Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel? Preisimaa- Valitseja oli tuttav valgustuskirjandusega. Friedrich II keelustas piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Austria- Joseph II kohustas aadlit ja vaimulikke makse maksma ning ta kaotas pärisorjuse, et ebavõrdsusi tasandada. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. Venemaa- 4. Peeter I reformide sisu ja nende reformide positiivsed ja negatiivsed küljed. Peeter I lõi uue korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväe. Ta korraldas umber maksusüsteemi ning parandas valitsemiskorda.
Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. Aadel, kirik ja oma
valitsejaks Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud karmi ja kitsi valitsejana. Näiteks ta keelas välismaa kangaste sisseostmise,kehtestas sõjaväekohustuse ja põlgas valgustajatest teadlasi. Tema poeg Friedrich teine, oli hoopis teistsuguse valitsemisviisiga kui tema isa oli. Näiteks ta jagas soodsa hinnaga talupoegadele riigi ladusest välja vilja, keelas kohtutes piinamised, kuulutas välja usuvabaduse, toetas kaubandust ja kodumaist tööndust, vähendas teaokoormisi. Ta oli tuttav valgustuskirjandusega ja ta kutsus kokku haritlasi kogu Euroopast. Friedrich oli väga kohusetundlik ja asjalik valitseja, rahvas austas teda. 18. sajandi Austrias valitses 40 aastat joseph teise ema Maria Theresa, kes viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud Austria valduste parandamine. Joseph teine läks, aga kaugemale valgustusaja ideedega. Ta kohustas ka aadlike ja vaimulikke makse maksma ning kaotas pärisorjuse ja jätkas usuvabadust. Valitsejana püüdis ta kehtestada kogu riigis
maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud). 5. Rootsi 17.-18. sajandil
rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. Aadel, kirik ja oma rahvustundes solvatud
neid valgustatud valitsejateks ? Friedrich Wilhelm I - väga karm ja kitsi, tema õukonnas elati kasinalt. Keelas sisseosta välismaa kangast ning tema käsul võidi Berliini tänavatel katki rebida riideid, kui selgus et need olid valmistatud välismaa kangast. Kehtestas sõjaväekohustuse, selle asemel, et värvata palgasõdureid. NÕudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning eksinud ametnikke karistas valjult. Friedrich II - oli tuttav valgustuskirjandusega. andis korralduse jagada vaestele riigi ladudest vilja, keelas piinamised ning kehtestas usuvabaduse. Vaatles riiki kui hästi töötavat kellavärki, igaühel oma kindel ülesanne. Joseph II - kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma, kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid
jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud). Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim;
Tema valitsusajal oli kehtestatud väga range kokkuhoiupoliitika, mis võimaldas Preisimaal luua elanike arvuga võrreldes suurima armee Euroopas. Friedrich Wilhelm põlgas valgustusajastu teadlasi, muusikuid ning prantsuse kirjandust. Kui Friedrich Wilhelm suri 1740. aastal tõusis troonile Friedrich II, kellel oli plaanis oma riiki valitseda nagu valgustusajastu ideaal. Tema võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas kuna esimest korda oli troonile tõusinud valitseja, kes oli tuttav valgustuskirjandusega. Juba esimestel päevadel andis Friedrich II korralduse jagada vesematele odavamalt vilja, keelas kohtutes piinamised ja kuulutas usuvabaduse. Ta pidas ennast rahva esimeseks teenriks ning süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta pidas oma ametnikega küll nõu kuid otsustas kõik ikka ainuisikuliselt. 2.2.1 Valgustusajastu majandus Preisimaal Majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kaitsmaks talupoegi nõudis Fredrich II, et nende teokoormistele seataks piirid
seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia. Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. 1. Valgustatud absolutism Friedrich II ajal (1740-1780) a) Valgustatud isevalitseja: · Oli tuttav valgustuskirjandusega · Vaatles riiki, kus igaühel oma ülesanne. Ennast luges rahva esimeseks teenriks, kes peab teostama reforme. · Parlamenti suhtus eitavalt. b) Reformid: · Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le · Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks. · Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust)
d) Vaba aeg möödus nn tubakakolleegiumis õllelauas istumine kange hollandi tubaka ja kõrtsianekdootidega. e) Kunsti ja teadust pidas asjatuks ajaraiskamiseks: · Kuningas põlgas valgustusaja teadlasi ega sallinud ka poja kultuurihuvi. · Lugemisoskuse vajalikkust tunnistades kehtestas siiski üldise koolikohustuse. 4. Valgustatud absolutism Friedrich II ajal (1740-1780) a) Valgustatud isevalitseja: · Oli tuttav valgustuskirjandusega · Vaatles riiki, kus igaühel oma ülesanne. Ennast luges rahva esimeseks teenriks, kes peab teostama reforme. · Parlamenti suhtus eitavalt. b) Reformid: · Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le · Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks. · Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust) · Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust.
didaktilise ja praktiliste nõuannete vahel, ilmalike ning vaimulike teemade vahel. Valgustuskirjandus pole Eesti kirjanduses kanooniliselt kinnistunud, seevastu Käsu Hansu kaebelaul on. Valgustustekstid on kanooniliselt vähetähtsad, sest pole kirjanduslikult kõrgel tasemel. Tekstide 6 eesmärk on olla pigem õpperaamat ja praktiliste elujuhiste käsiraamat kui kirjandus. Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782) Kõik nimetatud autorid olid pastorid, eestikeelse koguduse juhid. Arvelius oli nt Alutaguse pastor.
annaabi.ee 
