aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läksid Vaivara valla alla. 1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. Sellest ajast on Toila külanõukogu olnud praegustes piirides. Alates 1993. aastast on eeltoodud külanõukogu ümber nimetatud Toila vallaks.
ei määratud. 1917. aasta märtsist oktoobrini oli Eestimaa kubermangu viimaseks komissariks Jaan Poska. Talurahva omavalitsus | Majandus ja linnad 1.seaduste plokk Eestimaal 1802 ja Liivimaal 1804 talurahvas võis pärandada oma vara pojale. 2.seaduste plokk pärisorjast peremees, pärisorjuse kaotamine, Aleksander I, 1802 Tartu ülikool, talupoeg võib omada maad ja vara, minnakse linna. 3seaduste plokk 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal raharent. 1866 vallavolikogud, linnavalitsus, esimene seadusandlik kogum, mõisnik hakkab eralduma talupojast, talupoeg õpib asju ajama, keelustatu ihunuhtlus. 1863 passid 19saj teisel poolel tekkisid kuulujutud, et venemaal on täiega hea elu ja kuna talupojad olid hästi kergeusklikud siis nad tormasid kohe sinna. Hea elu, tasuta maa, pudrumäed, piimajõed. Usuvahetusliikumine: luteri->õigeusk. Kui võtad vastu õigeusu, saad tsaarilt maad.
Vene koolides oli raskusi riigikeelega. Seal kasutati vanu tsaariaegseid õpikuid, mis ei vastanud Eesti huvidele. Lisaks sellele ei osanud isegi õpetajad eesti keelt. Siiski oli õpilaste olukord seal soodsam, sest õpilasi oli klassis vähem. 4 Koolivalitsus ja õpetajad Vabariigi alguspäevil tegutsesid valdades koolivalitsused, hiljem otsustasid kooli asju vallavolikogud. Üks tähtsamaid koolivalitsuse juhatajaid oli Heinrich Aviksoo, kes oli ühtlasi Rakvere linnapea 1930-1940. Tema ajal ehitati palju ühiskondlikke hooneid, näiteks Rakvere ühisgümnaasium, saksa algkool, teatrimaja ja turukaubamaja. Tema valitsuse ajal nimetati koolinõunikud ka riigiametnikeks ja nad ei allunud maavalitsusele. Kord aastas kontrollisid koolinõunikud õpetajate tööd. Esile toodi 10-15 head ja veidi rohkem nõrku õpetajaid
Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega. Palgast lähevad maha tulumaks, töötuskindlustusmaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni maks. Millised on otsesed maksud? Lähevad maha sissetulekust, nt tulumaks 21%, maamaks, raskeveokimaks. Millised on kaudsed maksud? Makstakse kaupade ja teenuste tarbimisel, nt käibemaks 20% (rakendatakse ka 9% ja 0% määra), aktsiisid, tollimaks. Millised on kohalikud maksud? Kohalikud maksud, mida võivad linna- või vallavolikogud kehtestada: a. reklaamimaks; b. teede ja tänavate sulgemise maks; c. mootorsõidukimaks; d. loomapidamismaks; e. lõbustusmaks; f. parkimistasu. Millised on riigieelarve suurimad kulu- ja tuluallikad? Kuluallikad: haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Tuluallikad: maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksed, välistoetused, tulumaksud,
Sinna kuulus ka Viktor Kingissepp. Enamlased võtsid enne seda, kui Petrogradis oktoobripööre toimus, olid enamlased Tallinnas võimu enda kätte võtnud. Saadeti komisjonid raudteedele, asutustesse, telegraafi ja mujale, tänavatel partullisid punakaartlased. 27 oktoober 1917 andis Jaan Poska võimu Kingissepale. Riigistati ettevõtted, mitte vaid tööstusettevõtted, vaid ka pangad, hotellid, restoranid. Maa kuulutati riigi omaks. Linna- ja vallavolikogud saadeti laiali, nende asemele valiti nõukogud. Senine kohtusüsteem lammutati, kohtu asemele viidi sisse revolutsioonilised tribunalid, kus kohut mõisteti vastavalt revolutsioonilisele südametunnistusele, mis oli aga väga ebamäärane. Maapäeva ei suhtutud kuigi positiivselt. 15. novembril võttis Maapäev vastu kolm olulist otsust. Esiteks, tulevase riigikorra otsustab Asutav Kogu, mitte Maapäev. Teiseks, kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni on kõrgeima võimu kandja Maapäev
