3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja regulatsioonis, väheneb nende funktsiooni languse tõttu kogu immuunsüsteemi toimimise efektiivsus. Immuunsüsteemi talitlusele mõjub pärssivalt rasvarohke toit. Inimese lümfotsüüt Põrn Immuunsüsteemi elund. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi.
· Kahjustab neerusid ja maksa (hüpertroofia) Valgudefitsiit. · Kwashiorkor (esimene laps kördile kui teine sünnib) toiduvalgu vähesusest põhjustatud lastehaigus nahk ruuge kasvu seiskumine, maksa- ja seedehäired, seedeensüümide süntees väheneb, valku saadaks veelgi vähem kätte. · Marasmus valgu ja energiavaegus, sarnane eelmisega, areneb ketoos ja atsidoos, immuunsüsteem nõrgeneb. · Krooniline mõõdukas valguvaegus immuunsüsteemi nõrgenemine. NB! Taimetoitlus, prof. Põld. Valguallergia - hüpersensitiivne reaktsioon, kui lõhustumata valgumolekul satub verre (toiduvalgud moodustavad keto- ja aldosuhkrutega seedetraktis konjugaate, mis ei hüdrolüüsu, kuid imenduvad verre) · Pähklid, üle 40 % toiduallergiatest · Munad 10-15 % · Piim 14 -18 % · Sojaoad 9 12 % · Nisu, kanaliha, molluskid harvem Allergiat võivad põhjustada isegi õunad
Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib olla akuutne, st laps on alles hiljuti jäänud nii valgu kui energiadefitsiiti. Sellised lapsed on kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng.
Vastupidavustrenni tegijatel (aeroobika, jooks, rattasõit) on valguvajadus väiksem kui eelnimetatuil, kuid siiski suurem kui mittetreenivatel inimestel. Õige valgukogus on oluline ka kehakaalu alandamisel. Kui salenemisel pole valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada vajaminevat energiat. Eriti kehtib see ränga kiirdieedi kohta. Nii suureneb ka vigastuste tekkimise oht. Valguvaegus väljendub ka kasvanud magusavajaduses. Organism suudab ühest toidukorrast omandada maksimaalselt 30 grammi valku. Seepärast peaksid valgud olema jagatud väiksemateks portsjoniteks. Õige valgukoguse määramisel on ülitähtsal kohal inimese individuaalsus. Õige valgukogus sõltub nii senisest toitumisharjumustest, kehatüübist kui ka sellest tulenevast lihaste osakaalust kehamassis, samuti ainevahetuse tüübist.
Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib olla akuutne, st laps on alles hiljuti jäänud nii valgu kui energiadefitsiiti. Sellised lapsed on kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. Kwashiorkor tekib ebaadekvaatse toiduvalgu saamisel. Maades, kus esineb Kwashiorkor on
toitumise korral saadakse ka suurel hulgal kiudaineid, mis takistavad toiduvalkude seedumist ja aminohapete imendumist. Soovitatav on saada elutegevuseks vajalikud toitained, sealhulgas valgud, kätte segatoidust (Ibid). Täisväärtuslike valkude korral langevad nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus enam vähem kokku (Vaask jt, 2006; Kokassaar jt, 1996). 1.3 Valkude ala- ja ületarbest tingitud ohud Sageli esineb valguvaegus koos toiduenergia puudujääkidega. Väga tähtis on tähelepanu pöörata madala sissetulekuga sotsiaalsete riskirühmade valguvajaduse rahuldamisele. Valguvaegus põhjustab vesipõhiseid turseid, lihaste nõrkust ning muutusi naha ja juuste ehituses (Caballero, 2005). Lastel pidurdub kroonilise valgunappuse korral kasv ja areng ning samaväärselt täiskasvanutega väheneb vastupanuvõime haigustele (Vaask jt, 2006; Kokassaar jt, 1996)
c. Siidikiud d. Ämlikuniit 3. Tertsiaalstruktuur a. Gloobuli kujul b. "Pusa" c. Ensüümid 4. Kvaternaarstruktuur a. Mitu polüpeptiiti koos b. Vere hemoglobiin Lagunedes lihtsamaks (denaturatsioon) ja kerib uuesti tagasi (renaturalisatsioon). Valkude ehitus: globulaarne või kiuline. Kindlustavad kasvu ja arengu. Valkude väärtus/kvaliteet sõltub seeditavusest ja aminohappelisest koostisest. Valguvaegus: · Kasvu seiskumine · Vastuvõtlik haigustele · Seedehäired · Vereloome häired · Apaatia · Lihaste kängumine Valkude ülesanne · Ensümaatiline funktsioon Valgud mis reageerivad biiokeemiliste reaktsioonide kiirust · Ehituslik funktsioon Rakuorganellides Küünised Karvad Kabjad Sõrad Suled · Kaitsefunktsioon Antikehad · Regulatoorne funktsioon Valgulised hormoonid Insuliin
15%, mis omakorda põhjustab vere hapniku transportimise võime languse ja termoregulatsiooni häirumise keh tööl. 2. lihases väheneb glükogeeni sisaldus. 3. Väheneb organismi puhversüsteemide mahtuvus, mis kahjustab eelkõige anaeroobset töövõimet. 22. Toitumisprobleemid, mis seostuvad kiiruse- ja jõualadega. Jõualadel on oluline valgu osatähtsuse suurendamine toidus. Jõualadel energiakulu 4200 kcal SV-d 50% ehk 500g ehk 550g, valku 12-15% ehk 140g ja rasva 30% ehk 140g. *Valguvaegus tähtis on valgurikas toit, kuna lihasmassi on väga aktiivne kude ja selle säilitamiseks on vaja valgusünteesi. *Liigne valk toidulisandite kasutamisel ja nende liig tarbimine. *Vähene ja ühekülgne söök koormused on suured ja ei jälgita, mida pannakse suhu j kuna, vahepeal ununeb üldse söömine. *Minainete ja vitamiinide vähesus, nende eritumine uriiniga ja higiga. *Rasvade vaegus kuna tähtis on välimus (nt võimlemine, kulturism) ja viiakse rasvkoe hulk miinimumini
4. Detoksikatsioon (toimub ensümaatiliselt, neid aineid seotakse teiste ainetega) Verega soolest tulevate toksiinide kahjutustamine (endogeensed mürgid) väliskeskkonnast pärinevaid kahjulikke aineid (mürgid, ravimid). Keerukas talitlus ja varmas reageerimine mitmesugustele haigust tekitavatele faktoritele muudab maksa haigestumise sagedaseks ja sümptomatoloogia kirjuks. Maksakude ja talitlust kahjustavad mitmed hepatotroopsed ained (viirused, mürgid) ja toitumisega seotud tegurid (valguvaegus, alkohol). Maksal on väga hea regeneratsioonivõime ja suured füsioloogilised reservid. Maks on eluliste talitluste kandja, tema operatiivsel eemaldamisel ei ela katseloom ainsatki päeva. 29. Ägeda kopsupõletiku komplikatsioonid- PNEUMOONIA Pneumoonia (pneumonia) e. kopsupõletik kopsukoe põletik, mille tekitajaks võivad olla bakterid, viirused, seened. Haigusteket soodustavaks faktoriteks on külmetamine, traumad, närvivapustus jne. kõik , mis langetab organismi vastupanu.
Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus. Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib olla akuutne, st laps on alles hiljuti jäänud nii valgu kui energiadefitsiiti. Sellised lapsed on kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. Kwashiorkor tekib ebaadekvaatse toiduvalgu saamisel. Maades, kus esineb Kwashiorkor on
annaabi.ee 
