“ Igal riigil peab olema valitseja – teejuht, kes aitab oma riigi kodanikud läbi raskuste ning rõõmustab koos rahvaga õnnehetkedel. Selleks peab ta mitte ainult tegutsema, vaid ka mõtlema nagu täiesti tavaline kodanik. Hea valitseja on keegi, kes peab kuulma ning ka kuulama terve ühiskonna arvamust. Kogu võimust ning tähelepanust pimestatuna võib see tunduda justkui teisejärgulisena või, mis veelgi hullem, ebatähtsana. Tegelikult aga peitub valitsejas endas kogu riigi või ühiskonna edasine käekäik. Just tema on see, kes peab panema maksma oma sõna tehes seda riigile kõige paremal kujul. Alustada tuleb iseendast - tuleb vaadata enda sisse, teha otsuseid inimese mitte valitseja seisukohalt. Hea ning õiglane valitseja peab ära tundma piiri eetilise ning moraalitu vahel. Minu arvates on ideaalseimaks näiteks antiikfilosoofi Aristotelese poliitika käsitlus. Tema
ideaalid, mõistsid hukka kõike mis vähegi erines. Selle tõestuseks luuletused: ,,Poeedi surm", ,,1,jaanuaril 1840", ,,Mõtisklus". Sümpatiseeris mägilasi ja nende vabadusvõitlust poeemis ,,Valerik". Kirjeldavad reaalselt Venemaa talupoegade elu ja kalli sünnimaa loodust, Puskin luuletuses ,,Küla" ja Lermontov ,,Kodumaas". Puskini poliitilised luuletused, mis tekitasid kõvasti pahameelt tsaaris olid ,,Pistoda", ,,Davõdovile" ja ,,Napoelon". Lermontov tekitas valitsejas ärevust oma poeemidega, mis ta kirjutas peale Puskini surma, ,,Poeedi surm" jne. Lermontov kirjutas sõjavastase poeemi ,,Valerik", Puskin kirjutas see eest palju talurahva ülestõusu teemal: ,,Dubrovksi", ,,Kapteni tütar". Puskinile meeldis kirjutada ajaloolisi ja psühholoogilisi poeeme, näiteks ,,Poltaava". Lermontov suutis aga ,,Deemonis" kujutada äärmiselt keeruka iseloomuga isikut. Poeemis kujutab ta ennast painavaid küsimusi, kas
isu. Sellest pidi talle kerge kogelemine külge jääma. 25. oktoobril jõudis kõrgeauline troonipärija pealinna. Kõikjal, kust ta läbi sõitis, oli linn valges ehtes, pidurüüs võimukandjad pidasid kõnesid ja trompetite sõjakas hääl vastas oboede kõrgetele helidele. Rahvamurd saatis teda juubeldades ja hõisates kuni rahamees Amet' majani kus, ta veetis oma esimese öö Pariisis. Eelmise sajandi jooksul ei tundnud rahvas ennast ära üheski valitsejas. Caterina de' Medici ja Henri III poliitiline geniaalsus, ühe dünastiat alalhoidev vaim ja teise vaieldamatult rahvuslik meelsus ei suutnud kustutada rahva viha itaalialiku valitsuse ega põlgust ajajärgule omase peenutsemise vastu. Henri IV," oma tõu Mooses", nagu ütles Saint-Simon muutis selle ära ja taastas kahesajaks aastaks puudunud ühtsuse Oma alamatele antud laps pühitses tema võitu. See imik liitis üheks pereks nii
Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated. Johannes Reuchlin koos Roterdami Erasmusega peeti teda ,,Saksamaa kaheks silmaks." Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele. Ulrich von Hutten üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. Niccolo Machiavelli ,,Valitsejas" võttis sõna riigivalitsemise probleemistikus. Vaja oli tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks end aheldatuna moraalinormidega. Valitseja peab olema nagu lõvi, kui tarvis, ja nagu rebane, kui tarvis. Makjavellism. Sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. Tommaso Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik." Reisikirjeldus vormilt. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele. Riigi
Lõpetades kolledzi, hakkas Racine tegelema luulega ja koostas mitu suurepärast oodi(«Sur la convalescence du roi», 1663, «La renommée aux muses», 1664) , mis andsid talle võimaluse läheneda õukonnale. Tema edusamme õukonna sfäärides kinnitasid veelgi tragöödiad ,,Thebaide" (1664) ja eriti ,,Aleksander Suur" (1665), kus noor Louis XIV võis ära tunda ennast galantses ja suuremeelses Makedooniast valitsejas. 1667. aastal Racine kirjutas oma kuulsaima tragöödia ,,Andromague" ja tõusis Prantsusmaa peamise tragöödia näitekirjaniku kohale. Teose edu on nii võrd suur, et seda saab võrrelda Corneille ,,Cid'i" omaga. Racine'i ,,Andromaque" samuti jaotas Pariisi aadelkonna kahte leeri. Racine'i austajateks said kuningas, tema favoriit, markiis Montespanne ja suurem osa intelligentsist. Vastasteks olid aga enamasti vanameelsete
kallimad, kuid ka vastupidavamad. Püha kuningavõim Kuningavõim oli Muinas - Egiptuse kultuuri üks tugisambaid. Rooma keisridki avaldasid ausust Egiptuse traditsioonidele kuni Deciuseni, kes tõi ohvriande jumal Hnumile Edfu templi kolm ja pool tuhat aastat pärastesimesi teadaolevaid Egiptuse kuningaid. Selle aja jooksul muutus küllinstitutsiooni tähendus, kuid mitte põhiolemus. Troonile tõustes sai kuningast "jumala rollis inimene"(E. Hornung). Valitsejas ühinesid individuaalne surelik ja idealiseeritud üleloomulik pool. Lahknevused ideoloogia ja tegelikkuse vahel ei olnud vastuolus egiptlaste kuningavõimukäsitusega, vaid kohandusid vaarao dualistliku olemusega, mis hõimas nii inimlikke kui ka jumalikke aspekte. Kuninga tiitlid ja võimusümbolid. Puhtväliselt kajastub Egiptuse kuningavõimu olemuslik kestvus kuninga tiitlites, mis
Veel tegelesid paljud mungad ja õpetlased Vana-Kreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega. Vana-Vene riigi kujunemine 6. - 7. Sajandil kujunesid Dnepri jõe äärdehõimuliidud. Slaavlased olid sõjakad ja sageli kimbutasid nad oma rüüsteretkedega Bütsantsi keisririiki. Samas olid neil ka kaubanduslikud suhted ning 9. Sajandiks kujunes Dnepri jõest tähtis kaubatee Bütsantsi ja Skandinaavia vahel. Idaslaavi hõimud sõdisid omavahel ega suutnud kokku leppida valitsejas. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabusidki kohale viikingipealik Rjurik koos oma vendade ja kaaskonnaga. Peale Rjuriku suma sai troonile tema lähikondlane Oleg, kes vallutas 882. aastal Kiievi. Seda aastat peetaksegi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi asustamisaastaks. 998. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu bütsantsi õigeusu. Rahvas ei suutnud mõista seda käiku ja nii pidigi Vladimir jõuga ristiusustama
tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 3. Machiavelli esitas alternatiivse voorusõpetuse klassikalisele humanismile, kus ta pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 47. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Machiavelli käsitles ,,Valitsejas" seda, kuidas tulla toime reaalses maailmas, kus lõviosa inimestest ei ole vooruslikud ja moraalsed. Esitas alternatiivse vooruseõpetuse klassikalisele humanismile, mis oli tema jaoks kujuteldav tõde. Ütleb, et me ei saa teha seda, mida me peaks moraaliprintsiipide järgi tegema vaid peame piirdume sellega, mis on tehtav. Machiavelli leidis, et klassikalised moraalireeglid peaksid küll kehtima ehk alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja
luksust. Miks Don Juani kuju saanud Euroopas nii populaarseks? Oli midagi enamat kui traditsiooniline teatrikuju. Renessansi viimaseks kangelaseks on nimetatud seda Tirso Juani. Temas on nähtud mingi ajastu kokkuvõte renessansi. Renessanss mõtles välja oma titaani ehk üliinimese, kes pidi saama jumalasarnaseks. Sellest ideest tuli välja päratu ego, tarbimisgeenius. Ammu enne Tirsot tõmbas titanismi ideele joone alla Machiavelli oma ,,Valitsejas". Tirso ehitab oma Juani üles täpselt Machiavelli järgi, tal puuduvad igasugused kammitsad, sees absoluutne tühjus. Tirso Don Juan kõik kaob jäljetult temasse. On nö ,,none", tühi. Näidendi finaalis lahendab asja kõrgem jõud see jõud, mille vastu ta astus mitte inimlik kohus. Titanismi idee kokku varisemise strateegia mis kasu on titaanidest, kui nad ei ole enam ,,inimesed". 4) Calderóni elu ja looming. 1600
aastat peavarju. Voltaire arendab oma filosoofiat. Ta kirjutaski nii näitekirjandust kui filosoofia alast, ajaloolised uurimustööd ja ka luuletused- mitmekülgne. Kuid tänu mõnele eestkostjale, saab armu ja saab Pariisi tagasi minna. Sai isegi mingi õukonna ameti aga pöördub tülli, kuna on liiga kriitiline. Päästab aga see, et Friendrich II (Preisimaa) kutsub ta oma õukonda. Voltaire ja Freidrich II ühendavad jõud(valgustus). Aga liiga omakasupüüdlikud, Voltaire pettub valitsejas, kirjutab ka teose, mis põletati. Pöördub tagasi Prantsusmaale. Ta pole seal teretulnud ja tal õnnestub osta maad, Pr. ja Sveitsi vahel. Voltaire´i suhtumine jumalasse: kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda. On vaja midagi, millesse uskuda. Lihtinimestel vaja, et miski paneks nad vastavalt käituma, muidu tekiks kaos, kui keegi midagi ei karda/austa vms. Loomulik religioon: Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse.
puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Oma ideaalide teostamist nägid ka füsiokraadid valgustatud monarhias, piiramatu võimuga valitsejas, kes suudab füsiokraatlike eesmärkide nimel sellele vastuseisvate ühiskonnakihtide vastupanu võimutäiusega murda. ,,Ka kuningad on inimesed" Tänu valgustusele sai Jumala asemikuks maal peetavast valitsejast ,,rahva esimene teener" nagu end tituleeris Preisimaa kuningas Friedrich II ( Saksamaa). Valitseja ei vastandanud end enam oma alamatele, vaid esitles end ühiskonna liikmena, kellel lasus teistest suurem vastutus üleüldise hüveolu tagamises
annaabi.ee 
