See omakorda tekitab ülekaalulisust ja mitmeid mitmeid terviseprobleeme. Tänapäeval ei mõelda väga palju enam sellele, kuidas vanasti elati. Nauditakse lihtsalt elu hüvesid nii, kuis võimalik. Sama on juhtunud ka kommunikatsioonivahendite arenguga. Nüüd on võimalik kõigil avaldada internetis näiteks oma blogi (internetis asuv päevik) ja seal on võimalik avaldada oma arvamust kõikide maailma asjade kohta. Seega on kadunud meie silmapiirilt ka kirjateoste valitavus nüüd kirjutatakse juba kõigest, mis pähe tuleb ning ei mõelda ennem oma jutu sõnumit korralikult läbi. Sõnal puudub kaal, sest tekstimaht pole piiratud kirjuta vaid nii palju, kui soovid! Samas jäetakse tähelepanuta ka selle teose mõju näiteks lugejale, mis nii mõnelgi korral võib päris halb olla. Tänu internetile on inimestel suurem kättesaadavus informatsioonile. Seetõttu ei viitsita enam
Rahvas 1. Seadusandlik võim – teostab parlament, töötab välja Territoorium seadusi Riigiorganid 2. Täidesaatev võim – teostab valitsus, viib seadusi ellu 3. Kohtuvõim – esindajaks kohtuorganid, valvavad seaduse täitmist 12) Riigi valitsemise vormid. Riigi valitsemise vormid: 1. Vabariik – iseloomustab kõrgemate riigiorganite valitavus. Jaguneb omakorda kaheks: o Parlamentaarne vabariik – (Eesti) valitsus vastutab parlamendi ees, parlamendi võim suur o Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president 2. Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Jaguneb omakorda kaheks: o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul
kohtupidamise ulatus ja maksude suurus. o Õigus osaleda linna valitsemises ja kohtupidamises Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, mis vähemalt teoreetiliselt omas kõrgeimat võimu linnas. Igapäevases praktikas asendus kodanike koosoleku võim peagi suurema või väiksema koosseisulise nõukogu võimuga. Koos võimu kontsentreerumisega vähenes tegelikkuses ka linnaorganite valitavus, nad muutusid järjest enam koopteeruvateks organiteks. Põhimõtteliselt teatud kindlaks (lühikeseks) perioodiks valitavate isikute ametiaeg oli algselt küllalt lühike, kuid aja jooksul võimuperiood järjest pikenes, muutudes paljudes kohtades lõpuks eluaegseks. Arenguvõimelisus Linnaõigust iseloomustas arenguvõimelisus, s.t. mitte ainult
13 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning isegi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine Nägemus sellest, milline on küps demokraatia on ajapikku täienenud. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) ja võimuorganite valitavus on küll olulised tunnused, kuid nad ei ava demokraatia üht väga olulist tahku – arvamuste ja organisatsioonide pluralismi ehk paljusust. Demokraatia pluralistlikku külge on rõhutanud eeskätt politoloog Robert Dahl (sünd 1915). Tema arvates erineb nüüdisdemokraatia 19. sajandi liberaalsest esindusdemokraatiast just suurema arvu poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide poolest. Tänapäeval
avaldumise valdkondi on mitu, nt kuidas on reguleeritud keskpanga presidendi ametisse määramise kord ning valitsuse liikmete osavõtt panga nõukogu tegevusest. Loomulikult on suurem valitsemisvabadus nendel panga presidentidel, kes valitakse ametisse suhteliselt pikaks ajaks, ning kelle tagandamine ameti ajal on suhteliselt keeruline. Vastupidine on nende panga presidentide olukord, keda saab lihtsalt tagasi kutsuda, või on ametiaeg lühike. Panga presidendi tegevust mõjutab ka tema tagasi valitavus kui panga president on valitav mitmeks ametiperioodiks, siis väheneb tema solvus valitsuses parlamendist. Kuid samas võib täheldada seda, et kui hakkab lähenema ametiaja lõpp, muutuvad panga presidendid rohkem sõltuvaks, sest loodavad niimoodi taasvalimist, sest see sõltub oluliselt juhtivpoliitikutest. Eesti panga presidenti määrab ametisse Eesti Vabariigi president (5)-7 aastaks. Poliitilise