- riigiorgani töötajad saavad töötasu riigilt, riik määrab nende õigused ja kohustused Riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes: - Seadusandliku võimu organ võtab ülimisliku juriidilise jõuga õigusakte ja eelarve vastu. o Kõrgeimad – rahva esindusorgan ehk parlament (Eestis – Riigikogu) o Kohalikud – kohakile omavalitsuste esinduskogud (linna- ja vallavolikogud) - Täidesaatva riigivõimu organid viivad ellu seadustes ja kõrgemalseisavate haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) o Kohalikud haldusorganid – nende pädevus piirdub ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (maavanem)
Koolide eest jäid vastutavaks kummagi kubermangu luteri usu kiriku konsistoorium ja rüütelkond, kes esitas iga aasta haridusministeeriumile aruande koolide ja õpilastr arvu kohta ja ülevaate kubermangude koolioludest. 1840.a. pandi Liivimaal alus uuele rahvakoolide juhtimise süsteemile. Kõik kubermangu rahvakoolid allutati ülem-maakooliametile, maakondade koolielu juhtisid kreismaakooliametid. Mõisapiirkonnas kandsid kooliasjade eest hoolt koolivanemad. Vallavolikogud hakkasid otsutava sõnaga kaasa rääkima koolmeistrite valimisel ja koolide majanduselu juhtimisel. Kuni ülemaalise koolivõrgu asutamiseni omandas suur hulk noori kirjaoskuse endiselt koduõpetuse kaudu. Põhja-Eestis rakendati 1822. aastast alates tööle rändõpetajad. Igas mõisakogukonnas määrati kindlaks koolipidamise paik, kuhu lapsed kogunesid. Pühapäeval teatas kirikuõpetaja kantslist, millisesse külla tullakse järgmisel nädalal lapsi õpetama.suuremates
Sellest võisid osa võtta ka muud isikud, kuid need ei arutanud seisuslikke küsimusi. Istungid iga 3-e aasta järgi, erines Eestimaa omast maksukorralduselt. Saare- ja Muhumaa maapäev sarnanes eelnevatega. Ta nimetas ametisse maamarssali rüütelkonna huvide kaitsjad ja esindajad, nendest olenes ka kohtunike määramine. Valla omavalitsused: talupoegade omavalitsusasjus anti mõisnike poolt talupoegade õiguste ja kohustuste loetelu. Algul (1802) olid vallavanem, vallatalitajad ja vallavolikogud sõltuvuses mõisnikest. Hiljem läks kohtupidamine talupoegade kätte, omavalitsused üldise kubermangu järelvalve alla. Seejärel loodi talurahva asjade komissarid ning peale 1866 aasta seadusi loodi erilised vallakohtud. Kirikukorraldus: Eesti kõrgemaks võimuks konsistoorium piiskop (aadlikud, vaimulikud), abiks superintendant, kes tegutses piiskopi asemel Liivi-, Saare- ja Muhumaal. 12 19
