Danenelag Taani õiguse ala, Ida-Inglismaal taanlaste riik. 1014 vallutasid taalnased terve saare. 14. Peatükk Valhalla põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased. Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus. Pärimuse järgi pidi maailm hävima ragnarökis. See tähendas hukatuse inimestele ja jumalatele: päike ja kuu kaovad, ilmapuu väriseb ja maa vajub lõpuks keevasse ookeani. Odin Sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, valitseja Valhallas. Valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti. Aitas sõdalastel oma kaheksajalgsel hobusel Valhallasse jõuda. Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk
Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga on elus ja liha tekib järjest juurde,samuti elavad seal veel valküürid-lõbusad naisolendid kes surnuid sõdureid abistavad (kilbikandjad) ja lõbustavad, meenutavad amatsoone.Pealeselle elab Valhallas veel ka kukk, kes on hommikune ärataja ja
Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas. Eggdir hiiglane ja karjane, kes istus kalme peal ning mängis oma harfi, kuni punane kukk Fjalarr kires, andes märku Ragnaröki puhkemisest. Kuldhari kukk, kes kires Valhallas, kui Ragnarök algas. Mustpunane kukk kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu
vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis, jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas. Eggdir – hiiglane ja karjane, kes istus kalme peal ning mängis oma harfi, kuni punane kukk Fjalarr kires, andes märku Ragnaröki puhkemisest. Kuldhari – kukk, kes kires Valhallas, kui Ragnarök algas. Mustpunane kukk – kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas, kui Ragnarök algas. Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri.
Peamiselt toimusid retked poliitiliselt killustunud Lääne-Euroopasse. Lääne- Euroopasse tõid viikingite retked hävingut. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu umbes X. sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? – Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest. Maailm oli nende arusaama järgi asustatud paljude müütiliste olenditega ja elu pärast surma oli Valhallas. Muinasskandinaavlased nägid maailma ilmapuuna. Selle kõige kõrgemad oksad ulatusid taevasse ja juured põrgusse. Seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmungandr. Üle mere oli Utgard, kus elasid härmahiiud. Nende saagad ja kangelaseepikad räägivad müüte hiidudest, jumalatest reaalsetel sündmustel põhinevaid lugusid, kus tõde ja väljamõeldis olid ühte põimunud. See on hindamatu allikas skandinaavlastest.
loodusjõude.Valhalla oli võitluses hukkunute sõdalaste vald.Muinasskandi. nägid maailma 3-osalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, aga tema kõige alumine juur põrgusse mida ühendas vikerkaare tee. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimases võitluses- ragnarökis.S.t ilmapuu värisemist ja maa vajumist lõpuks keevasse ookeani. Jumalad jag. 2-te perekonda: Aasid ja Vaanid.Odin oli sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, samuti valitseja Valhallas. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, kes edendas nii taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega. Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis hiljem levis ka mujal skand.Alguses 24 tähemärki, hiljem 16. Kasutati haua- ja mälestuskividel. Tekste kirjutati nii hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Kirjutati ka katkematult looklevas reas, kusjuures osa ruune paratamatult pea peal seisis. Skand
· Retked suurendasid Skandinaavia yhiskonna varanduslikku kihistatust. Varandu jäi uhkuseasjaks Uute maade asustamine · Asustasid Islandi, Gröönimaa · Erik Punane saaga, mille kangelane jõudis 10. Saj. Gröönim.1000 a'l jõudis P.USA, sai nimeks Vinland. Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse. · Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi, orje) · Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand
Ida-Euroopas variaagid. Meil tunti viikingi nimetust. Uute maade asustamine Islandile jõuti 9.saj. Sinna rajati 430 asulat. Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland. Usund austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Valhallas oli langenud võitjate riik (teispoolsus) Thor taevajumal, austati kõige rohkem. Punane habemega vanamees kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Thor oli ühtlasi ka piksejumal. Neljapäev. Oden päikese-ja sõjajumal, tarkuse ja luule kaitsja. Ühesilmaline valges kuues vanamees, kelle relvaks oli oda. Ratsutas kaheksajalgsel hobusel. Kolmapäev Kiri, kirjandus ja kunst. Viikingite kiri oli riinikiri, mis lähtub ladina tähestikust
Üle mere elasid härmahiiud (inimeste ja jumalate vaenulikud gigandid). Pärimuse järgi pidi maailm hukkuma hea ja kurja viimases võitluses. See tähendas kõige hukku (ka jumalate) ning maailma vajumist keevasse ookeani. Skandinaavia uskumustes kerkisid esile 3 tähtsamat jumalat Odin (sõja- ja päikesejumal, oli laia kübaraga ükssilmne vanamees, ta valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti, ta oli sageli petlik kavaldaja, eelkõige oli ta sõjaõhutaja ning valitseja Valhallas), Thor (pikse- ja taevajumal, kujutati punahabemelise vanamehena, ta oli usaldusväärne ja rahumeelsete põlluharijate seas kõrgelt hinnatud), Frej (viljakusejumal, samuti rahu ja jõukuse jumal, ta edendas nii taimekasvu kui ka inimeste ja loomade sigivust, sellepärast kujutati teda sageli suure suguelundiga) ja kurjade jõudude kehastajat hiid Loki (üleannetuse jumal, teda kirjeldatakse kui ,,kõigi pettuste kavaldajat", ta oli algselt tulejumal, ta oli muljetavaldavate
1.3 Heimdall Heimdall oli üheksa ema poeg ja germaani jumalate vahimees. Seisis alati Bifrösti kohal, valmis puhuma oma sarve, Raganaroki alguse puhul. Heimdall oli viimane tegelane kes pidi astuma võitlusse Loki-ga.(Cotterell, 2001, lk 183) 1.4 Ragnarok Germaani jumalate hukatuse päev. Pärast kohutavat kolmeaastast talve pidid jumalad ja härmahiiudvõitlema otsustavas lahingus. Odini ja jumalate poolel võitlesid surnud sangarid (kes juba varem elasid Valhallas). Tulejumal Loki ja härmahiidude poolel aga võitlesid vääritud surnud (Hel-ist ehk surmamaalt), Fenrir (hunt) ja Loki laps meremadu Jörmungandur. Odinil oli teadmine , et maailm ei lõpe Ragnarokiga, peale võitlust pidi Roheliseja kaunimana veest tõusma uus maailm. Enne lahingut olid kaks inimest Lif ja Lifthamir end Yggdrasilli okste vahele peitu pugenud kaks inimest kes ainsana ellu jäädel alustavad uut elu uues maailmas.(Cotterell, 2001, lk 218)
- Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia 4. Viikingite usund - Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved) - Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik) - Valhallas oli surnud sõdurite, võitlejate riik - Päikesekultus sümbol ratas- HJOL - Taevajumal Thor (punase habemega vanamees), ka piksejumal, päev neljapäev - Päikse ja sõjajumal Oden, ka tarkuse ja luule kaitsja (ühe silmaga, valges kuues vanamees 8-jalgsel ratsul), päev - kolmapäev - Päikesekultusest veel Frej ja Freja, kelle poole pöörduti nii põllusaagi kui ka lapsesaamismuredega, päev reede - Jumalad moodustasid aaside perekonna
asju otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid suurtel koosolekutel tingidel. Konungid kerkisid üles lihtbondide seast. Viikingid austasid ka jumalaid. Tähtsam neist oli Odin. Thor oli viikingite piksejumal. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et peale surma pääseb langenud sõdalane Valhallasse. Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga pime surnuteriik, kus on nälh ja kurbus. Valhallas aga pidutseti ja võideldi vaheldumisi. Kuna skandinaavia loodus oli karm ja maastik kaljune, ei olnud seal võimalik põldu harida. Skandinaavia maid ümbritses meri ja viikingid olid head meresõitjad. Nende laevad olid väikesed, kuid kiired ja madalad. Seetõttu said nad ka mööda jõgesid sisemaale tungida. Puri oli tavaliselt triibulise mustriga. Laeva otsas oli lohepea, mis ajas vaenlasele juba kaugelt hirmu nahka. Viikingid olid ka osavad kaupmehed ja röövitud kauba
Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi. 6. Mis on ruunid, mis on spruhhid, kes olid valküürid, kes on kabu, mida tehti Valhallas. Ruunid germaani rahvaste tähestik koosnes 24 tähest või kujundist, mida nimetati ruunideks. Esimesed tõendid ruunidest pärinevad 2. Sajandist pKr, kuid tõenäoliselt kasutati neid juba varem. Germaani rahvastel puudus pärgament mistõttu uuristati ruunid puusse, kivisse või luusse see selgitab ka nende nurgelist kuju. On oletatud, et ruunid arenesid ladina keelest pärast kokkupuuteid roomlastega, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad
Rahvusvaheline kaubandus Kalmistute haudade arvu järgi võis olla 500-600 või 700-1000 inimest. Viikingiaeg - linnad SIGTUNA 970. a. esilekerkimine. Täpne planeering Kuningamõis ja mündikoda KAUPANG Norras; Oslo fjord 8. saj lõpp-10. saj algus Viikingite religioon AASID ja VAANID AASID: Odin- tarkuse, luulekunsti ja võitluse jumal; kõiketeadev. Ühe silmaga. Oda ja kaheksajalgne ratsu Sleipnir. Kaarnad Hugninn ja Muninn. Elas Valhallas ``tapetute pidusaalis``, kuhu saabusid valküüride saatel tapetud sõdalased. Oodati viimast lahingut. Taanis ja Götalandis populaarne. Viikingite religioon THOR oli Odini poeg. Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud. Võitles kurja vastu. BALDR Odini poeg HEIMDALLAR jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste.
ratsutasid koos Odiniga lahingusse, et leida vapraimad sõdalased. Odini käsul kandsid valküürid vapraimate lahingus langenud sõdurite hinged Valhallasse, Odini Surmasaali. Valhallas tervitasid valküürid äsjalangenud sõdalasi maitsva mõduga. Kangelased leidsid end uhkeimates piduhallides, kus katuseks olid odad ning kaunistusteks relvad ja kilbid. Nad said
annaabi.ee 