Riigi keskorganid ja KOV organid tegid üht ja sama riiklikku tööd; I tegelevad üldiste, II kohaliku tähtsusega küs-tega. Kõik võimuvolitused KOV-le on andnud riik. KOV-st teostavad kohalikud elanikud, kes on huvitatud kohaliku halduse tulemuslikkusest. Ka KOV-e kaudu täidetavate ül-te näol on tegu riiklike ül-tega. Mõnede riiklike ül kandmine KOV-le on tingit küs-te efektiivsema lahendamise vajadusest. R. Gneist (poliitiline) oli seisukohal, et KOV-e organite ja ametiisikute valitavus üksi ei taga veel KOV-e reaalsust, tema iseseisvust. Ametnik on sõltuv, kuna teenistus on tema elatusvahendite allikaks. Ametnikud peaks olema auväärsed elanikud. Pol OV tähend ka tänapäeval kodanikuOV- st, mille põhitunnuseks on kodaniku ühiskondlik osalemine halduses. Eesmärgiks tasandada haldusbürokraatia ülemvõimu, hoida ära riigi ja ühisk võõrandumist, suurendada kodanike osalust. Ühiskondliku ameti vastuvõtmisest võib keelduda üksnes mõjuval põhjusel. Ametnike
oli märk sellest et see mees võtab selle lapse oma kaitse alla. Mees kes on võtnud lapse oma hõlma sisse on lapse isa ehk isa on see kes last kasvatab. Tänapäeva mõttemaailm peaks muutuma, kaks inimest peavad leppima kokku mitte selles kas see laps on geneetiliselt nende oma vaid kas kasvatavad ta koos ülesse. Mees kes võttis lapse enda kaitse alla võttis ka ema enda kaitse alla. *suulise teksti erilisus on valitavus, saab valida kellele edasi antakse ja kirjaliku teksti teeb eriliseks selle teaduslikkus. Koguaeg on ühiskonnas olnud suuliselt edastatav õigus. oli kirjutamata õigus mida põlvest põlve edasi anti ja siis tuli kirjalik õigus, mis oli juskui reliikvia. *kui asi oli püha,reliikvia, siis see oli valitseja poolt ära peidetud ja kaitstud. Seda ei saanud edasi õpetada ja oli vaja õigust mis ei oleks kaitse all, saaks kõik õppida. Rooma riigi hävimisel Justinianus püüdis päästa mis
see mees võtab selle lapse oma kaitse alla. Mees kes on võtnud lapse oma hõlma sisse on lapse isa ehk isa on see kes last kasvatab. Tänapäeva mõttemaailm peaks muutuma, kaks inimest peavad leppima kokku mitte selles kas see laps on geneetiliselt nende oma vaid kas kasvatavad ta koos ülesse. Mees kes võttis lapse enda kaitse alla võttis ka ema enda kaitse alla. *suulise teksti erilisus on valitavus, saab valida kellele edasi antakse ja kirjaliku teksti teeb eriliseks selle teaduslikkus. Koguaeg on ühiskonnas olnud suuliselt edastatav õigus. oli kirjutamata õigus mida põlvest põlve edasi anti ja siis tuli kirjalik õigus, mis oli juskui reliikvia. *kui asi oli püha,reliikvia, siis see oli valitseja poolt ära peidetud ja kaitstud. Seda ei saanud edasi õpetada ja oli vaja õigust mis ei oleks kaitse all, saaks kõik õppida. Rooma riigi
kohtupidamise ulatus ja maksude suurus. o Õigus osaleda linna valitsemises ja kohtupidamises Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, mis vähemalt teoreetiliselt omas kõrgeimat võimu linnas. Igapäevases praktikas asendus kodanike koosoleku võim peagi suurema või väiksema koosseisulise nõukogu võimuga. Koos võimu kontsentreerumisega vähenes tegelikkuses ka linnaorganite valitavus, nad muutusid järjest enam koopteeruvateks organiteks. Põhimõtteliselt teatud kindlaks (lühikeseks) perioodiks valitavate isikute ametiaeg oli algselt küllalt lühike, kuid aja jooksul võimuperiood järjest pikenes, muutudes paljudes kohtades lõpuks eluaegseks. · Arenguvõimelisus Linnaõigust iseloomustas arenguvõimelisus, s.t. mitte ainult muutumisvõimelisus, võime
Kohalikel territoriaalsetel kollektiividel on siin kahesugune iseloom. Nad jäävad vabadeks valitsuslikeks kollektiivideks, kuid samal ajal esinevad ka geograafiliselt eraldatud riiklike üksustena, st nende võimuorganid on organiteks, mis tagavad just kohaliku territoriaalse kollektiivi huvid ja samaaegselt riigi esindajateks ringkonnas. Iseloomulikud tunnused on: 1) kohalikud võimuorganid on nagu "omavalitsusegi" puhul valitavad, kuid valitavus võib olla mittetäielik (kõrvuti valitavate organitega võivad eksisteerida ka nimetatavad organid); 2) haldusautonoomia eksisteerib, kuid see on seadusega piiratud. St, et riigiorganid täidavad ühtesid haldusfunktsioone täies mahus, sellal kui teised funktsioonid on jaotatud riigi ja kohalike territoriaalsete kollektiivide vahel. 3) Haldusjärelevalve, mis sisaldab endas seaduslikkuse (mitte aga otstarbekuse) kontrolli, tuleb esile kui
annaabi.ee 