Impeeriumis (1856). Soomes (vanamoodsa seisusliku riigipäeva regulaarne tegevus (1863-1906): soomlaste lojaalsuse premeerimine poolakate mässu järel. Riigipäevaseadus (1869): I ainult Soome jaoks kehtestatud põhiseadusliku kaaluga seadus. 1886--- Soome seisuslik riigipäev kogunes iga kolmas aasta ja sai piiratud algatusõiguse. Soome poliitiline moderniseerumine (1863-1899) Omavalitsusreform maal (1865): koguduse ja valla eraldamine Rootsi eeskujul: vallavolikogud, mille valimistel osalesid maksumaksjad (taluperemehed). Omavalitsusreform linnades (1873): hääleõigus sõltus varandusest. 1860. aastatel algas Soome sisepoliitiline elu ja kujunesid mitteametlikud keeleparteid: aluseks soome-ja rootsikeelsete keelevõitlus riigipäeval (soomekeelsete keskkoolide asutamise küsimus). Parteide areng (1863-99) 1.Soome partei (fennomaanid, vanasoomlased). Domineerisid kirikuõpetajate ja talurahva seisuses
Linnuse, Kulje > Kalda, Laura > Lõuna, Võrumaal Aleksandri > Laheda, Narvataguses Skarjatina > Raja), kui ka need eestiilmelised nimed, millel oli võõras algupära (Järvamaal Esna > Kareda, Valgamaal Taagepera /*Stackelberg/ > Vaoküla, Virumaal Iisaku > Tärivere, Porkuni > Assamalla). Viimastest üksnes Iisaku (Tärivere) valla rahval õnnestus 1940. a algupoolel tagasi saada oma algne nimi. Veel ulatuslikumad olid asulanimede eestistamise kavad. Määratud aja jooksul pidid vallavolikogud tegema ettepaneku oma võõrapäraste nimede muutmiseks, selle kava vaatasid läbi maavalitsused, kes edastasid ettepanekud omakorda siseministeeriumi Kohanimede Nõukogule. Kui viimane mõne ettepanekuga ei nõustunud, saadeti see märkustega tagasi vastavale maavalitsusele, kes siis esitas uue nime. Riigiarhiivis (fond 14, nim 2, sü 450, 721 jt) säilitatavast kirjavahetusest selgub, et tegemist oli võrdlemisi ajaloovaenuliku ja pealiskaudse ettevõtmisega. Petserimaal nähti ette muuta
valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksulaekumistest. Ise mõjutab ta majandust mitmesuguste investeeringute ja teenuste ning kaupade ostudega. Valitsusel on ka majanduse kontrollifunktsioon, mida ta saab läbi viia raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Avaliku sektori 3 tasandit: 1) institutsionaalne –selles tähenduses vaadatakse riigi- ja munitsipaalasutusi, -fonde ja –ettevõtteid (Riigikogu, vallavolikogud, ministeeriumid, vallavalitsused, seadusandlikku, kohtu- ja täitevvõimu teostavad institutsioonid, riigilekuuluvad fondid ja riigiettevõtted). 2) avalik majanduslik –vaadatakse piiratud ressursside kasutamist. 3) avaliku sektori rahandus –kajastab rahaliste ressursside saamist maksude kogumise, erastamise ka muude tulude kaudu ja kulutamist investeeringutena, toetustena jne. Riigi rahandus(public finance) –on suunatud maksude ja riigi rahavoo juhtimisele.
Sai paljuski lätlaste äratajateks, äratati see lätlastest enestest koosnev lätlaste esimene rühm – said teadlikuks, et nemad on ka keegi, mingi eraldiseisev rahvus, et ka nende keel ja kultuur väärivad uurimist, see õhutas rahvuslikku vaimsust. Juba 18. sajandi esimesel poolel Liivimaa aladel, Liivimaa kubermangus levis hernhuutlik liikumine, vähemasti Liivimaa talurahvas sai oma esimese äratuse koostööks ühistegevuseks just sellest, sellele järgnesid kõik vallavolikogud jne. Veel tuleb tingimata mainida lätlaste üldise haridustaseme tõusu. Siin tuleb teha senisest natuke suurem kõrvalepõige ja selgitada seda olukorda, mis hariduses valitses. Kõigepealt tuletame meelde, et talurahva haridusele hakati esmakordselt pöörama tähelepanu Rootsi ajal (puudutas vaid Liivimaad – tuletagem meelde Glücki, kes tõlkis Läti keelde Piibli, aga pani aluse oma praostkonnas ka kooliharidusele, asutades esimese õpetajate seminari (nn Glücki
annaabi.ee 
