moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks
üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. • Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida • Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. • Valimispõhimõtted: Vabad valimised – valin, ei vali - Absentism Üldised valimised • Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Salajased valimised Ühetaolised valimised Proportsionaalsed valimised Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta:
sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Selle nõuetele vatsab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. 2003) Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid (http://et.wikipedia.org). Demokraatiat võib aga väga paljudel erinevatel alustel liigitada. Demokraatia põhiliigitus on seotud selle teostamise viisiga, kuid demokraatiat saab veel liigitada ideoloogiliste süsteemide
esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid
rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Eelarvamus Emotsionaalne kujutluslik tunnetusfilter, mis reguleerib mõistete teket. Propaganda lähtub eelarvamustest, kasutab neid. Emotsionaalsus Psüühika omadus, mis kujutab endast propaganda alust. Ennetus
tegemine. Kedagi ei saa sundida valimistel osalema ega kellegi poolt hääletama. Samuti ei tohi osalemisega või mitteosalemisega ning valikuga seonduda mingid sanktsioonid või eelised. Üldised valimised kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Keelatud on piirata mõne grupi isikute osalemist valimisel, seda nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Küll on olemas aga valimistsensused: vanuseline tsensus (valida võivad 18-aastased, kandideerida 21-aastased), kodakondsuse tsensus (KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus), teovõimelisus, süüdi mõistetud ja karistust kandvate inimeste valimisõiguse piiramine, kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute kandideerimisõiguse piiramine. Otsesed valimised valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel. Keelatud on valijameeste kasutamine
üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. · Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida · Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. · Valimispõhimõtted: Vabad valimised valin, ei vali - Absentism Uldised valimised · Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime - piirata võib nende isikute hääletamist, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades - süümevanne Otseste valimised Uhetaolised valimised Salajased valimised Proportsionaalsed valimised · KOV valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, seega ka mittekodanikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad. Rahvahääletus
Suurbritannias saavad valimistel osaleda peale brittide Briti rahvaste ühenduse riikide kodanikud. Sagedamini saavad mittekodanikud kohalikel valimistel. Üldisest valimisõigusest tehakse tihti erandeid valimistsensuste kehtestamise abil (tsensus tingimus millele valija või kandidaat peab vastama). Üldisuse põhimõtet konkretiseeritakse praktikas valimistsensuste abil. Üldisuse põhimõttega on vastuolus ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad valimistsensused nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Teooria järgi peaksid valimistsensused olema sätestatud konstitutsioonis. Kui konstitutsioon tsensust ei sätesta, siis peab konstitutsioon sätestama seadusandjale selge volitusnormi valimistsensuste kehtestamiseks. Alati pole valimistsensuste kehtestamisel sellest reeglist kinni peetud ka demokraatlike riikide praktikas. Riigikogu valimisteks on valimistsensused kehtestatud §-des 57 ja 60 lg 2. RKVS seaduse § 2 määratleb üldise
Riigikohus on lubanud ka valimiskaotsjoni sisseseadmist, mis tagastatakse juhul kui kandidaat või kandideeriv nimekiri kogub teatud arvu hääli, selle eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ning ebatõsiste kandidaatide osalemist. Seadus keelas registreerimast eksitava nimega liite. Asjaolu, et tegemist ei pruugi olla valijate jaosk arusaadava nimega, ei oma tähtsust – arusaadavuse üle otsustavad valijad ise. Valimistsensused: 1. -kodakondsus- KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus. Kodakondsus on peamine side riigi ja isiku vahel, on valijateringi piiramine lähtuvalt kodakondsuset õigustatud ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud. 2. -vanus- õigus kandideerida on igal vähemalt 21-a kodanikul;õgus valida igal vähemalt 18-a kodanikul. (vanuseline küpsus). 3
500km). Siia ritta sobib ka NSVL, ksu ametlikult polnud kohustuslik, kuid tegelikkuses (ametlikud nrid nt 99,8% toetust liidritele). Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus. Üldised –osalusõigus on reeglina kogu täisealisel valijaskonnal ning keelatud on valimistsensused (ajalooliselt on pikalt eksisteerinud piirangud soo, vara või sotsiaalse staatuse alusel). Teatud erandid on lubatud: 1.) kodakondsus – Eesi puhul on ainult kodanikud hääleõiguslikud (erand KOV, kus ka mittekodanikud omavad teatud õigusi); 2.) vanus – alampiirand, valimisõigus Eestis alates 18 a. ning kandideerimisõigus 21 a. (valimispäevaks); 3.) teovõimelisus – teovõimetuks võib tunnistada isiku, kes nõrgamõistuslikkuse või vaimuhaiguse tõttu ei suuda aru saada oma
a-ks., Soomes 6.a.-ks, Prantsusmaal ja Eestis 5.a.-ks, USA-s ja Venemaal 4.a-ks. Valimistel on võimalik eristada ühelt poolt aktiivset valimisõigust ehk igaühel peab olema õigus valida kui teiselt poolt passiivset valimisõigust ehk igal ühel on võimalik saada valitud. Valimised toimuvad üldjuhul ühe päeva jooksul. Üldmõisted (Eestis põhiseaduse paragrahv 60) Üldised – osalusõigus on reeglina kogu täisealisel valijaskonnal ning keelatud on valimistsensused. Ajalooliselt on pikalt eksisteerinud piirangud soo, vara või sotsiaalse staatuse alusel. Erandid on lubatud: 1) kodakondsus; 2) vanus - alampiirang, valimisõigus Eestis alates 18 a. ning kandideerimisõigus 21 a. (valimispäevaks); 3) teovõimelisus– teovõimetuks võib tunnistada isiku, kes nõrgamõistuslikkuse või vaimuhaiguse tõttu ei suuda aru saada oma käitumisest; 4) kohtu poolt karistust kandvad isikud. Ühetaolised – kõigi valijate hääled omavad võrdset kaalu
valijal peab kandidaatide suhtes olema reaalse valiku võimalus. Kas seadusandja tohib valimisõiguste põhimõtteid riivata? teatud juhtudel tohib väidetavalt (e-hääletus ja paberil hääletus näiteks, et kes on juba hääletanud elektrooniliselt, see enam paberil ei tohiks) kuid see riivab ühetaolisust. 7.3.2. Üldisus Üldisus - viitab rahva kõigi liikmete osalusõigusele. Keelatud on valimistsensused, seda nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse puhul. Valimisõigussubjektsus on lahutamatult seotud isiku tsiviilõigusvõimega. Erandid: 1) kodakondsustsensus: kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikul ja EL kodanikul; [vt KOVVS § 5]; 2) vanusetsensus: hääletamisõigus ja kandideerimisõigus kuulub sellisele isikule, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks; 3) teovõimelisus: hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud [vt KOVVS § 5 lg 3];
annaabi.ee 
