Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi. 1952 kandideeris Kennedy Senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud. Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks
Passiivseid kodanikke jätab ka kampaania ükskõikseks ja väidavad, et internet ei ole kaasa toonud hääletusaktiivsuse tõusu. Vastupidist trendi näitavad aga tänavused kohalike omavalitsuste valimised, kus interneti teel käis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamas 60,3 protsenti valijate üldarvust, sh E-hääletajate osakaal kõikidest valimisõiguslikest kodanikest oli 9,5% . 2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist ning E- hääletajate osakaal oli kõigest 0,9%. E- hääletamise eesmärgiks oli anda valijaile hääletamiseks lisavõimalus, tõstes seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust, loodud oli seadusandlik baas E-hääletamise võimaldamiseks (www.vvk.ee ). 4.3 Otsuse tegemise hetk: on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Mõjutavad isiklik kogemus, valimiskampaaniad ja pikaajalises demokraatias perekonnatraditsioonid. Umbes kolmandik valijaist langetab oma
ringkondades. Sellise süsteemi puhul saavad nimekirjad mandaate enamvähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Kõige klassikalisema võrdeliste valimiste süsteemi puhul hääletatakse kinniste nimekirjade kaupa. Nimekirjasisene järjekord pole muudetav, sisse saavad nimeldrjas eespool olevad kandidaadid. Valija peaks tegema oma valiku nimekirjade programmide põhjal. Kinniste nimekirjade nõrk külg on, et suur osa valijaist ei suuda nii abstraktselt mõelda (aastail 19191933 kehtis Eestis just selline valimisviis, tänapäeval kasutab seda Rootsi). ,,Puhast" proportsionaalsust pole rahvusvaheliselt välja kujunenud, oluline on olnud vaid proportsionaalsuse üldpõhimõtete rakendamine, erinevad variandid on lubatud. Eestis on selleks kandidaatide ringkondadesse jagamine, ringkonnamandaatide jagamine ja 5% künnise kebtestamine.
Juulis 1932 hääletas parlamendivalimistel NSDAP poolt 13,7 miljonit inimest, natsid said 1/3 parlamendikohtadest. See oli nende edu absoluutne tipp. Sama aasta novembris erakorralistel parlamendivalimistel said nad juba veidi vähem hääli. NB! 30. jaanuaril 1933 nimetas Saksamaa president Paul von Hindenburg Hitleri kantsleriks. Parlamendis ehk Riigipäevas ei saanud natsid siiski kunagi absoluutset enamust. Märtsis 1933 olid jälle uued valimised, siis hääletas NSDAP poolt 43,9 % valijaist. Seega parlamentaarse korra ajal ei hääletanud sakslased diktatuuri poolt! NB! Hitler sai võimule täiesti seaduslikult! Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused: · parlamentaarne kord (ehk demokraatia) oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud jt. olid avalikult demokraatia vastu.
t -5 t -1 42. Kas leidub muutuja t selline väärtus, mille korral murdude ja summa 5 - 3t 4t +1 oleks võrdne nende murdude korrutisega? 43. Linnas toimusid linnapea valimised, valijate üldarvust oli venelasi 25% ja eestlasi 75%. Kandidaadi K poolt hääletas 80% venelastest. Üldse hääletas K poolt 60% valijaist. Mitu protsenti eestlastest hääletas K poolt? 44. Võrdkülgse kolmnurga siseringjoone raadius on 3 . Leia sirglõigu pikkus, mis läbib ringjoone keskpunkti, on paralleelne kolmnurga ühe küljega ning jääb kahe teise külje vahele. 45. Silindri külgpinnalaotus on ruut, mille diagonaali pikkus on 8 cm. Leia silindri täispindala ja ruumala. 1 1 3 46
ühiskonna kohta. 13. DEMOKRAATIA 1. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia need, kes on kõlblikud valima, valivad ja diskuteerivad iga probleemi puhul, ilma endale esindajaid valimata. Otsene demokraatia on teostatav ja mõttekas, kui tuleb teha vähe otsustusi ja suhteliselt väikse arvu osalejate korral. Esindusdemokraatias valivad hääletajad endale esitajad. Eristatakse volitatud (ei tohi valijaist sõltumata otsuseid langetada) ja sõltumata esindajaid (ise mõtleb). 2. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda. Vabadus pole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib võtta kodanikult terve hulga vabadusi, kuid mingi vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt palju isiklikku vabadust. 3. Tooge vähemalt kaks asjaolu demokraatia kasuks. a) Strateegiline asjaolu igaühel on demokraatias mingi poliitiline võim. Võrreldes teiste
