.........................................10 9. Kasutatud materjal........................................................................................................11 1. Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on Kreeka. Siin tuleb juttu Kreeka üldiseloomustustusest ja riigi tunnustest ning sealsetest meelelahutustest, näiteks olümipiamängudest. Referaat on geograafia tunni ülesanne. Teemaks on just Kreeka, kuna mulle meeldis see riik valitavatest riikidest kõige rohkem. 1.1 Kiire algülevaade Kreekast Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi
Värvimise etapid Tööetappide hulk on erinev ja sõltub valitavatest materjalidest ning kvaliteedinõuetest. Metallpindade käsitlemisel on nimetatud vaid kesksed etapid. Põhjatöötlus e. kruntimine Selle all mõeldakse aluspinna esimest kruntvärvi või laki abil viimistlemist, mille põhieesmärk on parandada järgmiste kihtide nakkumist, ühtlustada aluspinna imemisvõimet ja takistada viimistlusvärvi liigset imendumist aluspinna sisse. Tehakse eelkäsitsetud pinnale, remonttööde puhul võidakse seda teha ainult remonditavale pinnale.
ratsaväe ja vaesemad jalaväe. Kõige vaesemad olid sõjaväekohustusest vabastatud. Enamike roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas ka nende väärtused isamaa-armastuse, traditsioonide austamise, enesedistsipliini. Seetõttu saab roomlaste ranget kodanikumoraali võrrelda ainult Sparta omaga. ROOMA VABARIIK Aastal 510 e.m.a. Kehtestati Roomas vabariik. Senise kuninga asemel seisid nüüd riigi eesotsas senat ja kaks konsulit, kes olid kõrgeimad igal aastal valitavatest ametnikest. Vabariik püsis kuni aastani 30 e.m.a. Vabariigi ajal saavutas Rooma hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis kõigi sõjavägede juhtimise enda alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Sõltumatuks jäid veel Lõuna-Apenniini kreeka linnad, kuid aastaks 265 e.m.a. oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariigi korraldus Valitses patriitside aristokraatia. Ainult nendest võisid saada ametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse.
majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. · Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le (Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile): Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. · Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud.
nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le: Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Šveitsis, Genf linnas. Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud.
koostöö teostamist liikmesriikide vahel. 45* Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le (Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile): 28* Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. 29* Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. 30* Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. 46* Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud.
Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis tegeles maailma rahu mõjustavate küsimustega. Nõukogu koosnes alalistest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest. Viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus.
Definitsioon. LVS, millel vabaliikmete veerg koosneb ainult nullidest bj = 0 (j = 1,...,m) nimetatakse homogeenseks (vt. p. 6.5) . Süsteemil (6.1) võib 29. leiduda täpselt üks lahend; 30. lahend puududa (võrrandid on vastuolulised); 31. leiduda lõpmata palju lahendeid (tundmatute arv on suurem neid siduvate sõltumatute võrrandite arvust). Viimasel juhul saab süsteemi (1) jaoks välja kirjutada üldlahendi, mis sõltub vabalt valitavatest konstantidest: x1 = x1 (C1 , C 2 , , C k ) x = x (C , C , , C ) 2 2 1 2 k x n = x n (C1 , C 2 , , C k ) , kus C1, C2 , ..., Ck R. Vabalt valitavate konstantide arv k on määratud tundmatute arvu ja sõltumatute võrrandite arvu vahega. Süsteemi (1) erilahendiks nimetatakse süsteemi lahendit, mis saadakse
m Definitsioon. LVS, millel vabaliikmete veerg koosneb ainult nullidest bj = 0 (j = 1,...,m) nimetatakse homogeenseks (vt. p. 6.5) . Süsteemil (6.1) võib 1. leiduda täpselt üks lahend; 2. lahend puududa (võrrandid on vastuolulised); 3. leiduda lõpmata palju lahendeid (tundmatute arv on suurem neid siduvate sõltumatute võrrandite arvust). Viimasel juhul saab süsteemi (1) jaoks välja kirjutada üldlahendi, mis sõltub vabalt valitavatest konstantidest: x1 = x1 (C1 , C 2 , , C k ) x = x (C , C , , C ) 2 2 1 2 k , x n = x n (C1 , C 2 , , C k ) kus C1, C2 , ..., Ck R. Vabalt valitavate konstantide arv k on määratud tundmatute arvu ja sõltumatute võrrandite arvu vahega. Süsteemi (1) erilahendiks nimetatakse süsteemi lahendit, mis saadakse üldlahendist konstantidele C1, C2 , ..
Kahe joone vahele joonpinna loomine on teostatav käsuga RULESURF. Ühemõõtmelise võrgu tiheduse määrab süsteemimuutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutama- ta). Jooned tuleb ükshaaval hiirega välja valida. Sealjuures on oluline, kumma otsa lähedalt joontele osutatakse (vrdl. jooniseid 7a ja 7b osutuskohad on tähistatud ristikestega). Valida tohib jooni LINE, SPLINE, CIRCLE, ARC, PLINE ja 3DPOLY. Erandina tohib üks valitavatest joontest olla punkt (POINT), kuid mitte mõlemad (vt. joonis 7d). On veel üks kitsendus: valitavad jooned peavad olema mõlemad avatud jooned (vt. joonis 7a ja 7b) või mõlemad suletud jooned (vt. joonis 7c). Suletud joonte korral on käsus RULESURF ka oluline, kus on nende joonte algus- ja lõpp-punktid (joonisel 7c on need tähistatud nooltega). 7 Joonis 7.
nimetust eesti keeles ka laiemas tähenduses, viitamaks tervele testiküsimuste liigile. Peale valikvastuseliste testiküsimuste klassifitseerub selle liigi alla veel sobitus- ja õige-väär –testiküsimused. Kutsutakse ka objektiivseks testiks. Saab kontrollida faktiteadmisi, analüüsi-, sünteesi- ja hindamise oskuse saavutamist. Kõige levinumad objektiivse testiküsimuse liigiks on valikvastuseline testiküsimus mis koosneb küsimuse tuumast ja valitavatest vastustest, millest harilikult ainult üks on õige. Õige-väär-testiküsimused. Nende puhul esitatakse õpilastele väited, mille õigsust palutakse hinnata skaalal õige-väär. Puuduseks: on raske koostada väiteid, mille puhul tunduks mõlemad variandid võrdväärse alternatiivina. Sobitustestid – selles testiküsimuse variandis lastakse seostada ühes tulbas loetletud objektid, nimed, fraasid, väited neile vastavate elementidega teises tulbas
annaabi.ee 
