tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50 %) kui ka taimse (50 %) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi resistentsuse langus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõppproduktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus. Kõrge valgusisalduse puhul
kas üks või rohkemvõi on neid ebapiisavas koguses. Need sisalduvad taimset päritolu toiduainetes: terades, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60%. Lapsed vajavad valke rohkem kui täiskasvanud. Valgupuudusel pidurdub kasv ja aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng ning väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Samas liigse valgusisalduse korral organismis on täheldatud kaltsiumi vähesust organismis, mis põhjustab laste luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste 5 suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses
Liigid: sisemine, välimine, arteriaalne, venoosne, kapillaarne, parenhümatoosne Lõpe - -väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; -verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib abstsess; -verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad shokini, hüübimishäirete tekkele ja võivad surmaga lõppeda. Hüpehüdratatsioon e turse Veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Transudaat- veetaoline vedelik, hüübeid ei esine Eksudaat- mädane, sageli esineb hüübeid, põletikuline. millest sõltub turse teke/etioloogia, mõiste permeaabelsus Etioloogia- 1) hüdrostaatiline rõhk- vedelik väljub veresoontest kudedesse. 2) onkootne rõhk – hoiab vedelikku veresoontes. 3) Lümfödeem-koevedelik suunatakse lümfisoonte kaudu tagasi vereringesse. 4) põletikulis-toksiline Dehüdratatsioon e eksikoos
toimel, mida on rohkesti maksas, neerudes ja teistes kudedes. Glu DH tegevus on hästi reguleeritud. Kui energiatase on madal, aktiveeritakse Glu DH allosteeriliselt ADP ja GDP- ga. Kui energiatase on piisav, inhibeeritakse Glu DH allosteeriliselt ATP ja GTP-ga. Söömisjärgselt on aminohapete tase maksarakkudes kõrge ja soodustatud nende lõhustamine transamiinimise ja glutamaadi oksüdatiivse desamiinimise koostöös. Kestva valguvaese toidu puhul on aminohapete tase madal ja soodustatud nende süntees. Ammoniaagi teke ja saatus Ammoniaagi normtase vereplasmas on 0,015 ... 0,048 mmol/l. Ammoniaagi teke mehhanism koosneb järgmistest protsessidest: 1) Aminohapete katabolism 2) Puriin ja pürimidiinide katabolism 3) Karbamiidi lõhustamine 4) Gln lõhustamine glutaminaasiga glutamaadiks ja ammoniaagiks Gln ja Ala on ammoniaagi kiirelimineerimise teed ja organitevahelised transporterid, st
kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt Taimsetest valguallikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus pidurdub lastel kasv Täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb vastupanuvõime nakkushaigustele Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng Tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses
Lämmastik kuulub KÕIKIDE valkude koostisesse. Kui toiduga saadud lämmastiku kogus ületab väljutatud lämmastiku koguse, on lämmastiku bilanss positiivne. See võib esineda kasvueas, raseduse ajal, spetsiaalse lihastreeningu ajal ja rasketest haigustest paranemisel. Valgu depoosid normaalne organism endale ei loo. Negatiivne lämmastikubilanss on olukord, kus organismi väljutatud lämmastiku kogus ületab toiduga saadud lämmastiku kogust. Selline olukord on tüüpiline nälgimise või valguvaese dieedi korral, väga kurnava füüsilise töö või treeningu korral ning raskete haiguste põdemisel või kasvajate hilisstaadiumis. Valkude bioloogiline väärtus bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõikiaminohappeid + asendamatud aminohapped. Need olemas enamikes loomsetest valkudes (piim, muna, kala jne) Mittetäisväärtuslikud valgud sisaladavad asendatavaid aminohappeid
jääkproduktide suhet. Reeglina on bilanss tasakaalus. Kui omastatud valgu kogus on suurem kui väljutatud kogus, on bilanss positiivne. See vüib esineda kasvueas, raseduse ajal, rasketest haigustest taastumisel, spetsiaalse lihastreeningu korral (kui eesmärgiks lihasmassi kasvatamine)ja ka meessuguhormoonide toimel. Kui välutatud jääkproduktide kogus ületab omastatud valkude hulka, siis võib tegemist olla näljutamisega või valguvaese toitumisega. Negatiivne lämmastikubilanss võib tekkida ka raskete nakkushaiguste korral (nt tüüfus), milega kaasneb ka palavik. (???) Normaalne valgu tarve, et lämmastikubilanss püsiks tasakaalus: 1) valgu miinimum – kogus ööpäevas, mis kindlustab veel lämmastikubilansi tasakaalu (0,75 g valku kg kehakaalu kohta) 2) valgu optimum – mõnevõrra suurem kogus, mis kindlustab kestva hea enesetunde ja töövõime; ligikaugu 1-1,2 g valku kg kehakaalu kohta)
Nendeks on lüsiin, metioniin, trüptofaan, fenüülalaniin, leutsiin, isoleutsiin, valiin ja treoniin, väikestel lastel ka histidiin. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus lastel kasv pidurdub ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvitalituses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi resistentsuse langus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõppproduktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus
10 või sisaldavad neid ebapiisavas koguses. Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60 %. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi resistentsuse langus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõppproduktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus. Kõrge valgusisalduse puhul
Marasmus-lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Lapse lihased on ära kasutatud aminohapete allikatena, see on põhjustanud ka südamelihase nõrgenemise. Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised.
väheväärtuslikeks. Omastatavus ligikaudu 60 %. Valkude vajadus Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15 %. Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50 %) kui ka taimse (50 %) päritoluga valke. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi resistentsuse langus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõppproduktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus.
Marasmus-lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Lapse lihased on ära kasutatud aminohapete allikatena, see on põhjustanud ka südamelihase nõrgenemise. Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi-teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised.
ületab väljutatud lämmastikukoguse, on lämmastikubilanss positiivne. See võib esineda kasvueas, raseduse ajal, spetsiaalse lihastreeningu ajal ja rasketest haigustest paranemisel. Valgu depoosid normaalselt organism endale ise ei loo. Negatiivne lämmastikubilanss on olukord, kus organismist väljutatud lämmastiku kogus ületab toiduga saadud koguse. Toiduga saadakse vähem valku kui ainevahetuse käigus organismist väljja viiakse. Tüüpiline on selline olukord nälgimise või valguvaese dieedi korral, vee võib esineda väga kurnava ja raske füüsilise töö või treeningu korral, raskete nakkushaiguste põdemisel, kasvajate hilisstaadiumis. Miinimumkogus on see, mis kindlustab veel tasakaalu. VALKUDE BIOLOOGILINE VÄÄRTUS Bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks. Täisväärtuslikud on need, mis sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid, nende hulgas asendamatuid aminohappeid
Marasmus-lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Lapse lihased on ära kasutatud aminohapete allikatena, see on põhjustanud ka südamelihase nõrgenemise. Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised.