Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas, kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga
Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust b) Hariduse soosimine c) Aadlikkonna maksustamine 2) 1780-1790 Joseph II a) Püüdis jätkata ema suunda, ent polnud piisavalt otsusekindel
võimalikult efektiivseks. TEMA VALITSEMINE 2. Maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Austria pärilussõjas vallutas Preisimaa kuningas Friedrich II juhtimisel Sileesia ja Maria Theresia pidi tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. EE S M Ä R K I D E SAAV U TA M I N E · Maria Theresia reformid olid aluseks Joseph II jõulistele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. · Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel. · Valitsemisaparaati tsentraliseeriti tunduvalt. E E S M Ä R K I D E S A AV U TA M I N E Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Maria Theresia perekonnaga. M A R I A T H E R E S I A TA A L E R
värbamisest. Riigivalitsemises hakati protsessikorraldust lihtsustama ja kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest. Hariduses töötati välja ja avaldati ,,Maakoolide reglement" ning ehitati palju uusi koolimaju. Reformid ei läinud läbi, sest need ei olnud kooskõlas riigi poliitikaga ja Friedrich II veetis suur hulk aastaid sõdades, kaotades suure osa oma noorusaja valgustuslikest ideaalidest. Valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. Austrias viisid valgustatud absolutismi läbi keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II samuti 18.saj. M.T. oli ise valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontingendi nekruteid
Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia, mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7-aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia. Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. 1. Valgustatud absolutism Friedrich II ajal (1740-1780) a) Valgustatud isevalitseja: · Oli tuttav valgustuskirjandusega · Vaatles riiki, kus igaühel oma ülesanne. Ennast luges rahva esimeseks teenriks, kes peab teostama reforme. · Parlamenti suhtus eitavalt. b) Reformid: · Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le
keisriks valida. Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schörnbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks (et.wikipedia.org). Maria Theresia valitsemise ajal said tema poolt valitsevatel aladel oluliseks keeleline rahvuslik ja geograafiline mitmekesisus. Reformide tulemusena loodi tähelepanuväärselt tõhus haldusaparaat. Austria
· Friedrich II põhjustas Austria pärislussõja(1740-1748) keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. o Sõja käigus vallutati Sileesia · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) tuli vastu seista Euroopa koalitsioonile · 1760 vallutasid Vene väed Berliini kolmeks päevaks, aga olid sunnitud taganema · Preislased säilitasid lõppkokkuvõttes oma valdused. · Kuna Friedrich II veetis suure aja sõdades kujunes valgustuslikust monarhiast aga hoopis despootia. Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Keisririik pärast Vestfaali rahu · Valitsejateks olid Habsburgid · Austria keisririigiga olid liitunud ka Ungari ja Tsehhi Võitlus Türgiga · Türgi ründas nii 1660.ndatel kui ka 1680.ndatel · 1683 Viini piiramine, võitluste haripunkt o Lõpuks rünnati türklaste piiramislaagrit ja sunniti nad põgenema · 1699 Karlowitzi rahu
