enda südametunnistus." (Bakunin) [Akadeemia 1994 nr 3 ] Usun, et anarhismil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Anarhistid tahaksid, et kõik inimesed oleksid võrdsed, neile ei meeldi, et eksisteerib koos nii rikkus kui ka vaesus. Samuti ei meeldi neile, et eksisteerib riik. Üldiselt ma siiski arvan, et riik ja valitsus peaksid olemas olema. Kodanikud valivad ju selle partei, kes neile rohkem meelepärasem on, seega võimule ei saa kõige jubedamad. Ilma valitsuseta ja riigita valitseks siiski korralagedus. Nagu anarhistid arvavad, et inimesed on sisimas ikka kõik head, nõustun ka mina. Kuid elu jooksul inimesed muutuvad ja teevad vaatamata sellele, et nad sisimas head on, jubedaid asju. Nii võib juhtuda, kui nad kaotavad enesekontrolli. Vaevalt ilma riigita oleks maailma parem koht. Keegi tahaks ikka võimu saada ja hakkaks liidriks. See võib olla näiteks vaimselt haige inimene, aga kui tänapäeval selline
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
Näiteks mõni arv, liikumine, vorm. Sekundaarsed omadused on siis teisejärgulised ning need vahelduvad vastavalt sellele, kes neid vaatleb. Näiteks värv ja temperatuur. Point on selles, et primaarsed omadused on objektis endas, teisejärgulised aga meeltes nad sünnivad objekti ja vaatleja vastasmõju tulemusel. 4.Loomuseisund ja ühiskond: Loomuseisund ehk ühiskonna-eelne olukord. Loomuseisundis elavad inimesed koos moraalireegleid järgides, kuid ühise valitsuseta. Kõigil on piiramatu õigus karistada moraaliseaduste rikkujaid. Olemas on eraomand, mis tekib töö kaudu. Kuna kõigil on mure oma omandi säilimise pärast, luuakse valitsus. Kõrgeim võim on mitteabsoluutne seadusandlik kogu. Rahval on õigus mässata valitsuse vastu, mis ei valitse tema huvides (selline valitsus on rahvaga sõjaseisukorras). HUME 1.Põhjuslikkuse mõiste kriitika: Põhjuslikkus on tunnetuses keskne mõiste. Siiski leiab Hume, et põhjuslikkuse ideele
kuid üldkohustuslikke norme ei leia. · Vahel langevad kokku, vahel mitte; nt riigieelarveseadus 6. MÄÄRUS vabariigi valitsuse pädevus. · Seaduse alusel ja täitmiseks annab valitsus. · Minister annab samuti määrusi. · Määrus on materiaalselt mõistetavana õigusakt, formaalselt pole ta läbinud seda teed,mis seadus; seega on ta halduse üldakt(täitevõimu õigust loov akt). · Ilma valitsuseta ei saa määrust anda, sest siis muidu on ta õigustühine. · Määrusandluse mahu all võib eristada kolme liiki: 1. iutra legen administratsioon konkatiseerib 2. praetur legen loovad uut õigust 3. contra legen võib muuta juba varasemates seadustes sisalduvaid regulatsioone. Tänapäeval on haruldased ja neil peab olema PS tulenev volitus. · Esimese kaks on ka Eestis.
kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie. Eurotlandi partnerlus. Euroopa koostöö, Tuumatasakaal ja Võidurelvastumine koguti nii palju relvi kui oli võimalik ja võimsam oli see kellel oli kõige rohkem relvi. Tuumatasakaal- erinevad riigid said tuumapommi. Kolmanda maailma ekspluateerimine ja hiljem dekonolisatsioon- ühel päeval lasti koloniaal riigid vabaks ja jäeti valitsuseta, need riigid pidid ise hakkama saama. Paljud need riigid paarikümne aasta jooksul tekkisid kodusõjad ( halb dekonolisatsioon). Mitteühinemisliikumised oli palju riike kes hoidsid eemale ja ei tahtnud ühinemist ei USAga ega NSVlga. Perioodid ja kriisid: 1945-1953 uueks sõjaks valmistumine 1953- 69, konflikt, konfrontatsioon, kompromiss 1969- 1979- pingelõdvendus 1979-86- uueks sõjaks valmistumine Mis lõpetas Külma sõja
a. kõik haridusega seonduvad küsimused b. kõik maaeluga seonduvad küsimused c. kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab d. kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud use tasandini seadusandlust se täiendamise ning otstarbeka rakendamise eest 1. Meeldetuletuseks: valitsetus (governance) tähendab a. riigivõimu väljadelegeerimist b. riigikeskset valitsemist c. ühiskonna valitsemiskorraldust d. valitsemist ilma valitsuseta 2. Valitsemine on tegevus, mille eesmärgiks on loengus räägitu põhjal a. üksikhuvide allutamine ühishuvidele b. poliitikate koordineerimine demokraatlikust konkurentsist tulenevate ebakõlade ühtlustamiseks c. pakkuda mehhanism prioriteetide määratlemiseks d. poliitika tulemuslikkuse jälgimine ning tagasisidestamine 3. Millised järgnevalt väljatoodud näidetest on riigitõrked? a. Teabevaegus, mis ei võimalda adekvaatselt otsustada b
Rahvusriik vs EL: mõlemad pooled nii mõjutajad kui ka mõjutatavad. See on nii alt üles kui ka ülalt alla protsess. [Liitumine on erand, sest siis tuleb võtta kõik EL asjad sellisena nagu need kehtivad. Nende tegemisel pole me saanud kaasa rääkida ega seda kuidas neid vastu võtta. Erandeid selles osas palju ei saa lubada sest siis see ühtne seadustik kaotaks mõtte, ühisturg ei saaks toimida. Eesti sai väikesed erandid ainult.) Valitsemine ilma valitsuseta puudub üks tugev võimukeskus, Komisjon on küll tugev (algatab, ettevalmistamine, järgimine poliitilistelt), aga mitte ainuvõim. Seal on kaasarääkijateks veel ka Nõukogu, Parlament, euroopa kohus. Pole ühepoolne otsustusprotsess, kaasatud on ka huvigrupid. Osapooled on omavahel sõltuvuses. Poliitikavõrgustikud koostöö erinevate osapoolte vahel, osapooled muutvad kergelt. Ja eelkõige seotud huvigruppide kaasamisega.
Rahvusriik vs EL: mõlemad pooled nii mõjutajad kui ka mõjutatavad. See on nii alt üles kui ka ülalt alla protsess. [Liitumine on erand, sest siis tuleb võtta kõik EL asjad sellisena nagu need kehtivad. Nende tegemisel pole me saanud kaasa rääkida ega seda kuidas neid vastu võtta. Erandeid selles osas palju ei saa lubada sest siis see ühtne seadustik kaotaks mõtte, ühisturg ei saaks toimida. Eesti sai väikesed erandid ainult.) Valitsemine ilma valitsuseta puudub üks tugev võimukeskus, Komisjon on küll tugev (algatab, ettevalmistamine, järgimine poliitilistelt), aga mitte ainuvõim. Seal on kaasarääkijateks veel ka Nõukogu, Parlament, euroopa kohus. Pole ühepoolne otsustusprotsess, kaasatud on ka huvigrupid. Osapooled on omavahel sõltuvuses. Poliitikavõrgustikud koostöö erinevate osapoolte vahel, osapooled muutvad kergelt. Ja eelkõige seotud huvigruppide kaasamisega.
Bismarcki antisotsialistlik seadus. Kuna Bismarck soovis 1878. aastal Riigipäevas läbi suruda sotsiaaldemokraatide vastast seaduseelnõud ning vajas selleks liberaalide toetust, oli ta valmis kirikuvastaseid meetmeid lõdevandama Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. Ehk siis marksistid nägid selles ideaali, vastuhakkamist kapitalistidele ja näitasid, kui hästi võib üks ühiskond toimida ilma kapitalismi ja valitsuseta. Pariisi piiramine. Adolphe Thiers valitsus. Preisimaa väed olid tunginud 1870. aastal Prantsusmaale ja piirasid ning pommitasid Pariisi. Valitses töötus, nälg, külmatunne, viletsus. . Prantsusmaa valitsev klass, keda hirmutas masside rahutu meeleolu rohkem kui sõjaline lüüasaamine, sõlmis kiiresti preislastega rahu. Valitsusjuht oli Adolphe Thiers, kes pidi vastu võtma mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Valitsus otsustas
üle muutuvad inimesed liiga erapoolikuks ja liiga entusiastlikuks. Inimeste suutmatus õiglaselt kohut mõista ongi peamine põhjus, miks Locke leiab, et inimesed moodustavad ühiskondliku lepingu ja väljuvad loomuseisundist. Hobbes jättis rahvale vaid kaks valikut: kaos või absolutistlik kuningas, Locke leiab, et mõlemad variandid on liiga äärmuslikud. Loomuseisund ei ole "põrgu" ja valitsuse võim ei pea olema absoluutne. Valitsuseta olukord pole niivõrd hull ja ka valitsuse laialisaatmine ei tekita iseenesest veel katastroofi. 65 Mõlemas (nii loomuseisundis kui ühiskondlikus seisundis) tuleb kaitsta inimest omavolilise võimu/jõu eest Hobbes õigustas valitsust sellega, et rahvas paratamatult vajab sunnivõimuga valitsust, see on parem kõigest muust. Locke õigustab valitsust alamate nõusolekuga
annaabi.ee 
