Auhind anti parimale tragöödiale ja komöödiale, parimale teostusele (mistõttu oli tähtis saada heldekäeline koreeg) ja hiljem parimale tragöödinäitlejale, kes ei pidanud tingimata mängima võitnud näidendis. Panatenaiad Panatenaiad ehk kreeka keeles ,,üleateenaline" olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.kr. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest
D. toimimist takistab türannia. Suurte sisevastuolude korral üritas mõni suursugune ning silmapaistev juht rahvast enda poole meelitada ning seeläbi riigivõimu haarata. Türannid toetusid sõjalisele hirmuvalitsusele. Vaatamata sellele kehtestasid nad riigis kindla korra ning parandasid olukorda. Kuid aristokraatidele ei olnud see meeltmööda ning tahtsid türanni võimult kukutada. See põhjustas riigis ebastabiilsust. Üks tuntumaid Ateena türanne oli Peisistratos . Aristokaatia on valitsemisvorm, kus türannia puudus ning oli stabiilne kord. See oli tänu vanadest ning elukogenud meestest koosnev geruusia, kes jagasid võimu kahe kuningaga ning võtsid vastu, erinevalt demokraatias võimutsevatest ebakompetentsetest kodanikest, adekvaatseid ning asjakohaseid otsuseid. Sparta oli klassikaline aristokraatlik linnriik. Erinevalt Ateenast ei saanud spartiaadid ise
10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel
Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose sõja lõpp Ateena linnriik sai lüüa 2. saj. eKr alistus Ateena Rooma ülemvõimule Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa Kes varem oli müüdud, osteti tagasi
varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel
suusõnalisel teel rapsoodide poolt, kes nimetasid endid eriliselt homeriidideks ja moodustasid terveid koolkondi. Säärase suusõnalise traditsiooni juures eeposte tekst hakkas aga aja jooksul kannatama moonduste all, ka kippus seos üksikute osade vahel katkema. Selle vältimiseks Ateena riigimees Solon VI saj. alguses e. Kr. tegi korralduse, et Homerose eeposte avalikkude ettekannete aluseks olgu kirjutatud eksemplarid, ja paarkümmend aastas hiljemini türann Peisistratos laskis avaldada esimese redigeeritud ametliku koguväljaande mõlemast teosest, mis sai edaspidiste retsitatsioonide seaduslikuks aluseks. Homerose eeposte teksti edaspidine saatus sai sõltuvaks Aleksandria teadlaste tegevusest III - II saj. e. Kr..
Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile. Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme (Theagenes Megaras, Polykrates Samosel, Keisthenes Sikyonis). Mitmed türanniad viisid sisse oma raha (Thrasybulos Mileetoses). Mõned türannid algatasid kolonisatsiooni (Kypselos ja Periandros Korintoses) Ateena türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos (viimased ei olnud populaarsed). Peisistratos oli metseen, lasi esmakordselt kirja panna Homerose eeposed. Peisistratiidide hiilgavas õukonnas elasid poeedid Anakreon ja Simonides. Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus deemosel, oldi sunnitud neile ka seaduslikke õigusi andma, tekkisid kirjapandud seadustikud. Drakon (VII saj
mis on varaseim teadaolev sündmus Ateena ajaloost. Drakon töötas välja tavaõiguse, millega keelati sugukonnaülikute veritasu, piirati omakohut ja seati karistuste määramine areopaagi ülesandeks. Aristokraatide eraomandit kaitsvad seadused olid väga karmid, põllusaagi varguse eest surmanuhtlus (siit väljend drakoonilised seadused). Drakoni seadusandlus esimene seaduste kirjapanek Ateenas. Peisistratos Peisistratos haaras 3 korral türannivõimu; tuntud leebe, tasakaaluka ja kultuuri ja tema soosiva valitsejana; tema ajal olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. pojad pojad Hippias ja Hipparchos jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikeskus, kuhu kogunes kuulsaid poeete 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti
Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel
Akropolil. 447-438 sirgetena, tuli nad võrdlus. e.m.a. tegelikult ehitada kergelt ülespoole kumerduvatena. Kallikrates. Joonia Nike tempel. 420 Korintose order. e.m.a. Joonia stiili order. näide. Peisistratos. Olümpeioni varemed Ateenas. Lõpetatud 2. saj. m.a.j. Korintose stiili näide. Ateena Akropol Akropol tänapäeval. Akropoli makett. Ateena Akropol hiilgeajal, 5.-4. sajandil e.m.a. Iktinos ja Kallikrates. Pathenon - jumalanna Mnesikles
määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati
süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa. Ta asutas mh ka riiklikud bordellid ning pani neile maksud peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki kõrgajal oli linnas 25 000 hääleõiguslikku kodanikku. Koosoleku juhte ei valitud, vaid
kontaminatsioon (mitme kirjandus- või rahvaluuleteose või teoseosa sulandumine uueks teoseks või selle tulemusena tekkinud teos), fiktiivsed lisandused Eeposte arhailine keel (nn Homerose keel) Aristokraatlik diskursus, "konservatiivsed" väärtused 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Esitati panatenaiade pidustustel (tava 522. aastaks eKr), alusepanija: Ateena türannid Hipparchos ja Peisistratos (6. saj) Panatenaiad (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju
ametnike poolt. Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile. Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme (Theagenes Megaras, Polykrates Samosel, Keisthenes Sikyonis). Mitmed türanniad viisid sisse oma raha (Thrasybulos Mileetoses). Mõned türannid algatasid kolonisatsiooni (Kypselos ja Periandros Korintoses) Ateena türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos (viimased ei olnud populaarsed). Peisistratos oli metseen, lasi esmakordselt kirja panna Homerose eeposed. Peisistratiidide hiilgavas õukonnas elasid poeedid Anakreon ja Simonides. Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus deemosel, oldi sunnitud neile ka seaduslikke õigusi andma, tekkisid kirjapandud seadustikud. Drakon (VII saj.) töötas välja tavaõiguse, millega
koorma heitmine; pidi lepitama rikaste ja lihtrahva vastuolusid. Tühistas võlad, vaesed ateenlased vabastati kohustustest. Keelati isikutagatisel laenud, võõrsile orjusesse müüdud osteti vabaks. Jagas kodanikud 4 varanduslikku klassi, õigused ja kohustused sellest sõltuvusse. 3 varakaimat klassi said õiguse olla valitud 400 nõukokku, neljas võis osaleda rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli, kes käskis Spartalastel Hippias 510 kukutada
daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. 18. Mis oli ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid Kreeka koolihariduse aluseks, need õpiti koolipõlves pähe. Muutusid peaaegu ametlikeks eeposteks kuuenda sajandi keskpaiku enne Kristust, neid esitati panatenaiade pidustustel ja teistel pidulikematel sündmustel. 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Peisistratos oli Ateena türann, kes valitses linna 6. sajandil eKr. Ta julges vastanduda aristokraatidele, jagas maad vaestele ja toetas ka kultuuri arengut. Peisistratose korraldusel pandi kirja Homerose eeposte lõplik versioon, et see hiljem ajas enam ei moonduks. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Küsimus Homerose teoste autorlusest on väga vana ja seisukohad on väga erinevad,
Hästi säilnud värvid, mis loovad rõõmsa ja dekoratiivse mulje. VI saj keskel levib ka Atikas marmoritehnika Vasikakandja - Vara-Atika marmorplastika tähtsaim näide. Toob Athenale ohvrit. Vasikas on esitatud vabamalt ja loomutruumalt kui mees. Polükroomia - vasikas sinine, mehe silmad punased ja habe roheline. Uued suunad Ateenas u al 560, valitsejaks Peisistratos. Siia asus tööle suur hulk kunstnikke muudest Kreeka osadest, eriti Joonia saarelt. Arvatavalt on joonia mestrite loodud noorte naiste (kore) figuurid, mida Ateena akropoli kaevasmistelt hulganisti välja tulnud. Need arvatavasti Ateena teenistuses olevad naised. Kujutatud aeglaselt sammuvana, vasak jalg eespool, näol naiivsevõitu naeratus. Rõivastus on külluslik ja elegantne, ühe käega tõstavad nad üles pika hõlma. Koketne, kuid loomulik poos,
Arhailisel perioodil oli Kesk-Kreekas Atika maakonnas paiknev Ateena riik korraldatud aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos. Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule.
Arhailisel perioodil oli Kesk-Kreekas Atika maakonnas paiknev Ateena riik korraldatud aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos. Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule.
