Rändpõllundus (shifting cultivation) – Algeline põllunduse vorm, mille puhul põldude rajamiseks raadatakse metsa ja põletatakse alet ning mullaviljakuse langedes jäetakse põllud maha ja rännatakse uuele alale. Geenitriiv (genetic drift) – Alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh. nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenitriiv mõjutab eelkõige neutraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedust ning on eriti oluline väikestes populatsioonides, kus paljuneb vähe isendeid. Lähiristumissurutis ehk inbriiddepressioon (inbreeding depression) – Omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon (outbreeding depression) – Väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide
levimise tõttu üksteisega seotud. Fragmentatsioon- on nähtus, kus liigid ei kasva järjestikuliselt ja heterogeensus- ressursside või mõjurite ruumilisest ja ajalisest varieeruvusest kui liigirikkuse mõjutajad Neutraalne teooria-geenitriiv ja Rapoporti seadus-mida suurem laiuskraad, seda suurem on ka liigi levila. Põhjus tõenäoliselt selles, et troopikas on kõikjalpiisavalt ressurrsse, mistõttu valikusurve on seal pigem koha peal tarbimise suunas, mitte levila laiendamise (ja uute „jahimaade” avastamise) suunas.Samas kui suurematel laiuskraadidel on tingimused karmimad ja otsitakse pidevalt uusi ja paremaid elupaiku ja kasvukohti. Kooseksisteerimise mehhanismid taimedel-Stabiilne kooseksistents- Pikaealised, sessiilsed liigid.Piiratud liigifond näiteks puud,Mittestabiilne KE-Lühiealised liigid.Suur liigifond,Näiteks niidutaimed,Võrdsustav
teguripaarile: 1.Valgus ja õhk 2.Toit ja jook 3.Liikumine ja puhkus 4.Uni ja ärkvelolek 5.Eritamine ja “välja heitmine” 6.Erutused ja emotsioonid 7. Kaugenemine evolutsioonilise adaptatsiooni keskkonnast -Evolutsiooniline haiguste põhjustaja. Olukord, mille korral valdava osa enda eksisteerimise ajast on inimene veetnud teistsuguses keskkonnas ja viljeledes teistsugust eluviisi kui praegu. Kaasaajaga võrreldes inimese kujunemisel valikusurve oli erinev ning indiviidide eluiga ei olnud tingitud keskkonnast. Olukord on muutunud, tuues kaasa ka terve rea easpetsiifilisi probleeme. (kasvajad, vanemas eas tekkivad tõved nt Hungtingtoni tõbi). 8. Neoliitiline revolutsioon (mõju tervishoiu ajaloole) Olemus: Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele
Aju suurus Mentaalne võimekus (abstraktne mõtlemine, keel, sisekaemus) Kitsa eriala hea oskus sotsiaalse garantiina (s.t. osata midagi mida vähesed suudavad) IQ nihe (James Flynn, 20 a = +3 palli) Sarnaste (vaimset tööd tegevate) inimeste pereloomise kaudu pärilike tunnuste valik * Täna kõige olulisem valikusurve allikas (Geoffrey Miller, The Mating Mind, 2001) Gregory Mendel (1822-1884) · Domineeris arusaam pärilikkusest kui põlvkondade kokkusulandumisest · Ch. Darwin püstitas teooria "pangeneesist" vereringes liikuvad pärilikkuse osakesed muutuvad seoses meie eluviisidega · Mendel (1865): Pärilikud tunnused tulevad "tervikutes" geenides Järglane saab vanematelt kummaltki ühe taolise pärilikku tunnust kandva
Evolutsiooniliste kohastumuste keskkond · 90% oma evolutsioonilisest ajaloost oleme veetnud Aafrikas, savannides küttide ja korilastena (nt sellepärast meile ikka veel meeldib rasvane ja magus, sest tollal oli energiakulu pöörane) · Need mõned aastatuhanded, mis meid kiviajast lahutavad, ei oel piisav, et looduslik valik oleks jõudnud meid muuta kohasemaks oma tänapäevasele keskkonnale · Valikusurve, mis kujundas kiviaja inimeste käitumisviise, erineb oluliselt sellest, mis oleks meile kasulik tänapäeval · Kaugenemine EEAst o Rasvaste ja magusate toitude eelistus o Vanasti: sojad, maod, pimedus, külmumine, laibad jne (asjad, millega oleme kaua koos olnud, et neid karta); tänapäeval: hamburgerid, tulirelvad, sünteetilised narkootikumid, radioaktiivne kiirgus (asjad, millega oleme vähe koos elanud, et
Ideaalne populatsioon diploidsete võrdse edukusega suguliselt sigivate organismide panmiktiline populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Geenitriiv alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenitriiv mõjutab eelkõige nuetraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedust ning on eriti oluline väikestes populatsioonides, kes paljuneb vähe isendeid. Kohasus isendi keskkonnatingimustega kohatumise ja kohanemise aste, mis väljendub paljunemisedukuses (paljunemisvõimeliste järglaste arvus). Populatsiooni pudelikael olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune.