Kaks ajakirja (Lycum den Schönen Künste), millega jenalased olid seotud, seal artikkel "Kriitilised fragmendid". 1797. aastal oma artikliga revideeris ta oma vaateid. Ja aasta hiljem Athenum "Veel fragmendid"? - elemendid muutuvad veel romantismikesksemaks. Nendes arendab ta välja sellised romantismi põhiprintsiibid, mida me leiame ka hilisemate romantikute töödest. See tähistab kriitilist suhtumist enda varasemate vaadete kohta, langeb kokku üldiste muutustega. Ta järjest eemaldub valgustuslikust hoiakust, mis tähendas kunstinähtuste kasutamist sotsiaalsetena. Osalt vaadatakse kunstinähtusi kui sotsiaalseid, osalt kui eraldiseisvaid, mida tuleb vaadelda väljaspool ühiskonda. Pm asi iseeneses. Schlegel on esimesi kirjutajaid, kes kunsti seabki reaalsusest kõrgemale ja selle kõrgema oleku saavutamise põhimõtteks nimetab ta irooniaks. Ka iseenda suhtes on see iroonia rakendatav. Schlegel asetab kunsti vastuseadesse reaalse maailmaga. Sisaldab ka kunstniku ja kodanlase vastuseisu
Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia, mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7-aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia. Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. VALGUSTATUD ABSOLUTSIM VENEMAAL PEETER III - *1761.a tõusis troonile * ristiti küll veneõigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. *Andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele, sealhulgas sallivusdekreedi vene vanausuliste suhtes, ja kavatses lasta maha võtta kõik pühapildid, mis ei kujuta Kristust või neitsi Maarjat. *Lasi ajada vaimulikel habemed maha, rõivastas preestrid analoogiliselt luterlike pastoritega
,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati koolimaju, lahendamata jäi õpetajate küsimus. Sanssouci loss. Põhjustas Austria pärilussõja, kui keelus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Preisi vallutas Sileesia. Ka Seitsmeaastane sõda, mille käigus seisis vastu Eurooa riikide koalitsioonile (eriti ohtlik Venemaa ja Austria liit). Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid lõppkokkuvõttes säilitati valdused. Valgustuslikust monarhiast hakkas kujunema despootia. 10.Austria keisririik ja valgustatud absolutism. Keisririik pärast Vestfaali rahu Habsburgide suguvõsast keiser kaotas reaalse võimu ja Saksamaa killunes. Keisri võim säilis pärusmaades, millest tähtsaim oli Austria (Ungari ja Tsehhi, kes liitusid vabatahtlikult, et leida kaitset türklaste vastu) Austria keisririigi koosseisu kuulusid ka Tirool ja Edela-Saksamaa ala, mõned lõunaslaavi alad. 13 Võitlus türgiga
18.saj anti ka välja ilmaliku sisuga eestikeelset kirjandust. Kõige laiema levikuga kalendrid, mis olid mõeldud talurahva jaoks, mille põhiosaks oli kalender, aga kalendritel olid lisad, mis sisaldasid õpetlikke jutte, mis puudutasid nt ülevaateid teiste maade kohta, jutustused ajaloost, nõuanded tervishoiu kohta. Algselt olid lisad vaimuliku tooniga, 18.saj teisel poolel tuli ka ilmalik jutustus, nõuanded – märgid valgustuslikust rahvaharimisest. Esimene eestikeelne kalender trükiti Tallinnas 1718. 1731.aastast pärineb esimene säilinud kalender. Erinevaid kalendreid anti välja Eestimaal ja Liivimaal, aja jooksul anti välja rohkem kui üks kalender aasta kohta. 1766-1767.aastast pärineb esimene eestikeelne ajakiri, mida andis välja Peter Eduard Wilde, “Lühhike öppetus mis sees monned head rohud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib
tõepära. 1891 Frank Wedekindi lastetragöödia "Kevade ärkamine" noortest (vt Wedekind punkt 57). Berliinis eksisteeris realism kaua. Naturalistidel oluline orienteerumine loodusteadustele, tõe ja objektiivsusele; vastassuund avatud, teoreetiliselt mitmekesisem. Antinaturalistide mõjutusi Nietzche oluline; tema ellujäämisvaade inimesele kui tänu iseendale ellujääjale. Isiklikkusele panustamine. Iseloomulik keldumine kõigest valgustuslikust ja moraalsest. Oluliseks inspiratsiooniks Sigmund Freudi intuitiivne psühholoogia, alateadvusliku esiletõstmine; antinaturaliste mõjutasid ka kõikvõimalikud loodusreligioossed asjad; looduse ja ilukultus. Vegetaarlaste, nudistide liikumises. Naturalism jõudis Saksamaale hiljem kui Prantsusmaale. 80ndatel vormus seal grupp noori literaate, kes nõudsid traditsioonide murdmist ja tegelemist kaasaja probleemidega. 1883 astusid noored literaadid Berliinis avalikkuse ette
annaabi.ee 
