perioodiks 13. Kes koostab nõuded toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta? Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab Vabariigi Valitsus. 14. Kuidas tuleb märgistuses esitada vett kui koostisosa? Lisatud vesi ja lenduvad ühendid esitatakse koostisosade loetelus nende sisalduse järgi valmistootes. Vee koguse arvutamiseks lahutatakse valmistoote massist muude koostisosade masside summa. („Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord,“ § 8, lg 1) 15. Missugused tingimused ja kui pika säilivusaja võib määrata seadusandlusest tulenevalt järgmistele toodetele ettevõte, kes ei ole teinud toodetele kestvuskatseid: KEEDETUD RIIS, PÄRMITAIGEN, VÕIKREEMIGA TORT,
alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 9. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine · Ensüümide inaktiveerimine, et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes Eriülesanne: · Piimavalkude termiline stabiliseerimine · Kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine 10. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust? Nimetada vähemalt 2 võimalust. · Pastöriseerimine · Stabiliseerimissoolade lisamine 11. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. · Energeetiliselt odav soojusenergia kokkuhoid
valmmistamiseks. Kuid Saksamaal 20-sajandi alguses nitriti liig lihatoodetes lõppes surmajuhtumitega. Pärast seda hakati seaduslikult reguleerima nitritite sisaldust värsketes ja valmistoodetes. Nitritit oli lubatud lisada ainult koos tavalise soolaga (sisaldus 0,5% ja mü 0,6%). Aga nitraate tohtis lisada otseselt puhtal kujul lihasegudele. Alates aastast 1982 hakati piirama ka nitraatide koguse (lisatav kogus 300-600 mg/kg ning jääk valmistootes 100-600 mg/kg.) Nitriti ja nitraati lisatava koguse piiramist hakati järgima ka Euroopas. Aasta 1995 Taanis keelati nitraatide lisamist lihatoodetesse. Alates aastast 2006 Euroopas on lubatud lisada nitraate 150 mg/kg ja nitritit 100-150 mg/kg. Nende arvudega kaasnevad palju erandeid. Nitriti koguse reguleerimine seadusega näitab, et paljudes maades nitrit on tunnustatud nagu mürkaine. Nitraat on vähem mprgine, kuid see on ka vähem effektiivne. Nitriti ja nitraatide vaheline seos
alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 10. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine · Ensüümide inaktiveerimine, et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes Eriülesanne: · Piimavalkude termiline stabiliseerimine · Kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine 11. Nimetada vähemalt 2 tegurit, mis mõjutavad piimavalkude termostabiilsust ning selgitada selle mõju piimakonservide kvaliteedile? 12. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust? Nimetada vähemalt 2 võimalust. · Pastöriseerimine · Stabiliseerimissoolade lisamine 13
Sellises füsioloogilises kuivuses ei suuda ükski mikroorganism areneda, toode pole steriilne. 8. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Piima pastöriseerimise traditsioonilised ülesanded on järgmised: a) patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine; b) mikroorganismide üldarvu vähendamine; c) ensüümide lõhustamine (inaktiveerimine), et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes. Piima pastöriseerimise eriülesanded piimakonservide tootmisel on järgmised: a) piimavalkude termiline stabiliseerimine; b) kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine; c) piima eelsoojendamine enne kontsentreerimist vaakumaparaadis; d) konkreetsele piimakonservi liigile iseloomulike funktsionaalsete omaduste kindlustamine. 9. Selgitada kontsentreerimise olemust ja tähtsust piimakonservide tootmisel?
................................................................. Creme fraiche e prantsuse kreem- pastöriseeritud rõõsale koorele lisatakse hapupiima, hapukoort või jogurtit. Rasvasus kuni 60%. HAPUPIIMATOOTED ..........................................rasvasus 10-30%, valmistatakse rõõsast koorest piimhappebakterite lisamisega ........................................täisrasvasest, väherasvasest või rasvatust piimast termofiilsete piimhappebakterite lisamisel. Valmistootes bakterid veel elavad. ..........................................lisaks piimhappekäärimisele peab olema ka alkoholi käärimine ............................................või valmistamisel ehk piima separeerimisel saadav vedelik, kuhu lisatakse piimhappebaktereid .............................................piimale piimhappebakterite lisamisel JUUSTUD Juustu valmistatakse Lehmapiimast- enamik juuste