kontseptsiooni (ehk käsituse) põhiseisukohad? 1) Inimene kujunes välja pleistotseenis 2milj. - 10000 aastat tagasi. 2) Oleme veetnud 90% oma evolutsioonilisest ajaloost Sahhara-taguses Aafrikas küttide ja korilastena. 3) Need mõned tuhanded aastad, mis meid kiviajast lahutavad, ei ole olnud piisavad, et looduslik valik oleks jõudnud muuta meid kohasemaks oma tänapäevasele keskkonnale. 4) Valikusurve, mis kujundas kiviaja inimeste käitumisviise, erineb oluliselt sellest, mis oleks meile kasulik tänapäeval. 5) Me ei oska veel karta neid asju, millega pole pikalt koos elanud (nt kange alkohol, rasestumisvastased vahendid, tulirelvad jms). · Miks ja mille poolest meeste ja naiste sigimiskäitumisele rakenduvad valikusurved erinevad? Pole vastus küsimusele, aga: 1
puhul. Sensoorne eelsoodumus ja selle võimalik roll päästiktunnuste evolutsioonis. Sensoorne eelsoodumus-osad tunnused ärritavad tugevamalt meeleelundeid. Isenditel tekkisid omadused, mis olid sarnased tugevatele ärritajatele ning need muutusid päästiktunnusteks. N:eellastel on eelsoodumus erutuda teatud tunnuste looduslikust suuremate väärtuste (näiteks erepunase) puhul. See tekitab neile tunnustele suunava valikusurve (näiteks ogaliku alapool evolutsioneerub ajapikku erepunaseks). Valikuline reageerimine ärritajatele, selle sensoorne alus. Loomad võivad reageerida väga erinevalt ka esmapilgul väga sarnastele objektidele. Nende objektide teatud omadused võivad käitumise esilekutsumisel olla olulisemad kui teised. Esineb valikuline reageerimine ärritajatele. Valikulise reageerimise alused on perifeersed filtrid ja tsentraalsed filtrid. Perifeersed filtrid (konna nägemise ja kuulmise näitel)
põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus kolmel tasandil: pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus; teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide mitmekesisus. Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikkus · Pärilikkuse tegurite muutlikkus liikide, alamliikide sees ja vahel. · Isendi tasemel mutatsiooni tagajärjel geenikogumi osas. Populatsiooni geenivaru muutub keskkonna tingimustest lähtuva valikusurve tõttu (looduslik valik). Liigirikkus · Uurimiseks kõige sobivam tase erinevate liikide arvu teatud alal või kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. · Liik isendirühm, mil looduslikus tingimustes paljunemisel saavad järglasi vaid samasse liiki kuuluvad isendid. endeemsed või kosmopoliidid liigid · Praegu tuntakse maakeral 1,6 miljonit liiki. Arvatakse, et on olemas 5-50 miljonit liiki.
Sugude suhe on kallutatud emaste kasuks. Fisheri teooria eeldab kogu populatsiooni hõlmavat konkurentsi paardumises. 1. Arutle, mis on peamine juhuslikku geneetilist triivi põhjustav asjaolu. Geneetiline triiv on geenialleelide sageduse muutus populatsioonis, mis on põhjustatud juhusliku valiku poolt. Ta on seda intensiivsem, mida väiksem on populatsioon. Geneetiline triiv mõjutab eelkõige valikuliselt neutraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedusi, kusjuures tema toime lõpptagajärjeks (kui ta toimib piisavalt kaua) on ühe alleeli fikseerumine geenifondis ja teiste eliminatsioon, st. ta viib populatsiooni geneetilise muutlikkuse vähenemisele ja kaole. Juhuslikkus meioosis, gameetide produkstioonis, juhuslikkus järglaste arvus 2. Millised on kaks põhilist juhusliku geneetilise triivi mudelit? Milles nad erinevad? WF Wright-Fisher- mudelis on diskreetsed mittekattuvad põlvkonnad
annaabi.ee 
