seega on otsustav erakonna otsus. k. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe a. Kehtetute valimissedelite mahaarvamist. b. Hääletamistulemus = mitu % hääleõiguslikest hääletas ja valimistulemus siis kes osutus valituks. 43. Valimiskulud Summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri). 44. Valimiskaebused Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 45. Valimiste vaatlemise mõte 46. Salajasuse põhimõte ja õigus elektrooniliselt antud häält muuta Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine
D’Hondt’i jagajate meetod jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Võrdlusarvu alusel jagatakse mandaate [1 – 158971; 2 0,9 (1,86606) – 85190,449; 30,9 (2,687875) – 59143,739]. Hääletamisviisid Eelhääletamine: maakonnakeskuses, jaoskonnas hääletamine, e-hääletamine Valimispäev: jaoskonnas hääletamine, kodus hääletamine. Kui valija hääletab nii kohal, kui e- hääletusega, tühistatakse e-hääletus. Kehtetu sedel: riigikogu valimise seadus §57 Valimiskaebused: tõhus menetlus; uurimisprintsiip. Kaebusi lahendavad: maakonna, vabariigi valimiskomisjon, Riigikohus PS-likkuse järelevalve asjana. Riigikogu Riigiorgan, PSorgan, Kollegiaalorgan (101 liiget), ühekojaline parlament, ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Funktsioonideks on seadusandlus, legitimatsiooni vahendamine (rahva legitimatsioonil kõrgemate riigiametnike nimetamine), kontroll täidesaatva võimu üle (parlamentaarne),
kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Valimiste korraldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks on valimisseadustes ja rahvahääletuse seaduses ettenähtud kaebuste läbivaatamise kord. Kuna valimiskaebused vajavad kiiret lahendamist, näevad valimisseadused ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra ning kaebuste läbivaatamise õigus on antud maakonna valimiskomisjonidele (esimene aste) ning Vabariigi Valimiskomisjonile (teine aste)
Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning
Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. 33. Valimiskaebused mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 34. Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning
Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Riigikohus (Kõrgeim kohus) Riigikohtu üldkogu Kriminaalkolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse Järelevalve kolleegium Teise astme kohus Esimese astme kohus Eesti kohtusüsteem Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4). Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne.
d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus 50
kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale . Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne.
d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus 52
d. individuaalne põhiseaduslik kaebus isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne Euroopa kohus c. rahvusvaheline Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu: - on ebademokraatlik - justiitsriigi argument: kohtunike valitsus - toob endaga kaasa selle, et kohus hakkab langetama otsuseid eelarve küsimustes Poolt: - seadus peab olema ka sisuliselt kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega
põhiseaduspärasusest d. individuaalne põhiseaduslik kaebus – isiku kaebus kas seaduse või määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks või viimase instantsi kohtuotsuse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Eristatakse normikaebusi ja otsusekaebusi. Meie õiguskorras on vaieldav kas on olemas normikaebus. Otsusekaebust meie õiguskorras ei ole. PS § 15 e. muud – erakondade keelustamise menetlus, valimiskaebused, 2. tasandi järgi a. riiklik b. supranatsionaalne – Euroopa kohus c. rahvusvaheline – Euroopa inimõiguste kohus V Kas põhiseaduslikkuse järelevalvet on vaja? Ka enamus võib eksida Vastu:
Pädevusvaidlus on nt KOV kaebus autonoomia kaitseks. - Individuaalkaebus poolteks on isik (kaebaja) ja riik; liigid: - Normikaebus isik pöördub seaduse/määruse peale kohtusse, põhjuseks õiguste rikkumine - Kohtulahendi kaebus (Eestis puudub) isik vaidlustab konstitutsioonikohtus viimase instantsi kohtulahendit (ehk pärast Riigikohtus käimist); olemas arenenumate õigussüsteemidega riikides - Muud (nt valimiskaebused, erakonna keelustamise menetlus, presidendi tagandamine tahtliku PS rikkumise eest, föderaalses riigis föderaalkaebused (föderatsiooni osade vahel) jne) Jagunevad veel: - Riikliku tasandi vaidlused - Supranatsionaalse tasandi vaidlused - Rahvusvahelise tasandi vaidlused (PS järelevalve puhul raske eristada supranatsionaalset vaidlust rahvusvahelisest) Vastuargument: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtunikud pole otseselt rahva poolt valitud ning seega vähesema
annaabi.ee 