630datel toimus Kyloni vandenõu ebaõnnestunud katse türanniat kehtestada, mis on varaseim teadaolev sündmus Ateena ajaloost. U 621 Drakoni seadusandlus esimene seaduste kirjapanek Ateenas. Järgnenud sotsiaalne ja poliitiline kriis viis 594 ja järgnevatel aastatel Soloni seadusandlusele, mis kehtestas Ateenas mõõduka riigikorra (kesktee äärmusliku aristokraatia ja demokraatia vahel) kuid ei lõpetanud poliitilisi vastuolusid. Peisistratiidide türannia: 561 546 haaras Peisistratos kolmel korral türannivõimu (valitses katkestusteta 546 527). Oli tuntud leebe, tasakaaluka ja kultuuri soosiva valitsejana; tema ajal aastal 534 olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. Peisistratose surma järel pärisid võimu ta pojad Hippias ja Hipparchos (valitsesid üheskoos 527 514), kes jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikesku, kuhu kogunes kuulsaid poeete (Anakreon, Simonides).
Hilisemad ateenlased hindasid Soloni tegevust väga kõrgelt. Tema kehtestatud riigikorda peeti kuldseks keskteeks äärmusliku oligarhia (väheste valitsuse) ja demokraatia (rahvavõimu) vahel. Ka Solon ise kujutas end oma luules mõõduka kesktee järgijana, pidades oma seadusi ka mõistlikuks alternatiiviks Ateenat ähvardanud türanniale. Kuid eesmärki tagada siserahu ja hoida ära türannia ta oma teevusega ei saavutanud. Jätkuvates sisevõitlustes tõusis peagi võimule türann Peisistratos. Esimese võimuhaaramise järel (561. a.) aeti ta küll minema ja teinegi katse võimule tulla andis vaid lühiajalist edu, kuid kolmandal korral (546. a.) suutis Peisistratos võõrsilt värvatud palgasõdurite ja kohalike pooldajate toel võimu kindlustada. Peisistratose valitsusaega (546 527) kujutas hilisem pärimus siserahu ja heaolu perioodina ja türanni ennast küllalt rahvameelse valitsejana, kes oskas hästi läbi saada ka rikaste ja suursugustega.
Sõna tähendab juhutöölist. Kergelt relvastatud, hiljem sai neist laevastikus sõudjad. Solon pani aluse ka rahvakohtule- heliaia, mis võis olla rahvakoosoleku kõrgema kohtu funktsioonis. Igaüks võis esitada süüdistusi riigiametniku vastu. Solon ise pidas end Ateena päästjaks ja käsitles oma seadusi türanniast päästmisena. Pärast Solonit aga jätkusid sisetülid. Kujunesid 3 poliitilist grupeeringut. Ühte juhtusid alkmaioniidid, teist juhtis Peisistratos, kes suutis kolm korda võimu haarata ja iga kord kavalusega. 546. sai alguse tema suguvõsa türannia. See jäi kreeklaste mälestusse suht positiivse ajana. Majanduslikult toetasid talupoegi. Järeltulijad Hippias ja Hipparchos. Kreeka mündid muutusid sel ajal väga levinud vääringuks. Nende suguvõsa oli kuni 514a. Siis tulid kaks meest, türannitapjad Harmodios ja Aristogeiton. See oli suht isiklik tapmine, kättemaks.
järglasteks.Tema eluloo põhipunkt laulis võidu Hesidosega, Euboia saarel , ja seda Hesidos on ühes oma poeemis, ei öelnud keda võitis ja sai kuldse karika. Suri Ios , istus kalda peal , tuldi vastu noored kalurid, ei suutnud ära mõistada, ja see tõi kaasa tema surma. (täi mõistatus) Tema poeemidest räägiti et need oli esialgu levinud segiläbi , hajutatult kuni läks mööda aeg, 6 saj II poolel kui Athenas valitses Peisistratos, olevat korraldanud Panathenaia pidustustel homerose eeposte ettekandmistel ja lasknud laulikutel rkapsoodid õiges järjekorras. Homeros elas , seda kreeklased ei tea, paigutati igale poole kas trooja sõja ajal,12 saj või teine võimalus oli Hesidosega seotud paigutati ka hilisemaeks ajaks 7 saj I pool. Homerose elulugu kui mütoloogia tõsiselt ei võta midagi. Arutades Homerose eeposte üle püütakse lähtuda ainult nendest eepostest endist, Homerose küsimus
annaabi.ee 
