsteks.400-500
Kuidas muutis tööstusrevolutsioon poliitilist olukorda, millised uued poliitilised voolud kerkisid esile 19.-20. saj., miks ja millised olid nende nõudmised? Tööstusrevolutsiooniks hakati nimetama ajajärku, mil Suurbritannias toimusid eriti suured muutused ja vabrikutes hakati kaupade tootmiseks kasutama auru jõudu. Eurotentrism, imperialism, sotsialism, konservatism, liberalism, natsionalism. POLIITILISED VOOLUD XIX, XX SAJANDIL: Konservatism (ladina keeles säilitamine) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikus - rõhutati ajaloolist järjepidevust. Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks.. Liberalism (ladina keeles vaba) ehk vabameelsus - selle aluseks olid valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus;
juriidilise isiku maksujõuetuse. Juhtimisvigu tüübid: 1) Tegevusest tulenevad vead, kui jäetakse reageerimata tingimuste või keskkonna muutusele. 2) Soorituse vead, mida põhjustavad ebaõige planeerimine, ebaadekvaatsed otsused, õigustamatud kulutused. C. N. Parkinsoni arvates juhtimisvigu põhjustavad alaväärsustunne, kadedus ja võimetus. 3C sündroom (juhtimis- ja marketingvigade põhjused): - mõnulev rahulolu - alalhoilikkus-vanameelsus - upsakus Vigadega aitavad toime tulla järgmised põhimõtted: 1) Kasvavaid probleeme või tehtud vigu tuleb kiiresti tunnistada. 2) Probleemide põhjused tuleb täpselt kindlaks teha. 3) Alternatiivsed korrigeerimisvõimalusi tuleb hinnata organisatsiooni ressurssidest ja kitsendustest lähtudes. 4) Korrektsioon tuleb teha nii kiiresti kui võimalik. 5) Vead tuleb läbi analüüsida ning teha vastavad järeldused. Nii võib iga viga olla
kuldfranki kontributsiooni. Rahutingimuste vastu puhkes Pariisis märtsis sotsialistide juhitud ülestõus - Pariisi kommuun (märts-mai 1871). See suruti prantslaste oma valitsuse poolt veriselt maha - 30 000 surnut. Mais 1871 kirjutasid prantslased rahutingimustele alla (Frankfurdi rahu). V Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. V Konservatism (lad.k. conservare) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikkus (vt. õpik III, lk.176). Konservatism rõhutas ajaloolist järjepidevust, otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik-poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muudatusi peeti kahjulikuks. Üks tuntumaid konservatismi teoreetikuid oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke (peateos 1790.a. ilmunud “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”). Burke kritiseeris valgustajaid,
Sotsialism Linna tööliskond, Majandus allutada Maaomandi proletariaat kogu ühiskonnale, natsionaliseerimine, rahvusluse eitamine, klasside vahelise põhihuvid tööstuses võitluse õhutamine POLIITILISED VOOLUD XIX, XX SAJANDIL Konservatism (ladina keeles säilitamine) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikus - rõhutati ajaloolist järjepidevust. Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks. Tuntumaks põhjendajaks oli Edmund Burke. Liberalism (ladina keeles vaba) ehk vabameelsus - selle aluseks olid valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de
Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused pildirüüsted 14. septembril 1524.aastal tungis 400 500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk dominiiklaste kloostrikirikuisse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid,
Pärast 1815. aasta kuningavõimu restauratsiooni hakati vasakpoolseteks nimetama neid, kes toetasid revolutsiooni, ja parempoolseteks neid, kes olid selle vastu. 18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses domineerisid Euroopa poliitikaelus 2 põhisuunda: konservatism, mis esindas aadlike huve; ja liberalism, mis esindas kodanluse huve. Lihtrahva ja tööliste huve esindav ideoloogia puudus, selle koha täitis 1830. aastail kujunenud sotsialistlik ideoloogia. 1) parempoolsus konservatism e vanameelsus e alalhoidlikkus (ladina k - conservare `säilitama' . Ei soosinud kiireid ühiskondlikke muutusi, vaid areng pidi lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult evolutsiooniliselt. Oli sageli tagurlik: kaitsti feodaalkorda, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid õigusi, st Suure Prantsuse revolutsiooni eelset ühiskonda oma struktuuride ja traditsioonidega. Eestis Hurt, Jannsen. 2) liberalism e vabameelsus (ladina k liber `vaba'). Mõistena tekkis 19
Pärast 1815. aasta kuningavõimu restauratsiooni hakati vasakpoolseteks nimetama neid, kes toetasid revolutsiooni, ja parempoolseteks neid, kes olid selle vastu. 18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses domineerisid Euroopa poliitikaelus 2 põhisuunda: konservatism, mis esindas aadlike huve; ja liberalism, mis esindas kodanluse huve. Lihtrahva ja tööliste huve esindav ideoloogia puudus, selle koha täitis 1830. aastail kujunenud sotsialistlik ideoloogia. 1) parempoolsus konservatism e vanameelsus e alalhoidlikkus (ladina k - conservare `säilitama' . Ei soosinud kiireid ühiskondlikke muutusi, vaid areng pidi lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult evolutsiooniliselt. Oli sageli tagurlik: kaitsti feodaalkorda, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid õigusi, st Suure Prantsuse revolutsiooni eelset ühiskonda oma struktuuride ja traditsioonidega. Eestis Hurt, Jannsen. 2) liberalism e vabameelsus (ladina k liber `vaba'). Mõistena tekkis 19
annaabi.ee 