Valimiskäitumist mõjutavad järgmised tegurid: klassikuuluvus pole 21. sajandil enam nii oluline tegur kui varem, sest inimeste elustiilid on ühtlustunud ning valimisprogrammid on muutunud sarnasemaks ja hägusamaks; massimeedia mõju, mida on raske täpselt hinnata; otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. USA-s langetab umbes kolmandik valijaist oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam-vähem samasugune. Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. 3. Erakonnad. Parteid ehk erakonnad kujunesid ajalooliselt välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisemaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Eesmärk oma ideid ellu viia ehk osaleda valitsemises. Massiparteid- erakonnad 1960-70. aastatel
presidendivalimistel. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Väiksemad erakonnad, keda võib toetada koguni kuni kümnendik valijaist, saavad majoritaarses süsteemis väga vähe kohti. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast valituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate, lähevad aga „raisku”, neid ei kanta kellelegi üle ega võeta mingil muul kombel arvesse. Kas aga tooride partei liige hakkab
häälte arvuga (nt saab 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber kogutud häälte järgi. Suletud nimekirja korral pärast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaist nimekirja poolt hääletas. Valituks saavad need, kes on nimekirja eesotsas. Peamine puudus on näiteks Eestilegi omane olukord, kus koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samal ajal võib ka valijailt suhteliselt väikese poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral
Nähti ette, et Põhiseaduse Assamblee on normiloova õiguseta organ, mille ainsaks peaülesandeks oli välja töötada põhiseaduse eelnõu ja esitada see Ülemnõukogule. Ülemnõukogu otsustas aprillil 1992. a. panna põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse rahvahääletusele. Rahvahääletus toimus 28. juunil 1992. a. Põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse vastuvõtmiseks oli nõutav, et rahvahääletusel hääletaks selle poolt enamik ehk üle poole hääleõiguslikest valijaist. Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 408 000 hääletajat, vastu 36 000.19 17 Viide 2, lk 53 18 Viide 2, lk 57 19 Viide 2, lk 57 17 Omariikluse neljas põhiseadus taastas liberaalse konstitutsionalismi ning riigiehituse parlamentaarse mudeli. Olulisemate muudatustena nähti ette riigipea valimine seadusandja poolt ja tasakaalustatum võimumehhanism
Blairi kavandatud reformid on kaugeleulatuvad: ajakohastada sotsiaalsüsteemi; tõsta riigikoolide taset, et hea hariduse saaksid mitte ainult rikaste lapsed; keelustada käsirelvade omamine; luua eraldi miniparlamendid nii Sotimaal kui Walesis; muuta ka Lordide koda, mis on mittevalitav osa Briti parlamendis jne. 2003. a. kevadel otsustas Blair viia oma riigi koos USAga Iraagi sõtta. Blairi populaarsus langes kiiresti. Ajalehe ,,Times" tellitud arvamusküsitluse järgi oli 60% Briti valijaist Bushi Iraagi- poliitika vastu. 2003. a. oli Blairile oma võimuloleku aastatest kõige raskem. Vaid 40% leidis, et Bushi ja Blairi isiklikud suhted tulevad Suurbritanniale kasuks. Euroopa ühtsus oli samuti ohus, sest Prantsusmaa ja Saksamaa olid vastu USA poliitikale. Kuigi suhted Euroopa riikidega olid brittide jaoks olulised, olid need enamasti transatlantilistest madalama prioriteediga. 2005. a. mais toimunud parlamendivalimised võitis vaatamata oma populaarsuse langusele ometi T
Esindajate koja valimiste tulemusi kombineeritult, selgub, et kõigi kolme valimiste lõikes toetas demokraate 50.78% hääletamas käinutest. (Federal Election Commission, 2013) Minnes ajas veidi tagasi ning analüüsides ka varasemate valimiste tulemusi, selgub, et 2010. aastal toimunud Kongressi valimistel võitis Demokraatlik partei Senatis 51 ja Esindajatekojas 193 kohta. Mõlemate valimiste tulemused kombineeritult näitasid, et demokraate toetas 44.66% valijaist. (Federal Election Comission, 2011) 2008. aasta Kongressi valimistel said demokraadid Senatis 57 saadikukohta 100st ning Esindajatekojas 257 kohta 453st. Samal aastal toimusid ka presidendivalimised, kus Demokraatliku partei kandidaadi poolt oli 52.93% hääletajatest. Vaadates kõiki kolme 2008. aastal aset leidnud valimisi kombineeritult, toetasid demokraate 52,45% valijaist. (Federal Election Commission, 2009) 2006
annaabi.ee 