Hinnang on siiski arvutuslik ning rajaneb katseloomadega sooritatud uuringute riskihinnangul. Lisaained Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Vaatamata lisaainete kasutamise rangele normeerimisele on olemas oht, et neid võib esineda valmistootes lubatust suuremates kontsentratsioonides. See võib toimuda tänu töötajate hooletusele või valesti koostatud retseptile. Krooniliste intoksikatsioonide puhul: 1. Tekivad haiguseelsed seisundid, väheneb inimese kaitsevõime teiste haiguste suhtes või teiste haiguste kulg raskeneb. 2. Paljud ained tekitavad allergiat. Siin on aga üksikutel inimestel tundlikkus väga erinev. Peale selle ja palju olulisemad on nn. kaugmõjud, mis ei avaldu otsekohe, vaid aastate pärast
valmis saada, seega on erinevates tehase osakondades normid näiteks häälestajate osakonnas tuleb ühel töötajal 25-30 filtrit valmis saada, olenevalt filtri seriast. Kui tellitud toodangu partii sai valmis, seadmed pakitakse ja viiakse lattu, kust siis tooted lähevad autosse ja kliendile. Kõik peab olema vastavalt graafiku järgi, kui tehas ületab etteantud aja toodanguga, siis tehakse trahvid, kuna klientidel läheb ka graafik rikki. Praake valmistootes olla ei saa, kuna seadmeid kontrollitakse iga valmimisetappi lõpus, alustades elektrilise skeemi valmimisest ja lõpetades valmisseadmega. Töö tasustamine Töötasu koostatakse töölepingu seadusega kooskõlas. Palka makstakse ettevõttes iga kuu kümnenda kuupäevani, tavaliselt tuli palk 5.-6. kuupäeval. Palga süsteem oli selline: Palk millest võeti tulud maha oli igal töölisel 1,50 + sõltuvalt ametist 0,50 - 3, millest tulumaksu maha ei võetud
küpsetatult, praetult, grillitult või muul viisil soojendatult. praevorstid – vorstid, milliseid on soovitav enne tarvitamist praadida, küpsetada või muul viisil kuumtöödelda (üldjuhul naturaalkestas lamba või seasooles vorstikesed). (ibid) Keeduvorstid on keedetud või kuumutatud auru (või veega keedetud), mõnikord ka ülesuitsutatud vorsttooted, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni, niiskuse osamass valmistootes mitte üle 75 %. (ibid) Lihaleivad: on vormis küpsetatud vorstisegu, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni. (ibid) Suitsuvorstid: on kuuma suitsuga suitsutatud vorstid, need jagunevad omakorda: kuumsuitsuvorstid – kuuma suitsuga suitsutatud (tootesisese temperatuurini vähemalt 71 C) keetmata vorstid. Niiskuse osamass valmistootes mitte üle 65 %. poolsuitsuvorstid – kuuma suitsuga suitsutatud, keedetud tootesisese
pritsitud sea- või lambasoolde või vorstikesta ning termiliselt töödeldud. Vorstiliigid: · toores vorst - kuumtöötlemata vorst, mis on valmistatud soolatud ja maitsestatud toorest lihast. · Keeduvorst - auru või veega keedetud, mõnikord ka ülesuitsutatud, niiskuse osamass on 75%. · Toorsuitsuvorst (salaami) - öödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 °C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure. Niiskuse osa valmistootes pole üle 55%. · Kuumsuitsuvorst - kuuma suitsuga suitsutatud, keetmata, niiskuse osa valmistootes pole üle 65%. · Poolsuitsuvorst - keedetud, seejärel kuuma suitsuga suitsutatud ja kuivatatud või kuuma suitsuga suitsutatud ja kuivatatud, niiskuse osamass pole üle 60%. · Täissuitsuvorst - keedetud, pikaajaliselt kuuma tugeva suitsuga suitsutatud ja kuivatatud, niiskuse osamass valmistootes pole üle 50%.
SLSA on väga nõrk ja pehme vahuaine, mida valmistatakse kookose- ja palmiõlist, see ei imendu organismi ja on väga kergesti maha pestav. Tegemist on ohutu ja kahjutu ühendiga, mille molekuli suurus on oluliselt suurem, kui SLS'il ja seega ei imendu ta läbi naha organismi. Teda kasutatakse nii loodus-, bio-, kui ka orgaanilistes toodetes. [15] 2.2.6 Formaldehüüd Euroopa Liidus on formaldehüüd lubatud maksimaalselt 0,2%-lise vaba formaldehüüdina. Kui formaldehüüdi sisaldus valmistootes on suurem kui 0,05%, peab kõigi formaldehüüdi või formaldehüüti eraldavaid aineid sisaldavate valmistoodete märgistusel olema vastav teave, mis teavitab, et see toode sisaldab formaldehüüdi. [1] Formaldehüüd on väga aktiivne hallituste ja bakterite vastu, kuid on nahka ärritava toimega. Formaldehüüdi vabastavad säilitusained on koostisained, mille efektiivsus toodete turvalisuse säilitamisel ja nende mikroorganismidega saastumise eest kaitsmisel on äärmiselt kõrge.
klaasikalistel meetoditel saadud organismid, muidu heakskiitu ei anta. Valikuvabadus isegi GMOde puhul, mis lubatakse turule, peab potentsiaalsele kasutajale jääma võimalus nende toodete eiramiseks, ehk GMOde ja mitte GMOde segunemine peab olema tagatud. Märgistamine kõik tooted, mis sisaldavad GMOsid peavad olema selgelt märgistatud, et tagada tarbijatele informeeritud valikuvabadus. Jälgitavus märgistamine on vajalik isegi sel juhul kui valmistootes ei ole GMO sisaldust võiomalik enam tuvastada, seetõttu peavad kõik tootjad ja turustajad omama täielikku ülevaadet tootmisahelast ja vajadusel informeerima tarbijaid kui GMOsid on kasutatud. USA puhul ei ole ka vajalik GMOsid sisaldavate toodete kohustuslik märgistamine · USA on maailmas juhtiv GM taimede kasvataja, Euroopa osakaal on marginaalne · Euroopa seadusandlus on tunduvalt rangem Patendid ja nende tähtsus
annaabi.ee 
