Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Kreeka & Vana-Rooma". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maskid, näidendid, rooma, arhitektuur, fourth, näitleja, vanarooma, kaunilt, keskseks, kohaks, kreeklastelt, farsse, sisuks, ahnus, abielurikkumine, riietuses, tragöödiad, õnnetu, kodanikke, olukordades, populaarsed, akrobaatika, näitlejad, näoilme, kokk, theatre, ancient, action1 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu.............................................................
Vana-Rooma vaatemängud CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas) Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava,Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega kuni kuuenda sajandini p.Kr. Rooma tsirkus sarnanes väga palju kreeka hipodroomidega.
Kiviõli 1. Keskkool VANA ROOMA STAADIONI VAATEMÄNGUD Referaat Autor: Ivar Männi 11. klass Kiviõli 2013 Sissejuhatus Antud referaadis püüan anda ülevaate Rooma staadioni vaatemängudest ning tema tugevast mõjutusest kultuuriga. Detailidesse laskumata tutvustan põgusalt mõnda amfiteatrit. Lisaks erinevaid karakterid ja vaatemängude tüüpe, mida Vana-Rooma näidati. Tutvustan ka staadionide ülesehituse struktuure ning nende kohta tollase aja igapäevases ühiskonnas. Vaatemängud Vana Roomas Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas
Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 eKr korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms, millest on hiljem arenenud tsirkus. Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega.(Vikipeedia: Teater) Tragöödia ja komöödia maskid 2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke Teatri algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Üldlevinud arvamuse kohaselt on teater tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid
Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 eKr korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms, millest on hiljem arenenud tsirkus. Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usu tseremoonia teha.(Vikipeedia: Teater) Tragöödia ja komöödia maskid (allikas: google) 4 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke Teatri alged sisaldusid juba rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Üldlevinud arvamuse kohaselt on teater tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimiliste laadi laulud ning
nukkudega, seejärel aga, pärast vajaduse möödumist, veeti see tagasi. Tegelaste (näiteks jumalate) õhku tõstmise jaoks oli nn masin (kr. mechane, lad. machina -> deus ex machina...), midagi tõstekraana taolist. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil värvusega, lauba ja kulmude ilmega, juuste kuju ja värvusega sai ära märkida kujutatava isiku soo, vanuse, ühiskondliku asendi, kõlbelised omadused, hingelise seisundi. Tänu maskile võis näitleja ühe näidendi kestel hõlpsasti esineda mitmes osas. Mask tegi näo liikumatuks ja välistas miimika, mida kauguse tõttu poleks suurem osa pealtvaatajaid saanudki jälgida. Miimika puudumist kompenseerisid näitleja mitmekesised ning väljendusrikkad liigutused ja teksti esitamise oskus. Näitlejate riietus oli draama eri zhanrides erinev. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis, nn koturnides
mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures põhiliselt möödunud sajandite kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujudest. Paljud rooma kirjanduse teosed on tegelikult kreeka kirjanduse mugandused (eeposed). 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Nad ammutasid rohkelt ainestikku mütoloogiast. Mütoloogia ise pole meieni säilinud, küll aga juba töödeldud teosed kirjanike poolt. Muutsid inimkonna universumi keskpunktiks. Lõid jumalad inimese näo järgi. Asus euroopa ja aasia piirl euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse zanrid mis praegugi kasutusel. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus sai tugevaid mõjutusi vanakreeka kirjandusest. Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt. Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks. 6
on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast. Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles
püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.